Tallinna Kaarli kirik on avatud E kl 12.30–13.30, T ja K kl 17–18, N kl 7.45–8.15, R kl 12.30–13.30 ja P kl 11.30–12.30.  Uks on avatud, et palvetada, süüdata küünlaid või kõneleda vaimulikuga. Võimalus on osa saada pihist ja armulauast. Missa ajal kirikus viibida ei saa. Pühapäeval kell 10 algav missa kantakse üle YouTube`i kanalil.  Esmaspäevast laupäevani toimub YouTube`i kanalil algusega kell 18 õhtupalvus.

TARMO VAINO  GENNADI VIHMAN Head lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuks SA Ajaleht Eesti Kirik EE852200221020430989 Swedbank

Joel Luhamets, piiskop 19. märtsil – 69 Rein Keskpaik, diakon emeeritus 20. märtsil – 79 Gustav Peeter Piir 20. märtsil – 60 Margit Lail, abipraost 20. märtsil – 55 Tiina Ool 21. märtsil – 58 Kirikumuusika Liidu liikmed 23. märtsil Margit Haamer Ordinatsioonitähtpäev 20. märtsil – 30 Naatan Haamer Avo Üprus 23. märtsil – 2 Juhan Rumm, diakon

Kuvatõmmis Tallinna Kaarli koguduse möödunud aastal toimunud leeritunnist Youtube’is. Arhiiv. Meie kogudustes on alanud uus leerihooaeg. Kuigi siseruumides ei ole praegu lubatud organiseeritud grupitegevus, sh leeritöö, ei tähenda see, et leeriõpetust ei anta. Kuigi artikkel valmis enne kehtestatud piiranguid, on kogudused arvestanud pandeemiast põhjustatud olukorraga. Võib tõdeda, et ennetati võimalikke piiranguid, mis aga peamine – kõikjal on leerikooli planeerides ...

Enn Salveste. Facebook. Viru praostkonna Simuna Siimona ja Juuda koguduse õpetaja Enn Salveste sai 2. märtsil 60-aastaseks. Pandeemia ajal ei ole võimalik sünnipäevapidusid pidada, ometi ei saa meeles pidamata jätta neid, kel oluline tähtpäev. Nõnda tervitas telefoni teel Eesti Kiriku toimetus Simuna koguduse õpetajat Enn Salvestet tema ümmargusel sünnipäeval ja oma pastorit pidas meeles ka Simuna kogudus veebruari viimasel jumalateenistusel. „Tähistasin väga ...

Merille Hommik. Olen haiglas hapniku all, palveta minu eest ka – sellist sõnumit telefonist leides jätab süda löögi vahele. Süngelt suur nakatunute arv ei ole ainult number ja pilt kiirabiautode pikast rodust EMO ukse taga ei ole pärit kuskilt välismaalt. Koroonaviiruse leviku praeguses seisus on järjest vähem neid, keda see asi kuidagi isiklikult ei puuduta. Kui ei ole ise haigust põdenud või põdemas, siis on mitmeid tuttavaid ja lähedasi, kes sellest pääsenud pole. ...

Eeloleval pühapäeval on emakeelepäev ja heiskame sinimustvalge lipu. Emakeelepäeva tähistati esimest korda 14. märtsil 1996 Sonda kooliõpetaja Meinhard Laksi (1922–2008) eestvõtmisel. Juba aasta varem hakkas ta koguma toetusallkirju emakeele kaitseks. Riigikogu kuulutas emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks 1999. 14. märts valiti emakeelepäevaks eesti esimese kirjaniku Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) sünnipäeva järgi. Petersonil oli eluaastaid vaid 21, aga ta oskas ...

Pädevusmudel surub meid, vaimulikke, raamidesse. Meie aga oleme veidrikud, fanaatikud, kaotajad ja muud sarnased. Eks- tsentrilisus on isegi paratamatu, kirikuõpetaja on ju liigi ainus esindaja piirkonnas. Rahvas ei tea, kust me oleme tulnud või kes meile palka maksab, oleme otsekui partisanid ja kangelased.   EELK vaimuliku pädevusmudel on katse meid kodustada, teha meie rikas keel mõistetavaks bürokraatia keelt mõistvale inimesele. Pädevusmudel loetleb kõrgkooli ...

Sahvririiulilt ei vaata enam vastu moosi- ja supipurgid, mis aasta tagasi said sinna ärevuses ritta laotud. Sügavkülmas pole enam poeriiulilt kiiruga kaasa haaratud külmutatud pihve. Mäletan, et olin õnnelik, kui sain kauplusest veel viimase paki. See on möödanik ja pole ka. Adun, et tegelikult on nüüd kätte jõudnud aeg, mida aasta tagasi ette kujutasime. Jah, tõsi, oleme juba väsinud piirangutest. Teisalt võime öelda, et meil on seljataga aasta jagu kogemust. Olen kogenud, ...

Sellesse nädalasse mahub kurb tähtpäev: aasta tagasi 12. märtsil kuulutas Eesti valitsus välja eriolukorra seoses COVID-19 haigusega.  Kõik lootsid, et kriisist saab kiiresti üle, aga nüüd, aasta hiljem, tõdeme, et oleme hullemaski olukorras kui toona. Hoolimata massilisest nakatumisest on süüdistatud valitsust piirangutes. Mõnda häirib see, et peab maski kandma, mõnda see, et taas kuu aega ei saa kirikusse. Kolmandad kardavad vaktsiini.  Põhjanaabritel ...

Ene-Margit Tiit kinnitab, et tänavune rahvaloendus annab pildi selle kohta, kuidas inimesed tunnetavad endi seotust usuga. Arhiiv. Rahvaloenduste korraldamine on iidne traditsioon, millest on juttu Piibliski.  Joosepi ja Maarja Jeesuse sünnilinna rändamise põhjuseks oli rahvaloendus, mille kohaselt pidid kõik mehed end kodukohas üles märkima. Aegade jooksul on loenduste korraldamine muutunud ja juba ammu ei ole inimestel tarvis end kodust eemale registreerima minna, ...

Minevikku hinnates luuakse diskreetne roheala Küllap paljud mäletavad Tallinna kesklinnas Magasini tänaval asunud remonditöökoda, sest sealsed tühjaks jäänud hooned riivasid silma alles mõne aasta eest. Ent 1790 avati selles paigas juudi kalmistu sinna juurde kuulunud kabeliga. Viimane matus kalmistul oli aastal 1963. Pärast seda kalmistu hävitati, nii ka kalmistul asunud juudi kogukonna juhi Shaje Levinovitši (1839–1906) mälestuseks püstitatud ...

Urmas Nagel, kes näitab oma esimest audioluulekogu, möönab, et tema esimene luulekogu oleks võinud juba aastakümneid tagasi ilmuda. Kuskil Artur Alliksaare kujundirikaste poeeside ja Juhan Viidingu uudse luulekeele vahelistel radadel kõndiv vaimulikust poeet Urmas Nagel, kelle „habemes kasvavad roosid läbisegi kurja lilledega“ (II), on valmis saanud esimese luulekogu „Emajõkke kirjutatud meri“. Urmas Nageli luuletused ehk poeesid, nagu ta ise neid nimetab, on avatud ...

Võru praostkond Mure digipädevuse ja valimiste pärast  25. veebruaril toimus Võru praostkonna vaimulike konverents Rõuges. Üheks teemaks oli koguduste digipädevus. Vaadeldi, mis seisus on koguduste kodulehed ja koroonakriisi silmas pidades arutleti veebijumalateenistuste ülekandmise võimaluste üle. „Areneme vaikselt. Praegu teeb iga nädal ülekandeid Põlva kogudus. Julgustasin vaimulikke, et peaks rohkem digivõimekusse panustama. Ka Räpinas on ülekandeid ...

Sänna trubaduur Artur Adson (1889–1977). J. P. Parikas, postkaart, 1920. Nüüd, aina muteeruvate koroonakatku viiruste meelevallas, seisataksin minagi Artur Adsoni kõrvale, et tõsta palvehäält vanade inimeste kaitseks.  Nende tuhandete, hooldekodude seinte vahele surutud vanakeste meelehääks, kes on jäänud/jäetud ilma isegi harvast suhtlemisest laste, lastelaste ja lastelastelastega. Neile on eluliselt hädatarvilik oma silmaga veenduda, et väikesed pudinad ikka ...