Kaido Saak, praost 29. augustil – 54 Ülo Liivamägi, diakon 1. septembril – 58 Peep Audova, emeeritus 2. septembril – 76 Kirikumuusikud 30. augustil Vaike Kiik-Salupere 2. septembril Aaro Tetsmann 3. septembril Tooni Leedjärv Ordinatsioonitähtpäev 29. augustil – 19 Vallo Ehasalu, abipraost (diakoniordinatsioon 19.05.1999) Jaan Lahe, dr (30.12.1997) Rene Reinsoo, abipraost (27.04.1993) Ants Tooming, praost Andres Tšumakov, reservis ...

Pilkases pimedas tolmust jällegi kokku mind kogu, kunagi kusagil olnust kokku kogu mu kogu. Kogu mind kokku ning puhu mu sisse hing. Mu peale ja sisse end puhu, et kaoks minu tinane tusk, et kaoksid mu paised ja muhud ja minusse tuleks usk, et tähisel linnuteel me elame-oleme veel. Et olgu kuitahes pelk, mu silmades oleks Su helk. Sellise luuletuse, sügavkauni palve avastasin Vladislav Koržetsi luulekogust „Laulud või nii“. Tõnis Mägi avastas ka ja tegi selle ...

Diakooniahaigla hospiitsi rahastamine, mis vahepeal ähvardas lõppeda, jätkub koostöös Põhja-Eesti regionaalhaiglaga. Samuti kavatseb haigekassa muuta hospiitsteenuse rahastamise korda. Tõenäoliselt muutub see juba tulevast aastast. Veel kevadel oli õhus võimalus, et diakooniahaigla hospiitsil tuleb raha puudusel uksed sulgeda, kuid nüüdseks on vähemalt aasta lõpuni lahendus olemas. Diakooniahaigla hospiitsosakonnas on 12 kohta ja see on mõeldud patsientidele, ...

Rukkimaarjapäeval tähistati Räpinas armsa pidulikkusega koguduse hooldekodu 25. aastapäeva. Keskpäeval toimus kirikus armulauaga jumalateenistus, kus jutlustas peapiiskop Urmas Viilma, kaasa teenisid õpetaja Urmas Nagel ja praost Üllar Salumets. Laulis koguduse koor, organist oli Kristiina Nagel. Päevakohaselt kõlas koori esituses Sirje Kaasiku laul „Maarja poeg, mu sõber“. Kirikus tehtud korjandus läheb Tartu Maarja kiriku taastamise toetuseks. Jutluses kõneles peapiiskop ...

Rukkimaarjapäeval vastas telefonikõnele ikka rõõmsameelne ja reibas Kambja koguduse õpetaja kantsler Andrus Mõttus, kes oli valmis oma mõtteid suvest ja puhkusest jagama. Küll ütles ta, et on üks-kaks poolikut päeva tõesti puhanud ja veetnud selle oma perega. Nädala alguses mõelnud ta, et Tallinna ei sõida ja toimetab kodus. Ei saanud aga midagi tegema hakata, kui tuli ikkagi autosse istuda ja sõit ette võtta. Sarnaseid nädalaid on ennegi olnud, sest küsimusi, mida ...

Eile möödus 28 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. 1918. aastal sündinud inimesed said 28aastaseks 1946. a. Kui ei oleks olnud sõda, okupatsioone ja anneksiooni, siis oleks kolm aastat varem, 1943. aastal peetud laulupidu ja muude ettevõtmistega tähistatud veerand sajandi pikkust omariiklust. Ligi kümme aastat oleks veel olnud vaja maksta Ameerika Ühendriikidele Vabadussõja ajal võetud laenu ning asunikel oleks üle kolmekümne aasta tulnud maksta talumaade eest. 1918 ...

Mõni aeg tagasi ütles emeriitpeapiiskop Andres Põder, et kristliku misjoni kõige ehtsamaks sümboliks ongi tellingutes kirik. Kirikute ehitamine ja korrastamine on väliseks märgiks Jumala riigi kasvamisest selles maailmas. EELK 2018. aasta tegevusaruandes kirjutas peapiiskop Urmas Viilma: „Nimelt oleme Eestis viimase 30 aasta kestel taastanud või päris uuena ehitanud, pühitsenud ning kiriklikuks tegevuseks kasutusele võtnud kokku 53 (!) luterlikku kirikut ja kabelit ning ...

Tartu linnamuuseumi näitus „Kirikust kristallipoodi. Mitut usku Tartu“ on mitmes mõttes külastamist väärt. Siit ei saa nimelt mitte ainult teadmisi usuelu muutumisest Emajõelinnas viimase saja aasta jooksul, vaid ka rohkesti mõtteainet praeguse kirikuelu kohta. Tõsi, kirikuinimesele võib kuraatorite lähenemine harjumatu ja võõristavgi tunduda. Esimesele iseseisvusajale pühendatud väljapanekus keskendutakse nimelt tollal mõnedes haritlaste ringkondades levima hakanud huvile ...

Kindlasti meenub igaühele käsiraamatutest kõneldes vähemalt üks, kui mitte mitu. Alustades eesti keele käsiraamatust ja lõpetades näiteks inimeste juhtimise kvaliteedi arendaja või eluterve kärgpere käsiraamatuga. Aga miks siis ei võiks olla ka käsiraamat neile, kes annetusi koguvad. Kogemusi selleks on kas või Tartu Maarja koguduse vabatahtlikel, kes on aktiivselt kiriku taastamiseks raha kogunud. Laulupeo sündmuste raames koguti kiriku taastamiseks 4626 eurot. Möödunud ...

EELK lauluraamatukomisjon ootab 1. septembrini tagasisidet oma senisele tööle. Samuti on jätkuvalt teretulnud ettepanekud uue lauluraamatu kontseptsiooni kohta. Komisjoni esimees, haridusassessor Marko Tiitus tänab kõiki neid, kes on oma mõtteid ja ettepanekuid juba saatnud või andnud muul viisil oma panuse lauluraamatu kontseptsiooni koostamisse ning hoidnud seda tööd oma palves. Septembri alguseni on võimalik kõigil nõuandvas võtmes kaasa rääkida lauluraamatu loomisele. ...

Rannu kogudusel ja kogukonnal oli rõõm kuulata pühapäevasel armulauaga jumalateenistusel, kuidas kõlas Kriisade 113 aasta vanune orel, mis läbis restaureerimise. Jumalateenistus oli väikesesse Võrtsjärve lähedal paiknevasse püha Martinuse kirikusse toonud sel päikselisel ja soojal augustipäeval lisaks lähedalt saabujatele ka sõbrad Soomest Lammi kogudusest. Teenisid piiskop Joel Luhamets, Valga praost Mart Jaanson, õpetajad Vallo Ehasalu, Maarja Sokk ja Rannu koguduse ...

Kõigil EELK kogudustel on nüüdsest täiendav võimalus ühekordsete annetuste kogumiseks. Nimelt on EELK Toetusfondi toel valminud mobiilne annetuskeskkond mTasku. „Tänapäeval on üsna tavaline, et inimesel pole kaasas sentigi sularaha. Mobiiltelefoni ei jäta aga eriti keegi koju. Sellisel juhul saabki teha annetuse nutitelefoni kaudu,“ selgitab EELK Toetusfondi tegevjuht Annely Neame. Ta lisab, et esialgu võib uus makseviis küll võõras tunduda, kuid kuna mTasku on näiteks ...

Kuressaare kiriku tornikupli reno­veerimis­tööd on tehtud 15. augustil, rukkimaarjapäeval pühitseti Kuressaare Laurentiuse kirikus taastatud tornirist ja muna ning uus tuulelipp. Sellega viidi lõpule kiriku tornikupli renoveerimistööd. Pühitsussõnad ütles koguduse õp praost Anti Toplaan, teiste hulgas sai talitusel sõna Saaremaa valla esindajana tööde toetaja vallavanem Madis Kallas. Vana (fotol) ja uut tuulelippu tutvustas torni renoveerinud Rändmeister OÜ ...

23. augustil 1989 korraldati Eestis, Lätis ja Leedus ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet. Meeleavaldus oli ajastatud Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutamise 50. aastapäevale. Paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt. „Kui õige laulaksime!“ tegi üks naisterahvas ettepaneku. „Täna on tegelikult leinapäev …“ arvas üks vanem mees. „Saa vabaks, ...

Muinsuskaitseameti ja EELK ühiskorraldusel Tallinnas arhitektuurikeskuses toimunud vitraažide teemalisel sümpoosionil käsitleti seda kunstiliiki asjatundjate ja asja­armastajate ringis eelkõige sakraalhoonete raamistikus. Kuivõrd täitis sümpoosion korraldajate ootust luua vitraaži teemal arutlemiseks laiem foorum, näitab veel aeg, aga kindlalt võib öelda, et juuni algul toimunud sündmusega astuti jõuline samm soovitud suunas. Kohal oli klaasikunstnikke, restauraatoreid, ...