Tartu Maarja Kiriku sihtasutus kuulutas 23. sep­temb­ril välja hanke „Tartu Maarja kiriku kirikutorni ehi­tus­tööd“. Hange sisaldab hulganisti töid, mille hulka siis­ki ei kuulu kiriku tornitipu ja -kiivri ehitus. Et neid töid teostada, oodatakse jätkuvalt heade inimeste annetusi, aga ka eestpalveid.  Igal inimesel on võimalus toetada Tartu Maarja kiriku taastamis töid. Selleks saab teha nimelise annetuse Tartu Maarja Kiriku sihtasutuse Swedbanki kontole ...

Otsitakse kandidaate rahvastikuminister Riina Solmani ja SA Pere Sihtkapitali poolt välja kuulutatud professor Aino Järvesoo nimelisele auhinnale.  Auhind antakse välja kolmes kategoorias: • elutöö auhind, et tänada ja tunnustada inimest, kes on oma elutööga panustanud eesti rahva edasikestmisse ja arengusse; • silmapaistva meediategevuse auhind, et tänada  ja tunnustada inimest, kes on ajakirjanduses paistnud silma eesti rahva ning eestluse kestmise ...

MARIANNE MEHIK Head lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuks SA Ajaleht Eesti Kirik EE852200221020430989 Swedbank

Piiskop Tiit Salumäe preestriordinatsiooni 45. aastapäev Haapsalu toomkirikus  Pühapäeval, 4. oktoobril tähistatakse Haapsalu toom­kirikus piiskop Tiit Salumäe preestriordinatsiooni 45. aasta­päeva. Kell 11 algab pidulik jumala­teenistus. Kell 14 lühikonverents „Kirik ja Jumala armastuse sõnumi kuulutajad“. Kõnelevad Jüri Kuuskemaa, Priit Rohtmets, Ülla Paras, Kaire Tooming jt.

Arho Tuhkru, abipraost 6. oktoobril – 46 Kirikumuusika Liidu liikmed 30. septembril Kinga Marjatta Pap 6. oktoobril Riho Ridbeck Ordinatsioonitähtpäev 1. oktoobril – 34 Jaanus Jalakas Jaanus Noormägi, reservis 1. oktoobril – 31 Kalmer Kesküla, diakon 5. oktoobril – 45 Villu Jürjo, emeeritus

Peapiiskop Urmas Viilma taaspühitseb Lüganuse Ristija Johannese kirikut. Kätlin Liimets. 19. septembril taaspühitses peapiiskop Urmas Viilma Viru praostkonnas asuva Lü­ga­nuse Püha Ristija Johan­ne­se kiriku.  Kaasa teenisid emeriit­pea­piis­kop Andres Põder ja kunagine Lüganuse õpetaja (1973–1985) emeriitpiiskop Einar Soone. „Kõige tõenäolisem koht Jumala poolt kõnetatud ja Püha Vaimu poolt puudutatud saada on kirik – Jumala koda. Nõnda ei ole ühegi kiriku ...

Aivar Simsoni skulptuur suurpõgenemise mälestuskivil Puise rannal. Kätlin Liimets. Kaitseliidu Lääne malev ja Eesti Memento Liit korraldasid 19. septembril 1944. aasta suurpõgenemise mälestuspäeva Läänemaal. Suurpõgenemise mälestusmärgi Puise rannal õnnistas piiskop Tiit salumäe. 76 aastat tagasi olid Läänemaa mereäärsed teed rahvarohked. Tuhandete inimeste elusaatused muutusid, sest oldi sunnitud põgenema saabuva nõukogude okupatsioonivõimu eest. Põgenike seas oli ka ...

Tallinna Vanalinna täiskasvanute gümnaasiumi hoone. Koht, kus trükiti 1739. aastal esimene eestikeelne Piibel. Erik Salumäe. Rahvastikuminister Riina Solman ütles 18. detsembril 2019 sõnavõtus Pirita kloostris Eesti Kirikute Nõukogu jõulueelsel palvusel: „Olen veendunud, et emakeelse Piibli tõlkimisest ja väljaandmisest peab saama meie üldrahvalik ettevõtmine, millel aitavad ühiselt teoks saada nii kirikud, riik kui kõik need inimesed, kellele on oluline eestikeelne ...

Esmaspäeval alustas tööd Pastoraadi piiblikool. Huvi alanud koolituse vastu oli suur. Keeruline oli kõiki soovijaid vastu võtta. Pastoraadi saalis on ruumi umbes 80 inimesele ja kõik need kohad said täidetud. Koos käiakse igal nädalal esmaspäevaõhtuti kell 18 ja korraga toimub kaks 45-minutilist loengut. Aeg on varutud ka küsimustele vastamiseks ja kohvilauas vestluseks. Vaheaega peetakse jõulude ajal ja aastavahetusel. Kokku toimub 36 kokkusaamist. Kindlasti ei ole kõik ...

Küllap on hea lugeja kuul­nud Eesti ühiskonna uuri­jatelt, et Eestis on palju re­li­gioosset kirjaoskamatust. Kesk­mine eestlane teab usu ja usun­dite kohta vähe. Vähene orien­tee­rumisvõime tähendab vähest vabadust, sest ei osata ära tunda klišeesid ja eelarvamusi usu ja usundite kohta. Religioosse kirja­oska­matu­sega on kahtlemata seotud ka hermeneutiline ehk ekse­gee­tiline ehk tõlgenduslik kir­j­a­oskamatus. See tähendab, et näiteks Piiblit loetakse ja ...

Looduse lopsakas hüvastijätt enne talvist rahuperioodi on  kaunis. Kui septembri rohelusse ilmuvad esimesed värvid – kuldsed vanikud kaskedes ja veidi punasta­vad vahtravõrad -, siis tead, et algamas on järjekordne sügis­ilu jalutuskäik meie eludes. Ehkki see kordub, on iga kord nüans­sides kordumatu. Vaadakem või ühte konkreetset vahtralehte! Kas on võimalik leida täpselt samasugust? Lisaks sügise algusele algas juutidel uus aasta, sel kor­ral 5781. Kas pole ...

1. Kasuta koroonaäppi „Hoia“. Laadi enda telefoni koroonaäpp, mis hoiatab sind, kui oled olnud lähikontaktis (vähemalt 15 minutit kuni kahe meetri kaugusel) positiivse koroonatesti saanud inimesega. 2. Ühiskonnaelus osalen aktiivselt ainult siis, kui tean ja tunnen end tervena ning ei ole olnud lähikontaktis koroona­viirusesse nakatunuga. 3. Hügieenisoovituste järgimine on hea viis nakkushaiguste en­netamiseks: pese hoolikalt ja regulaarselt käsi, mustade kä­tega ...

Hetk Keila kihelkonnapäevade ajalookonverentsilt. Vasakul ajaloo­dok­tor Anu Mänd, paremal õp Matthias Burghardt. Keila linna Facebooki-leht. Keila kihelkonnapäevade raa­mes toimunud ajaloo­kon­­ve­rents keskendus see­kord kir­i­kus leiduvatele kunsti­väär­tustele. Kihelkonnapäevi korraldab Keila Miikaeli kogudus koostöös linnavalitsusega teist aastat jär­jest. „Ma arvan, et see on üks vä­ga hea võimalus kogudusena välja paista ja püüda midagi te­ha ka koos nendega, ...

Vanast võlvitud keldrist on saanud toomkoo­lile kabel. Urmas Viilma. Nii küsis Tallinna toomkoolis sel sügisel kooliteed alusta­nud pisike poiss, kui esimest korda koolimajas asuvat ka­be­l­it nägi. Kabeli õnnistas 16. sep­tembril peapiiskop Urmas Viilma. Üheksa aastat tagasi tegutsema hakanud toomkooli direktor Egle Viilma ütleb, et unistus oma kabeli järele on kooliperel olnud selle taastamisest pea­le. Kui aastal 2011 Apteegi 3 asu­vasse majja koliti, elas seal ...

Eesti Karskusliidu aas­­ta­­­­kon­ve­rents pee­ti 16. sep­tembril Tal­­lin­­nas Viru ho­tel­li kon­ve­rent­si­keskuses, kus kes­ken­du­ti viimastele al­koholi­prob­leemide tren­didele ja küsiti, kuidas 2020. aasta eriline olukord neid mõjutanud on. Konverentsil anti 2019. a te­gi­­ja tänukiri politsei- ja piiri­val­veameti politsei­majorile Sir­­le Loigo­le, kes pidas ka oma töö­valdkonda tutvustava ette­­kande. Lisaks kõnelesid Tal­lin­na Kiirabi peaarst Raul Adlas, ...