Pool Audru kiriku katusest on korda tehtud
17. sajandil valminud Audru kiriku katusest on praegu korda tehtud pool. Kirik loodab järgmisel aastal Pärnu linnalt raha juurde saada, et tööd lõpetada. Praegustel andmetel 1680. aastal valminud Audru kirik on üks väheseid tollest perioodist säilinud pühakodasid. Kirik on kuulus oma liigirikka pargi poolest, mille taolist pole kuskil mujal. Puud ja põõsad on varustatud nimelipikutega, nii võib igaüks mõistatada, millise puuga on tegemist ja hiljem oma teadmisi ...
Nelipühil, sel aastal on I nelipüha 31. mail, näeme kirikuis punaseid kirikutekstiile. Punane liturgiline värv sümboliseerib Püha Vaimu ja kirikut. Fotol Tartu Jaani kiriku altar. Kätlin Liimets.
See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. (Sk 4:6)
Kuidas sünnivad suured ja võimsad asjad? Liivalossi ehitav laps toimetab tasaselt ja püüdlikult, vormides filigraanselt kujundeid, oodates päikesekiirte valguses ehitise kuivamist, et ...
Kristjan Luhamets.
Sada aastat tagasi oli meie rahva elus pöördeline aeg. 7. mail 1920 võttis Eesti Vabariigi Asutav Kogu vastu „Avalikkude algkoolide seaduse“, mis jättis koolidest välja usuõpetuse.
Otsus oli uskumatu, veel 1. septembril arutas Tartu sinod, mida ette võtta, kui riik peaks tõesti tahtma usuõpetust täiesti surmata. Uute lahenduste otsimine oli alanud. 7. juunil 1920 asutati sisemisjoni seltsi Tartu osakond. Päevakorral olid ka usuõpetus ja ...
Saabuv nelipüha suunab mõtte loova Vaimu ja vaimuühtsuse olulisusele. Kirikute koostöö ja oikumeenia on alati olnud üheks inimkonna vaimukevade kuulutajaks. Nelipühasõnum teeb elusamaks, ühendab ja innustab. Mäletan, millise elevusega võisin 70ndatel kogudusele ette lugeda Kirikute Maailmanõukogu nelipühaläkituse, millele olid alla kirjutanud peasekretär Philip Potter ja aupresident Willem Visser ‘t Hooft. Suletud ja vaenulikus ühiskonnas oli see elavaks sidemeks üleilmse ...
Ove Sander näeb võimalusi, kuidas tõhustada riigi ja kiriku koostööd. Meeli Küttim.
Aasta algul sotsiaalministeeriumis peakaplanina tööle asunud Ove Sander nendib, et olulisemaks takistuseks tervet Eestit hõlmava hingehoiusüsteemi ülesehitamisel on jätkuvalt oskustöötajate nappus: „Meil ei ole täna piisavalt kvalifitseeritud kaplaneid ja hingehoidjaid.“
Eesti haiglates ja hoolekandeasutustes on palgal kümmekond hingehoidjat-kaplanit, lisaks vabatahtlikud. ...
Lühter jõudis oma kohale tagasi
Lühter ja meister Juhan Puusepp. Illimar Toomet.
Eriolukorra ajal, mai alguses, tuli Märjamaalt rõõmus teade, et korrastamisel olnud kiriku lühter on jõudnud oma kohale tagasi. Lühtri paigaldas meister Juhan Puusepp.
Koguduse õpetaja Illimar Toomet tänab Märjamaa lehe kaudu kõiki, kes möödunud jõulude ajal ja ka hiljem reageerisid üleskutsele annetada lühtri kordategemiseks. 19. sajandi teisest poolest pärineva lühtri olid kirikule ...
Suur osa tänaseid vaimulikke on prof Randar Tasmuthi juures õppinud. Pildil professor Tasmuth pärast UI 2018. a lõpuaktust.
Tiiu Pikkur.
31. mail saab 65aastaseks EELK Usuteaduse Instituudi usuteaduskonna dekaan, Uue Testamendi professor dr Randar Tasmuth – mees, kes on õppetöö juhtimisega seotud olnud juba 1992. aastast alates.
Ent esimesed mälestused sellest koolist ulatuvad tal lapspõlve, kui ta isa, õpetaja Renè Tasmuthiga instituudi jõulupidudel käis.
„Olen ...
Lahutamatud: Toomas Paul ja raamatud. Ta ütleb, et üks kriteerium, mis aitab leida lugemist väärt raamatuid, on aeg. Meeli Küttim.
Kas saaks olla midagi veel ahvatlevamat, kui seista teoloogiadoktor Toomas Pauli juures Veskimöldre kodus raamaturiiulite ees ning uudistada suurisilmi ja põnevil, kuidas ta sealt järjepanu toob nähtavale raamatuid, mis on teda viimastel nädalatel ja kuudel haaranud?
Just nii läks pärast seda, kui Sirje Semm oli lootegemise hoovad ...