Keskusest eemal asuvatesse kirikutesse on kaugemalt võimalik tulla vaid autoga. Kätlin Liimets. Maakoguduste liikmed pää­se­vad kirikusse sageli vaid ju­hul, kui neil on oma auto. Mõ­nikord organiseerib kiri­ku­liste transportimist aga ko­gudus ise või koguni sponsor. Autota ei saa Ühistranspordiga saab mitmel pool Eestis nüüd tasuta sõita, ent sõidugraafikud on hõredad ning mõnesse kaugesse külasse ei sõida buss enam üldse. Seetõttu on isikliku sõiduauto omamine ...

Pärandihoidja Sirje Päss aus­tab vanu kombeid ja hoolib kodu­lin­nast Valgast. Erakogu. Valga Jaani Kiriku Reno­vee­ri­mise SA juht Sirje Päss on aktiivne Valga muusikaelus ja pälvis möödunud kuul Val­gamaa pärandihoidja elu­töö­preemia. Mäletate veel lapsepõlvest raamatut „Vanaema õuna­puu otsas“? Kujutan sä­ravat Sirje Pässi just niisu­guse vanaemana, kellega koos juhtub igasuguseid asju. Kuusteist aastat ta­ga­si 25. oktoobril sai te­mast üks Valga kiriku ...

Üle maailma leviv pandee­mia puudutab otseselt ka kirikuid. Eesti valitsuse ot­susega ja Eesti Kirikute Nõukogu nõusolekul keelati muu hulgas ka jumala­teenistuste pidamine. Loo­muli­kult on inimeste tervis ja selle kaitsmine oluline ka kristlastele. EELK pea­piiskop saatis vaimulikele ja kogudustele 13. märtsil välja konsistooriumis heaks kiidetud korraldused: „... Sellega seoses tuleb kõik avalikud jumalateenistused, kirikukontserdid ja muud ini­meste kogunemised kuni ...

EELK koostöömedali said Sakari Neuvonen (vasakult), Karina Karvonen ja Vogi Vari. Erakogu. Soome koguduse pidulikul jumala­tee­nis­tusel 11. oktoobril anti üle EELK koos­töömedalid Karina Karvonenile, Sakari Neuvonenile ja Vogi Varile.   Karina Karvonen oli Tallinna ingeri­soom­laste koguduse rajaja, aasta oli siis 1989. Hiljem sai sellest Tallinna Soome kogudus. Aastaid on ta koguduse juhatuse liikmena vajadusel abiks olnud kogudusetöös. Karina mäletab veel koguduse ...

Koorijuht Riho Ridbeck (fo­tol) teab, mis räägib. Ta oli vaid seitse, kui esimest kor­da laulis laulupeol. Nüüd on aastaid kümme korda roh­kem, aga laulma on ta jäänudki. Tallinna Püha Vaimu koguduse koorijuht Riho Ridbeck laulab, mängib, juhatab koore – nii peaaegu märkamatult on ta jõudnud 70. sünnipäevani, mi­da tähistas 6. oktoobril. Oma elu esimesest laulupeost alates on ta laulnud igal laulupeol. Ta on öelnud, et üheslaulmine on nagu puhastustuli ja see annab ...

Prangli kirik enne uute torniaken­de paigaldamist. Liina Raudvassar. Prangli kiriku juures on ras­ke märgata, milliseid töö­lõike sel sügisel tehtud reno­veerimine hõlmas, aga teada on, et töödega soovitakse järgmisel aastal veel jätkata. „Kes ei tea tausta ja pole tööde üksikasjadega kursis, sellel on kiriku juurde jõudes ja kotta sisse astudes tõesti raske aru saada, mida siin üldse on tehtud,“ tunnistab kogudust diakonina teeniv Herki Talen. Palja silmaga ju ei ...

Tartu ülikooli usuteaduskonna II kursuse üliõpilased Annabel Parts (paremal) ja Nora Laukse on oma valiku teinud. Kristel Algvere. Tartu ülikooli usuteadus­konnas õpib väga erineva taustaga inimesi. Põhjusi, miks valitakse just see hari­dustee, on tõepoolest mit­meid, kuid juba pärast esi­­mest aastat järeldavad tei­se kursuse üliõpilased Anna­bel Parts ja Nora Lauk­se, et on teinud õige valiku. Kas teadsite kohe, et tahate Tartu ülikooli usu­tea­dus­konda tulla? ...

Juuru ja Rapla kirikust pärit kujud Niguliste trepikäigus ootamas näitust.Hilkka Hiiop. 17. sajandi skulptori Christian Ackermanni loomingu neli aastat väl­danud uurimisprojekt päädib Niguliste muuseu­mis näitusega, kus alates 6. novembrist saab näha üle 60 Eestimaa kirikutele loodud kuju. See, et pea pool aastat viieteistkümnes Eestimaa kirikus laiutab skulptuuride originaalasupaigus tühjus, on harvaesinev olukord. Sama unikaalne on või­malus neid Tallinna kuulsa ...

Fanny de Siversi vaimne pärand on tänu teoloogiadoktor Arne Hiobi­le kokku kogutud nelja raamatusse. 2 X Arhiiv. Mul ei ole Fanny de Siversiga olnud isiklikku kohtumist. Kuid olen temaga kohtunud tema kirjutiste kaudu. Kõige esi­meseks tekstiks, mida lugesin, oli masinakirjas levita­tud „Ma­teeriasse kootud pa­lve“, mis nüüd ilmub tema kogutud teoste kolmanda köite lisaosas. Selle lühikese meditatsiooni kohta on öelnud tabavalt Asta Põldmäe: „See pole midagi muud kui ...

Jõhvi kirikus on üles seatud näitus Aksel Kallase elust ja loomingust. Anneli Lein. Jõhvi Mihkli kirikus avati mihk­lipäeval näitus „Meenu­tades õpetaja Aksel Kallast“.  Näitus on pühendatud õp Kallase 130. sünniaastapäevale ja väljapanekuga anname üle­vaate tema elust ja tege­vusest.  Näituse koostamisel on kasutatud rahvusarhiivi, EELK konsistooriumi, Jõhvi Mihkli koguduse ning Anneli Leini erakogu materjale. Näituse on koostanud Jõhvi koguduse ...

Püha Franciscuse meister. „Püha Franciscus jutlustab lindudele“, u 1260, fresko. Püha Franciscuse basiilika alumine kirik, Assisi Tekst ja foto: Merille Hommik. Palves Sinu poole, Isa – aita näha kõike loodut väikest, väetit, suurt ja väge! Aita armastada siiski, kui meil inimvaimu napib, rahu, rõõmu viia üle iga koja läve siiruse ja häädusega – pax et bonum!

Aga pärast seda määras Issand veel seitseküm­mend ja läkitas nad kahekaupa enese eele igasse linna ja paika, kuhu ta ise tahtis minna. Ta ütles neile: „Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele! “ Lk 10:1,2 Kiidetud olgu Jeesus Kristus! Umbes kolmteist või neliteist aastat tagasi, kui noore vaimulikuna ühel sügisõhtul peie­lauas istusin, sattus minu lauanaabriks metsa­är­i­mees, kelle ülesandeks ...

Issand, aita meil olla ustavad Sinu saadiku töös, mille Sa meie hoolde oled usaldanud.

Kui tahame teada, milline peaks olema elu kristlasena, tuleb vaadata Jeesusele. Nii nagu Jeesus oli läkitatud maailma inimeste juurde, on ta ka meid, kristlasi, läkitanud inimeste juurde. Jeesus on jätnud omadele ülesande kuulutada evangeeliumi, et päästev sõnum jõuaks võimalikult paljudeni.  Kristlase elus on oluline isiklik vagadus, aga sama tähtis on ka osadus kaaskristlastega ja hea sõnumi viimine nendeni, kes on veel Kristusest kaugel.   Ei ole ...

Eesti Kirikute Nõukogu oikumeeniline aastapreemia 2020 antakse silmapaistvate saavutuste eest Eesti ühiskonda edendanud oikumeenilistes valdkondades.  Preemia laureaadiks võib saada inimene, inimeste rühm või organisatsioon, kes oma isiku või tegevusega on kehastanud Kiriku kui Kristuse Ihu ühtsust selle mitmekesisuses ning edendanud seeläbi Eesti ühiskonna arengut ühes või teises eluvaldkonnas.  Ettepanekud oikumeenilise aastapreemia kandidaatide osas ...