Pastor Ado Köögardali päevaraamat, mis Harjumaa Muuseumi väljaandena tänavu sügisel ilmus, annab ülevaate, kuidas Keila koguduse vaimuliku pere üle elas kõikide eestlaste jaoks keerulise aasta 1944. Käsikirja on ümber kirjutanud, toimetanud ja kommentaaridega varustanud Ado Köögardali (9. jaanuar 1891 – 16. aprill 1957) ainuke lapselaps, tõlkija ja toimetaja Anu Saluäär-Kall. Tegelikult on Harjumaa Muuseum avaldanud Köögardali päevikut oma koduleheküljel ja Facebookis juba ...

Septembris toimus Euroopa protestantlike kirikute muusikute kohtumine Hildesheimis. Ajal, mil me püüame võimalikult palju asju korda ajada interneti vahendusel, suhelda järjest rohkem pigem sotsiaalmeedias, pidada e-koosolekuid ja e-kohtumisi, on endiselt eksisteerimas ka konverentsid, kuhu oodatakse päriselt kohale. Rõõmus taaskohtumine On märkimisväärne, et juba 49 aastat kohtuvad igal sügisel kirikumuusikud üle Euroopa. Enamasti saadakse kokku „vanas heas“ Strasbourgis, ...

Luterliku Maailmaliidu koolitus „Peace Messengers“ („Rahusaadikud“) tõi Eestisse noori 12 maalt. Esindatud olid Argentina, El Salvador, Honduras, Hongkong, Indoneesia, Island, Malaisia, Palestiina, Poola, Saksamaa, Tšehhi ja Venemaa. Eesti poolt võttis koolitusest osa diakon Kevin Kirs Tallinna Kaarli kogudusest. Esimene LMLi rahusaadikute seminar toimus Jeruusalemmas 2017. aastal, Tallinnas toimunu oli teine omataoline. Selle kordaminekule andsid EELK poolt kaaluka panuse ...

Saaremaad nagu oma taskut tundnud Gustav Ränk (1902–1998) annab teada kunagise Kaarma koguduse „harkhabemega“ köstri Mihkel Kallase (1824–1896) kohta: „Mitte igal toonasel talupojal ei tulnud pähe anda oma poegadele kõrgemat haridust. Neist kaks jõudsid jätta oma nime eesti ärkamise või rahvusliku tõusuaja kultuurilukku. Oskar teadlasena, publitsistina ja diplomaadina, Rudolf kirikumehena ja filosoofina.“ Oskar Kallasest (1868–1946) ja ta soomlannast kaasast Aino Kallasest ...

Lauri Sommer Pööripäevaks saavad kammitud surnute juuksed selles aias, majaaseme pealagi, köögipõranda telliste tykid punase kõõmana liivmullas laiali. Noored kirsipuud kulul. Põuapäikese kätte riisutud tolmune kärnkonn ukerdas varju yle saialilletihniku varemete. Kui vihm viimaks jõuab saab temast diadeem surnute juustel Luulekogust „Kodu kaduvas“, kirjastus Tiivaalune, Räestu 2019

Kirikuaasta viimasel kolmel pühapäeval keskendutakse n-ö viimastele asjadele: surmale, viimsele kohtule ja igavese elu lootusele. Paljude jaoks on kokku sulanud nende pühapäevade eri tähendus ning näiteks surnutemälestuspüha ja igavikupühapäeva käsitletakse lausa sünonüümina. Asjaolu, et tänavu langeb igavikupühapäev kadrilaupäevale, mil sarnaselt mardilaupäevaga tunneb meie rahvatraditsioon sanditamist, paneb küsima, milline on hingedeajal rahvakalendri vahekord ...

Oh neid tasaseid hetki, mil märkad – Valgus on elavaks saanud su sees. Nii nukker on varjatud üksildus Su jälgi ajada vaikuse teel. Selles valevas muusikas Loojang kui päikesetõus. Säält siis leian Su mitteolemiskauguse. Säält siis leian? Lõpuks või hoopis alguseks?

Mt 25:31–46 Sügisel loodus otsekui sureb. Lehed langevad, päevad muutuvad üha pimedamaks ja vihma kallab lõpmatult. Pole ime, et inimese mõtted liiguvad selle kõige taustal nii lähedaste kui enda eksistentsi lõppemisele. See on üks põhjus, miks novembrit ka hingedekuuks kutsutakse. Sel kuul võtab igavikupühapäev kirikuaasta viimase pühapäevana kokku kõik eelneva ja samas ka järgneva. Inimese üks põhiküsimusi on „Mis ootab mind pärast maise eksistentsi lõppu?“ ja ...

Jeesus, taeva ja maa Issand, Sinule panen oma lootuse praeguses maailmas ja viimses kohtus! Kingi usku, mis kannab surmast ellu! Aamen.

Kirikuaasta lõpul tuletatakse meelde: „Me kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees“ (2Kr 5:10). Teade Jumala tulevasest kohtupäevast pole mõeldud hirmutamiseks. Vastupidi, see on osa kristlikust rõõmusõnumist. Jumalik kohus teeb võimalikuks uue maailma, millest kirjutab nägija Johannes: „Vaata, Jumala telk on inimeste juures ning tema asub nende juurde elama ning nemad saavad tema rahvaiks ning Jumal ise on nende juures nende Jumalaks. Tema pühib ära iga pisara ...

Tänu ilmumiskulude säästlikule planeerimisele on olnud võimalik viimasel kolmel aastal ajalehe tellimishinda mitte tõsta. Paraku oleme jõudnud olukorda, kus ajalehe väljaandmise põhiliste kulukomponentide (trükikulu, lehe kojukanne jne) jätkuv hinnatõus ei võimalda enam senist tellimishinda säilitada. Seoses sellega on SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu kehtestanud uued tellimishinnad 2020. aastaks, mis hakkavad kehtima alates 1. novembrist 2019. • Aastatellimus 35 €, 6 kuud ...

Konsistoorium kuulutab vakantseks Vastseliina koguduse õpetaja ametikoha. Kandideerimisavaldus koos elulookirjeldusega palume esitada peapiiskopile hiljemalt 15. jaanuariks 2020 e-posti aadressile peapiiskop@eelk.ee. Info: praost Üllar Salumets, tel 511 8271, ullar.salumets@eelk.ee.

Konsistoorium kuulutab vakantseks Audru koguduse õpetaja ametikoha. Kandideerimisavaldus koos elulookirjeldusega palume esitada peapiiskopile hiljemalt 1. detsembriks k.a e-posti aadressile peapiiskop@eelk.ee. Info: praost Tõnu Taremaa, tel 5382 3352, tonu.taremaa@eelk.ee.

26. novembril kell 18 tähistatakse Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus tänupalvusega Eesti Kirikute Nõukogu presidendi, peapiiskop emeeritus Andres Põderi 70. sünnipäeva. Järgneb koosviibimine. Kõik on teretulnud!

Jõhvi Mihkli kirikus on 24. novembril kell 16 kontsert. Esinevad Heigo Rosin (löökpillid), Jelena Ossipova (kitarr), Svetlana Kekiševa (orel). Eesti muusikaelus uudne ja ainulaadne trio toob publikuni erinevate ajastute tantsud kontserdil „Menuetist tangoni“. Kõlab erinevate sajandite tantsuline muusika tuntud meloodiatest näiteks J. S. Bachi, A. Piazzolla, P. Tšaikovski, A. Hatšaturjan, L. Sumera ja teiste heliloojate sulest. Piletid müügil Piletilevis ja tund enne algust ...