Usuteaduse instituudis (Pühavaimu 6, Tallinn) on 22. oktoobril algusega kell 11 konverents. Konverentsil mõtleme koos, kuidas me töötame vaimulikena, üliõpilastena, koguduste liikmetena ühiste eesmärkide nimel ja otsime vastuseid küsimustele: •  kuidas mõista ja tähtsustada jüngriks olemise ja misjoni piibellikke aluseid; •  arutleda ristiinimese karakteri ja selle kujunemise üle; •  leida ja sõnastada ideid edaspidiseks tööks. 11.00 I osa. ...

Häirekeskuse riigiinfo telefon 1247 alustas vabataht­like värbamise kampaaniaga, mille eesmärk on krii­si­deks leida 300 vabatahtlikku kõnedele vastajat Jõhvis, Pärnus, Tartus ja Tallinnas.   Vabatahtlikke otsitakse tugevdamaks Häirekeskuse riigiinfo telefoni 1247 kriisivalmidust. Mis tähendab ootamatutes ja keerulistes olukordades, mil inimes­te infovajadus kasvab massiliselt, jätkuvalt ööpäeva­ringset tasuta riiklikult kinnitatud info ...

29. oktoobril kl 18 tuleb Tallinna Jaani kirikus esitlusele kaks viimast köidet Fanny de Siversi kogutud teostest, mille on kokku pannud teoloogiadoktor Arne Hiob. Fanny de Siversi tekstide ja ütluste põhjal koostatud lavakava esitavad Mare Peterson, Johanna Aus, Erik Richard Salumäe ja Lembit Peterson.  Kava on koostanud Arne Hiob, musitseerib organist Ene Salumäe. Pildirida on kirjastuselt Gallus. Sissepääs vaba, raamatud müügil soodushinnaga.

Usuteaduse instituut kutsub 21. oktoobril täienduskursusele „Pühakirja mõistmine ja usutunnistuste tähendus kirikus“. Kursuse viib läbi instituudi süstemaatilise teoloogia õppetooli juhataja prof Thomas-Andreas Põder. Kooli­tusele on oodatud vaimulikud jt koguduste kaastöö­li­sed, teoloogia- ja sellega seotud erialade üliõpilased, teised asjahuvilised.  Koolituse aluseks on kaks hiljutist väga olulist ja suunda näitavat teksti: Evangeelsete Kirikute Osadu­se ...

23. septembri Eesti Kiriku arvamusleheküljel ilmunud Erik Salumäe artikli juu­res oleva pildi allkiri, mille on lisanud toimetus, ei ole tõene. Mar­got Mängel, Gustav Adolfi gümnaasiumi huvijuht, kirjutas toimetusele: „Pildil on 1631. aastal loodud Gustav Adolfi Gümnaasiumi hooned, kel­le järjepidevust endiste kloostrihoonete, Eesti kultuuriloo ja 1739. aas­tal trükitud piibli kontekstis pole artiklis kahjuks mainitudki. Esimene eesti­keelne Piibel nägi trükivalgust ...

23. oktoobril kl 20 Pärnu Eliisabeti kirikus ja 25. oktoobril kl 19 Tallinna Jaani kirikus tuleb ettekandele S. Rahmaninovi kooriteos „Koguöine jumalateenistus“. Teost loetakse helilooja Sergei Rahmaninovi üheks kõige suuremaks meistritööks ning ühtlasi Vene õigeusu kiriku muusika üheks kõige suuremaks saavutuseks. Teos on komponeeritud 1915. aasta talvel a cappella kooriteosena. Kolmandik sellest on helilooja originaallooming, ülejäänud teoses on Rahmaninov ...

Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rah­vaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suu­natud sündmustesari Eestis ning kuuluvad rahvus­vahelise folklooriühenduse CIOFF festivalide hulka. Hõimupäevad on oluline sündmus Eesti, Soome ja Ungari vahelises kultuurialases koostöös. 2011. aastal võttis riigikogu vastu otsuse, mille ko­ha­selt on oktoobri kolmandal laupäeval tähistatav hõimu­päev riiklik tähtpäev. Sel aastal siis 17. oktoob­ril. Eesti Rahva ...

HEIKI ROSIN VALVE ERIK ESTA JÕESTE GENNADI VIHMAN Head lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuks SA Ajaleht Eesti Kirik 221020430989 Swedbank

Mait Mölder 14. oktoobril – 44 Ralf Alasoo 15. oktoobril – 56 Merle Prass-Siim 17. oktoobril – 37 Sulev Sova, diakonõp reservis 18. oktoobril – 60 Clemens Hermann Krause, diakon emeeritus 19. oktoobril – 77 Elve Bender 19. oktoobril – 54 Tõnis Kark, kaplan 19. oktoobril – 42 Johannes Vassel, diakon­õpe­taja emeeritus 20. oktoobril – 74 Kirikumuusika Liidu liikmed 14. oktoobril Virve Soode 15. oktoobril Tuuliki ...

Ühispöör­du­mise alla­kirjuta­misel tõdeti, et uue piiblitõlke val­­mimine on mõeldud hõlmama ko­gu rah­vast. Urmas Roos. Möödunud kesknädalal all­kirjastati ühispöördumine, mil­lega pandi alus Piibli uue tõlke, mis peaks ilmu­ma 2039. aastal, ette­valmis­tamise ja väljaandmise protsessile. Preester Vello Salo on öelnud, et iga põlvkond peaks tegema oma piiblitõlke. Sellele mõeldes tajun, et läinud kolmapäeval uuele piiblitõlkele antud start saab oluliseks minu ...

Jaan Lahe pärast oma raamatu esitlust Tartu Jaani kirikus. Liina Raudvassar. Aastatepikkuse töö tulemusena valminud algupärast raamatut „Sõnum teisest maailmast. Mis on kristluse põhisõnum?“ käib teoloogiadoktorist autor Jaan Lahe ise Eesti eri paigus tutvustamas. Ka Tartu Jaani kirikus jagus pärast pühapäevast jumalateenis­tust küllaga neid, kes soovisid saada äsja ilmunud raamatusse autorilt pühendust ning ülevaadet teose saamisloost. Miks ta kirjutamise ette võttis ...

Merille Hommik. Aeg-ajalt püütakse inimesi imestama panna selle üle, et mõne inimese nägu sarnaneb väga mõne teise inimese näoga. Kusagil leidis keegi kellegi teisiku. Maailmas on miljardeid inimesi ja nende mitme miljardi hulgas olevat kaks, kelle näod olevat sarnased. Äkki peaks imestama hoopis seda, et selle maailma miljardid näod on erinevad? Jumal on hämmastav Looja – ainu- ja erakordse looja. Istusin neid mõtteid mõeldes ja kirja pannes Viljandimaal ...

Me elame nii füüsilises kui ka vaimses maailmas. Enamasti püüdleb inimene liikumist tasakaalupunkti suunas, kus need kaks maailma saavutavad omavahel harmoonia ja saabub rahulolu ja tunnetuslik maailma mõistmine. Nende kahe maailma omavahelist mõjutamist ja vahekordade muutust tunneme kogu elu vältel ning meie meeled ja hing saavad tuge füüsilisest keskkonnas ja vastupidi. „Mente et manu“ (’mõistuse ja käega’ – toim.) on põhimõte, mida teab igaüks. Tihti on nii, et ...

Hoiame oma jumala­koda­sid hellalt  Meenub Urmas Alendri laul „Üksikutele“. Kirikud on ka üksikud. Suuremalt jaolt sei­savad need tühjana. Aga nad vajavad ka armastust. Inimeste armastust ja hoolimist. Mitte ainult inimesed, kes seal vahetevahel käivad ja otsivad Jumala kojast kinnitust, et Jumal neid armastab. Muin­suskaitseamet tunneb muret, et meie, kirikuinimesed (ka ametnike hulgas on palju kirikuinimesi ja meie rii­giametiski), hoiaksime meie kätte antud vara, ...

Kui kevadel koroonakarantiini jäime ja koolid Eestis distantsõppele läksid, kõlas muu hulgas ka hääli, et luust-lihast õpetajaid polegi enam vaja. Vähemalt mitte praegusel määral. Ühe õppeaine kohta piisavat täiesti pedagoogist või paarist, kelle näidiskursused muudetaks digiversioonis kättesaadavaks. Selle sõnumi prohvetid kuulutasid uue e-ajastu koitu, mis kontakttunnid iganenud meetmena ajaloo prügikasti lennutavad ja IT arengust kogu inimkonna päästerõnga ...