Laagripäevad pakkusid tegevusrõõmu ja võimalust suverõõme nautida.Toomas Nigola. Võru praostkonnas on tavaks, et jaanipäevajärgse nädalalõpu veedavad pühapäevakoolidega seotud lapsed ja suured üheskoos laagris, mille korraldamise au liigub praostkonna koguduste vahel järgemööda. Nii tänavugi. Sedapuhku Põlva koguduse korraldatud laagrisse Peri vana koolimaja juurde kogunes ligikaudu poolsada last ning veel paarkümmend täiskasvanut (koos korraldajatega). Laagri ...

Võidupühal Paide kirikus (vasakult) Paide koguduse juhatuse esimees Aivar-Joel Rikk, Järva praost Katrin-Helena Melder, peaminister Kaja Kallas ja peapiiskop Urmas Viilma.Egle Viilma. 23. juunil tähistati üle Eesti võidupüha. Paides toimus Kaitseliidu korraldatud võidupüha paraad ja Paide Püha Risti kirikus oikumeeniline jumalateenistus. Kuna mullu jäid pandeemiast tulenevate piirangute tõttu juunis avalikud üritused ära, siis tänavu oli võidupüha tähistamine ...

Merille Hommik. Sel kevadel tõusis arutellu teema, et vajadusest riigieelarvelisi kulutusi kärpida vähendatakse tulevikus kaplanaadi rolli – nt koondatakse kaitseväe kõik tegevkaplanid, alles jääb vaid üks koordinaator. Kaitseväe juhataja Martin Herem („Herem kaplanite koondamisest: psühholoogide järele on vajadus suurem“, ERR, 18.5.2021) on lisanud, et kui sõjaväes kellelgi on kristlikku hingeabi vaja, siis korraldatakse seda kohaliku kiriku toel. Nii võib tunduda, et ...

Kevadel jahmatas meid kaitseväe juhataja Martin Heremi otsus lõpetada kaitseväe orkestri tegevus. Sama saatus ootab ka politsei- ja piirivalveorkestrit. Tänaseks on orkestritel seljataga viimane võidupüha paraad, kus nägime neid väga professionaalselt rivisammu astudes peast marsimuusikat mängimas. Tõsi, nüüd on asutud orkestri tegevuse edasisele jätkamisele lahendust otsima, kuid suur osa muusikuid on siiani pahased ja segaduses.  Puhkpillimuusikal on Eestis väga ...

Ma ei ole piiskopkondade ega piiskopiameti vastu! Need ajaloolised kiriklikud institutsioonid on ka Eestis end õigustanud ning on aidanud korraldada inimeste kiriklikku teenimist Jumala sõna ja sakramentidega ning toetanud kiriku püsimist ateistliku poliitika tõmbetuultes.   Piiskopkondade ja piiskoppide üle käiv mõttevahetus on kirikule oluline ajal, mil luterliku kiriku liikmeid on alla 10 protsendi eestlastest Eestis ning see arv väheneb pidevalt. Loomulikult ...

Möödunud nädalasse jääb võidupüha ja jaanituli. Väga mitmetes Eestimaa paikades toimusid ka surnuaiapühad, mille võtmist UNESCO maailmapärandi nimekirja meie peapiiskop Urmas Viilma soovitab. Oma ettepaneku põhjendamiseks toonitab kirikupea, et kuigi esivanemate austamiseks nende kalmude külastamist esineb teistelgi soome-ugri rahvastel, on tegemist siiski väga eestlasliku kombega, mis ajahambale siiani vastu pidanud. Ta lisab, et selle eripärase tava on eestlased kaasa ...

Jeesus kutsus Peetrust paadist välja ja Laatsarust hauast välja. Meie kutsume noori välja Saaremaale, Püha kogudusse noortefestivalile JäPe, mille teemaks on „Tule välja!“. Sellel aastal viib JäPe üle väga pika aja taas saare peale. Viimane kord toimus JäPe saarel aastal 2000, toona Pranglil, kus juhuse tahtel oli teemaks „Püha“. Kuid viimane kord Saaremaal peeti noortefestivali aastal 1994. On viimane aeg üle 27 aasta taas praamile astuda ja suund Saaremaale ...

Õpetaja Anne Burghardt asub peasekretärina juhtima üleilmset luterlikku osaduskonda. Endel Apsalon. Luterliku Maailmaliidu (LML) peasekretäriks valitud EELK õpetaja Anne Burghardt tajub uude rolli asudes suurt vastutust ning teab, et suudab seda kanda vaid Jumala toel ja Püha Vaimu juhtimisel.  Kirikulehe nimel suured õnnitlused! Millal sa ise selle teate said? Suur tänu heade soovide eest. Valimine toimus 19. ...

Palverännutee sihtpunkti Vana-Vastseliina piiskoplinnuse varemete juurde on rajatud vanast keldrist kabel, kus on hea teelisel palves olla. Epp Alatalu. Mida täpselt tähendab palverännak, sellele vastab iga palverändur ise. Toetudes enda kogemustele ja isiklikele kaemustele. Ent küllap on iga palverännaku mõte juhtida teelolija pühadele lätetele, suunata ta dialoogi Jumalaga.  Osalemaks palverännakul ei pea suunduma alati võõrale maale, vaid võib läbida püha ...

Aili Ilves. Paar nädalat tagasi sai minust ristiema. Eriliseks teeb selle sündmuse see, et minust sai ristiema asenduskodus kasvavale lapsele. Olen selle lapse kasvataja olnud viimased kaks aastat. Bioloogiline ema ei ole lapse vastu eriti huvi tundnud. Ka nüüd, kui oli lapse sünnipäev, ei tulnud emal see meeldegi.  Lapse soov saada ristitud tuli ilmsiks pisut enne jõule. Olime temaga käinud mõnes kirikus, osalenud teenistustel, palunud armulaual õnnistust. ...

Võidupühal oli Puhja kirikus tänujumalateenistus, millega tähistati suurte remonditööde lõppu. Kui aasta tagasi rõõmustas Puhja kogudus, et kiriku restaureerimistööde I etapp on lõppenud, siis võidupühal enne tänujumalateenistuse algust andis oma õnnistuse uuenduskuuri läbinud pühakojale sealse õpetaja Tiit Kuusemaa mentor titulaarpraost Eenok Haamer. Ta meenutas apostel Johannese sõnu, et Jumal on meid armastanud (1Jh 4:9–10) ja ainult tänu armastusele said tehtud ...

Õpetaja Aare Kimmel võttis pühapäeval peapiiskopilt vastu kuldse ametiristi. Regina Hansen. Armastatud kirikuõpetaja Aare Kimmel võttis juuni viimasel pühapäeval peapiiskopilt vastu kuldristi. Randvere ja Rannamõisa kogudust teeniv Aare Kimmel tähistas märtsis 70. sünnipäeva ja sel puhul õnnitles teda ka kirikuleht. Läinud pühapäev oli aga tõesti eriline, sest jumalateenistusel Rannamõisa koguduses jutlustas peapiiskop Urmas Viilma ning andis 30 aastat kirikus ...

3. juulil tähistab sopran Maire Martinson (fotol) Tallinna piiskoplikus toomkirikus kell 12 oma leeriõnnistuse 30. aastapäeva. Sõpradele ja tuttavatele saadetud kutses toonitab Martinson, et tähtpäevi, mida põhjust tähistada, on päris mitu: „30 aastat ristimisest Tallinna toomkirikus; 30 aastat leeriõnnistusest toomkirikus, 30 aastat kontserttegevuse algusest toomkoguduses ja koostööst organist Kadri Ploompuuga.“ Saades toomkoguduse liikmeks tajus muusik võimalust ...

Vihakõne ja süümevabadus Praegu Itaalia parlamendis arutusel olev seaduseelnõu näeb ette karistusi geide, lesbide ja transsooliste, ent ka puuetega inimeste diskrimineerimise ning nende vastu vägivalla õhutamise eest. Vatikan esines seepuhul palvega seadust mitte vastu võtta, sest see olevat vastuolus konkordaadiga ning ohustavat katoliiklaste südametunnistusevabadust. Kunagi varem pole Vatikan vaatlejate kinnitusel sel moel avalikult Itaalia sisepoliitikasse ...

Tartu suvel 1941.Arhiiv. Nagu olnuks väikesele Eesti riigile veel vähe Nõukogude okupatsioonist 21. juunil 1940, tungis 22. juunil 1941 NSV Liidule kallale Saksamaa. Sõjahaavu meenutab veel praegugi Tartu Maarja kirik, mis saab endale torni nüüd, 80 aastat hiljem. Kallaletungist Nõukogude Liidule oli kulunud vaid mõni kuu, kui Eestis oli kehtestatud uus, Saksa võim. Viimasena jõudis see detsembri alguses Osmussaarele. Põhjaliku ülevaate suvesõjast 1941 Eestis on ...