„Uku Masingu maastikud“, Jaan Kaplinski. Enn  Säde Jaani eelviimane kirjake on aastakümnetetagusel postkaardil ja pärit mu Viivi Luige ja Jaani filmi toimetaja Aare Tiisvälja lesestunud abikaasa kolimise kultuurikihist laual. „Kulla Aare, selge mis selge. Minust 1990 filmitegijat ei saa. Pole midagi parata. Soovin Sulle ja Su perele head uut aastat! Jaan (Kaplinski).“ Loen kirja Hellele ette. „Selge, see on ju ka sulle, võta kaasa!“  Film „Aken aja liikumisse. ...

Wat kan uns kamen an vor noth so uns de here weydet. unde spyset uns mit hemmelbrot und up de weyde leydet, dar tho vorqwycket unsen moeth unde kölet mit dem water soet synes werden hylligen geystes? Selline nägi meie lauluraamatu laulu nr 186 „Mis häda võib meil sündida“ esimene salm välja siis, kui laul 1520. aastatel Riias keset kõige ägedamat usupuhastustegevust kirja pandi. Laulu sõnade autor, Saksa-Poola piirialalt Küstrinist pärinev Andreas ...

Meelis Holsting on lisaks koguduse diakon. Internet Laste- ja Noorsootöö Ühendus tunnustas aasta teona Kaarli kooli ja lasteaeda õpetlike videote eest. Need on avalikud, kõigile kasutada nii pühapäevakoolis kui kodus ning katavad tervet kirikuaastat. „Selliseid abivahendeid on EELKs väga vaja,“ tunnustab ühendus Kaarli kooli Youtube’i kanalil leiduvat materjali. Kaarli koguduse lasteaed alustas tegevust aastal 2008, kool mõni aasta hiljem, aastal 2013. Videod ...

Vanemkaplan Ago Lilleorg (vasakult), peakaplan Gustav Kutsar, piiskop Pekka Särkiö, kohalik õpetaja Patrik Göransson ja abiõpetaja Tõnis Kark Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus.   Erakogu. 18. oktoobril Eestit külastanud Soome kaitseväe piiskop Pekka Särkiö väljendas imestust meie kaplanaadi koondamistest kuuldes, sest mujal maailmas vajatakse vaimulikke jõustruktuuridesse juurde. „Soome välipiiskop (soome keeles kenttäpiispa)Särkiö tuli Eestisse oma eesti ametivenna ...

Vaimulikud pärast teenistust: piiskop Tiit Salumäe (paremalt), peapiiskop Urmas Viilma, praost Mart Salumäe ja piiskop Michael Pryse.  Erakogu EELK Toronto Peetri kogudus on ametlikult Kanada evangeelse luterliku kiriku (ELCIC) koosseisus alates suvest, aga pidulik jumalateenistus selle tähistamiseks toimus pühapäeval, 24. oktoobril.   Teenistusel osalesid peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe ja ELCIC Ida piirkonna piiskop Michael Pryse (jutlus), samuti ...

Lea Saar on hinnatud hooliva ja asjatundliku diakooniatöö tegijana. Erakogu. Eesti Diakoonia kaubamärgi all tegutsejad soovivad anda oma abistava panuse Eesti inimeste vaimse toimetuleku toetuseks.  Pärast EELK Perekeskuse liitmist EELK Diakoonia ja Ühiskonnatöö sihtasutusega käesoleva aasta suvel on aeg uuendada vanu ja sõlmida uusi koostöösuhteid, kinnitab diakoonia- ja ühiskonnatöö sihtasutuse juhataja Avo Üprus. Soome misjonäri Pia Ruotsala algatatud perede ...

Uku Masingu artikkel „Kiriku ülesanne kultuurimandumisel“ (Tänapäev nr 5/6, 1940; taasavaldatud Uku Masingu rmt „Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt“, Ilmamaa, 1993) valmis ajal, kui Teine maailmasõda oli juba alanud ja Nõukogude Liidu okupatsiooniväed olid Eestis. Kuid maksis veel Eesti kroon ja lehvis sinimustvalge, kohati kõrvuti punalipuga. Siiski depressioon süvenes ja see on tuntav ka kultuuri kestmisele pühendatud Masingu artiklis. Tema 80 aasta tagused mõtted on ...

Veel kujutlusest kaunimatki tundeküllast nooti veab poogen tšellolt ootel siseilma täis vaikust viis ja ülevusse püüet nii puhtalt pääseb vabalendu meel veel lõputuse kõla  klaveril ja veel  ja veel ... kunst surematuks sünnib vaimu surematut puutes Alguses peab olema sõna. Pole võimalik rääkida olematute sõnadega. Jah, loodus ja kultuur – aga looduskultuur? On see poogna alt väljuv pikk noot, täis mõtteid, ...

Pärast 45aastast vaheaega sai Roman Toi külastada taas sünnimaad. 2. oktoobril 1989. aastal istuvad perekond Salumaade kodus kohvilauas Ants Toi (vasakult), Roman Toi, Jaak Salumäe, Olev Oja ja Anne-Mai Salumäe. erakogu 1. Selle järel, kui Torontos olime Andres Tauliga käed löönud ja ühise lauluraamatu töö ametlikult ette võtnud, asus Roman Toi veelgi hoogsamalt kaasa lööma omas valdkonnas, muusika alal, nähes esimese möödapääsmatu vajadusena VIISIRAAMATU ...

Orelimeister Olev Kents 2013. aastal Puhja kiriku oreli restaureerimist alustades. Kaks ja pool aastat väldanud protsess kandis oodatud vilja, aidates vana väärika pilli uuele elule.               Tiit Kuusemaa Uskumatult rikkalik Eesti orelikultuuri pärand paneb küsima, kelle kohustus ja vastutus on Eesti orelite korrashoid ja kuidas me seda ülesannet peaksime täitma.  Juriidiliselt on orelite nagu muudegi kirikus asuvate kunstiväärtuste omanik enamasti kogudus. ...

Juuru Mihkli kiriku oreli uuele elule aitamisse on Göran Grahn saanud oma osa anda. Ta on rõõmus, et nüüd on see omapärase helitämbriga pill heas korras ja regulaarselt hooldatud.       Endel Apsalon   Enam kui 30 aastat on rootslasest oreliekspert Göran Grahn aidanud nõustada Eesti orelite korrastamist. Tehes seda suurest austusest pillide kuninga vastu ning mõistes koguduste kesist majandusseisu, pole ta paljudel juhtudel küsinud oma töö eest omanikult ...

Rembrandti „Öise vahtkonna“ restaureerimine. Rijksmuseum, Amsterdam. Tekst ja foto: Tiiu Hermat. Mis määrdunud, tuleb puhastada, mis katki läinud, tuleb parandada. Kas usk saab määrduda? Kas usk saab katki minna? Igal päeval tekib tuhandeid küsimusi: kas tõesti, aga äkki pole siiski nõnda, mis siis kui ... Igal päeval tekib tuhandeid kahtlusi: see kõik on vaid jutt, liiga ilus, et olla tõsi ... Igal päeval võime avastada, et kunagi nii puhas ja siiras ...

Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik. Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja. Teie olete juba puhtad sõna tõttu, mida ma teile olen rääkinud. Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge. Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab ...

Kõigeväeline halastaja Jumal, kes oled tõotanud kristlaskonnale uuendavat Vaimu. Uuenda meie aja kirikut. Hoia meid kindlana oma sõnas. Kingi meile usku, et mõistaksime seda, mida meile kõneled. Luba, et armu evangeelium vabastaks meid tunnistama koos kõigi kristlastega armastuse tegudega Sinu sõna väest. Kuule meid Jeesuse, meie Päästja pärast.

Oma usu tunnistamine ei piirdu ainult selle sõnades väljendamisega, vaid tähendab uskumist ka oma südamega: „Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse, sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks“ (Rm 10:9–10). Jumal on end ilmutanud oma Sõna kaudu evangeeliumis. Selle sõna paneb ta meie suule ja südamele. Kristus elab usu kaudu meie südames ja kui ta selles elab, ...