Pühapäeva, 22. märtsi palvusel teenisid peapiiskop Urmas Viilma ja Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse liige Riivo Sinijärv. Palvus on vaadatav siit

Peapiiskop Urmas Viilma loeb ühe mõttekillu oma raamatust “Valguse tähed. Kogutud mõtted ja sõnasõelmed”. Kirjastus Hea Lugu, Tallinn, 2020. Küsi raamatupoodidest või kirjastusest! Vaata siit

Detsembris lõppes rahapuudusel EELK Saku Toomase kiriku ehitus. Paari kuuga on aga korjandus ning annetused toonud kogudusele piisava rahasumma. Ehitus jätkub 12. aprillist ehk aasta pärast kiriku rajamise algust. Koguduse vaimulik Magne Mölster ütles Harju Elule, detsembris lõpus jäi ehitamine seisma. Põhjus oli rahapuudus. “See oli prognoositav. Kunagi ei ole me unistanud sellest, et saaks ehitada kõik korraga valmis. Vahepeal on aga lisandunud niivõrd palju ...

Austatud Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud ja kogudused! Eesti on koroonaviiruse leviku tõttu sattunud raskesse seisu. Sarnaselt paljudele teistele maailma ja Euroopa Liidu riikidele on Eestis kuulutatud välja eriolukord, et lähikontaktide piiramise kaudu tõkestada viiruse levikut ning majandusmeetmete abil leevendada lööki meie inimeste toimetulekule. Nende sammude elluviimine sõltub paljude eestimaalaste kindlameelsusest, abist ning valmisolekust olukorra ...

Rahvastikuminister Riina Solman saatis 19. märtsil k.a Eesti Kirikute Nõukogule juhised matusetalituste korraldamisks eriolukorras: "Et kaitsta inimeste elu ja tervist, tuleb matusetalitus korraldada selliselt, et on tagatud meetmed hoidmaks ära võimalikku nakatumist: Matusetalitus tuleb läbi viia äärmiselt piiratud omaste ringis, sõltumata sellest, kas tegemist on kirstumatuse või urnimatusega;Matusel tuleb hoiduda tavapärastest leina jagamise ja kaastunde avaldamise ...

Koroonaviiruse haiguse COVID-19 leviku tõttu Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorras kuulutas EELK peapiiskop Urmas Viilma välja üleüldised palvepäevad: 18. märtsil, 20. märtsil, 25. märtsil, 27. märtsil, 1. aprillil ja 3. aprillil 2020. Palvepäevadel helistatakse keskpäeval kell 12 ja pärastlõunal kell 15 kirikukelli, et kutsuda inimesi üles oma usus püsima, rõõmsalt oma usku tunnistama, aga ka meelt parandama ja palvetama. 20. märtsi 2020 palvepäeva palvuse ...

Eriolukord seab ka kirikute ja koguduste tegevusele ranged piirangud. Millised on võimalused usuliste talituste läbiviimiseks ja neist osa saamiseks, kirjutab sotsiaalministeeriumi peakaplan Ove Sander. Kehtiv eriolukord puudutab kõiki. Ka kirik, kogudused ja usulised ühendused ei ole siin erand. Reede hilisõhtul jõudsid meieni asjakohased korraldused ja juhised pealkirja all «Usuliste ühenduste tegevus eriolukorras», millel on nii valitsuskomisjoni kui ka Eesti ...

Tartu Pauluse kiriku supiköögi menüüs oli täna riisi-hakklihasupp. Keskpäeval oli sööjaid kaks, üks ühe ja teine teise laua taga. Küsimuse peale, kuidas supp maitseb, vastas keskealine mees, et kuum on, ning hakkas heatujuliselt naerma. Tõmbas kraenurgad üles ning lisas, et küllap aitab see liigutus ka viiruse vastu. upp näis paks ja isuäratav, viilu leiba ja klaasi piima sai kõrvale võtta. Teise laua taga istus vanem naine, vaid klaas vett ees. Tal oli pärast ...

Issanda õnnistamist ja hoidmist soovib peapiiskop Urmas Viilma sel keerulisel paastuajal kõigile. Ingrid Mäsak Ristirahvana peame olema Issanda päevaks valmis kogu aeg, kinnitab peapiiskop Urmas Viilma. Kuigi lepime intervjuu ajaks kokku 13. märtsi, teeb kirikupea ettepaneku usutlus edasi lükata teisipäeva, 17. märtsi hommikuks. Et lehte jõudev informatsioon oleks veel värske. Tõesti, sündmused Eestis ja maailmas ei muutu päevade, vaid suisa ...

Eesti Kiriku taasilmumise 30. aastapäeva tänujumalateenistus ja ettekandekoosolek jäid Tartus eelmise nädala reedel toimumata. Kui selle otsuse neljapäeval, 12. märtsil enne lõunat vastu võtsime, ei olnud me veel jõudnud olukorda, milles oleme täna. 13. märtsil kuulutas valitsus välja eriolukorra seoses koroonaviiruse levikuga. Avalikud üritused keelati, koolid, kinod ja teatrid ning paljud teised asutused sulgesid uksed.  Jääme ootama ohutumaid aegu, et ...

Paastumine ei tähenda tingimata nälgimist. Kui nälg piinab, siis ta pühib naeratuse näolt ja takistab mõtlemist.  Paastuaeg aga peab olema rõõmus aeg, tegema meie elu helgemaks, vabastama meid sellest, mis meid koormab, viima meid teistele inimestele lähemale. Tavaline elu toodab vaimset ja füüsilist prahti, ja see tuleb kunagi välja visata. Kanada kirjanik Jacques Gauthier soovitab paastuajaks avastada „kodu oma südames“ ja hakata seda põhjalikult ...

Merille Hommik Tänavune tuhkapäev tuli eriline. Pikk ja soe talv, mis üha enam lasi kevadel paista, võttis ootamatu pöörde ja tõi maha esimese korraliku lume. Lapsed kilkasid rõõmust ja aias kerkisid lumememmed. Nüüd on sellest lumest alles vaid üksikud hangeriismed. Mõttedki liiguvad tõsisematel teedel.  Tuhkapäevaga algas paastuaeg, Kristuse kannatamisaeg. Omamoodi kannatamisaeg algas sel päeval ka Eesti riigi jaoks, sest siis avastati Eestis esmakordselt ...

Alanud nädala pühapäeva pühitsesime täiesti uues olukorras – eriolukorras, millest lähtuvalt on teadmata ajaks avalikud jumalateenistused meie kirikutes keelatud. Kuidas korraldada sellises olukorras koguduseelu ja täita meie põhiülesannet kuulutada Jumala sõna ja jagada sakramente ning sellest tulenevalt teha haridus-, diakoonia- ja misjonitööd, levitada, edendada ning süvendada kristlikku usku ja armastust? Sellele küsimusele tuli kogudustes mõne päeva jooksul leida ...

Kui pühapäeva hommikul Tartu Jaani kiriku suletud uste taga toimuvale, ent virtuaalselt avatud jumalateenistusele õige vaikselt jalutasin, oli linn justkui varjusurmas. Kuhugi tõttajaid ja niisama jalutajaid oli vaid üksikuid – ja needki hoidsid ohutusse kaugusesse –, kohvikud suletud, lapsed ei kilganud, Jumalgi oleks nagu vaikinud. Pühakoda oli aga ikka pühakoda, kosutav kogu oma olemusega. Astud sisse ja hing puhkab, rahu suundub südamesse, jõud taastub, ärevus ...

Möödunud nädalal rakendasid paljud Euroopa riikide valitsused uusi meetmeid koroonaviiruse Covid-19 levimise tõkestamiseks. Nendele lisanduvad organisatsioonide ja üksikisikute poolt endile vabatahtlikult seatud piirangud. Väga suurt mõju on toimuv avaldanud ka usuelule. Esmalt Itaalias ja nüüd juba mitmes teiseski riigis on kõik avalikud jumalateenistused ja kiriklikud talitused ära jäetud. Teistes maades on kirikud rakendanud ettevaatusabinõusid. Näiteks on ...