Tallinna praostkonna koguduste õpetajad saavad kord kuus kokku. Seekord tuli praostkonna kõigi vaimulike koosolekule 26 vaimulikku. See on suurepärane tulemus. Kutsutuid on veidi üle kolmekümne. Kutsume ka meie praostkonna territooriumil töötavaid luterlikke kaplaneid. Sellised kohtumised algavad hommikul kella poole üheksast, et kellelgi mõni ametitalitus tulemist võimatuks ei muudaks. Loomulikult kohtuvad praostkonna vaimulikud ka teistel praostkonna ühisüritustel. Kord ...

17. aprillil avaldas ajaleht Eesti Kirik Anne Kulli artikli „Uskuda või mitte?“. Minu vastulause „Ta on tõesti üles tõusnud!“ ilmus veebiajakirjas Meie Kirik 30. aprillil. Sellele omakorda reageerisid sotsiaalmeedias Urmas Nõmmik, Arne Hiob jpt. Hinnangud jagunevad kahte lehte vastavalt sellele, milline on arvaja usk. Milles on siis küsimus? Anne Kulli artiklit lugedes jääb mulje, nagu poleks Jeesuse surnust ülestõusmine juhtunud tegelikult, vaid et see ainult tundus nii. ...

Võrreldes kirikutega Euroopas ja maailmas on EELK väike küll liikmete arvult, ent sugugi mitte rahvusvaheliste suhete poolest. Oleme väike kirik suurte suhetega. Juba iseseisvumise algusaastaist peale on EELKd iseloomustanud rahvusvaheline ja oikumeeniline avatus. Küllap on selle kujunemisele omal moel kaasa aidanud ka tõsiasi, et oleme mitmeski mõttes „piirikirik“: paikneme kirikuna ida ja lääne kristluse piiril, samuti Põhja- ja Lääne-Euroopa (eeskätt Saksamaa) erinevate ...

„Raha või lapsed“ – nii kõlas järjekordne SA Väärtustatud Elu korraldatud emadepäevakonverents. Nendel emade- ja isadepäevakonverentsidel on niisama intrigeerivad pealkirjad, kui sügav on tegelikult ettekannete sisu ja ettekandjate süda. Kas meie valik on raha või lapsed? Seda heidetakse praegustele noortele aeg-ajalt ette. Samas võrreldes saja aasta taguse ajaga on lastetuid inimesi pea poole vähem. Me ei tea, kas selle taga on saja aasta eest hiljuti lõppenud sõda või ...

Pärast vihmast laupäeva (ja enne tuulist esmaspäeva) tundus pühapäevane päikesesära ja kevadesoojusest puhkenud õiteilu emadepäevakingitusena kõigile Eesti emadele. Paljud kodud olid tähtpäeva rõhutamiseks kaunistatud ka rahvustrikolooriga ning mitmete siit ilmast lahkunud eluandjate kalmudele olid lähedased lugupidamise ja armastuse märgiks süüdanud mälestusküünla. Ka piiblisalmides, mis jubilate-pühapäeval pühakirjast valitud, oli nimetatud naise rolli emana. „Kui naine ...

Nõmme Rahu koguduse meeskoor tähistab laupäeval, 18. mail kell 18 kontserdiga Nõmme Lunastaja kirikus 15. tegutsemisaastat. Kui aastakümneid tagasi olid meeskoorid paljudes Eestimaa kogudustes, siis nüüdseks on see EELK ainus koori mõõtu meeskollektiiv. 15 tegevusaasta jooksul on lauljate arv olnud stabiilselt 18–20 ning dirigenditööd on asutamisest peale teinud koguduse organist-koorijuht Imbi Laas. Imbi Laas: „2004. aastal oli Nõmme Rahu koguduse segakooris laulmas hulk ...

Viru praostkonna sinod Iisakus algas armulauaga jumalateenistusega kirikus, kus teenisid praostkonna vaimulikud, jutlustas piiskop Tiit Salumäe. Jumalateenistus oli kantud Kristuse ülestõusmise mõtetest. Kirik oli kasutusel teist korda pärast külma aega, mil jumalateenistused toimusid kogudusemaja soojuses. Koosolekul kihelkonnamuuseumis sai hakatuseks sõna Alutaguse vallavolikogu esimees Raivo Raap. Ta rääkis Mandri-Eesti suurima valla (1465 km2) väljakutsest hoolitseda ...

Otepää linnamäel etendatakse lipu lugu Eesti lipu 135. sünnipäeval 4. juunil mängitakse Otepää linnamäel Erki Aule näidendit „Taevas, muld ja tulevik“. Näidendi on lavastanud Peep Maasik. Lavastuses kulgeb paralleelselt mitu lugu, mis põhinevad Eesti lipu ajaloo hetkedel. Üks lugu algab 1882. aastal, kui keelatakse eestlaste esimene üliõpilaskorporatsioon Vironia, teine aga 1943. aastal, kui EÜSi vilistlane Karl Aun peidab Otepääl õnnistatud lipu okupatsioonirežiimi eest ...

Euroopa Parlamenti Isamaa esinumbrina kandideeriv endine Eesti kaitseväe juhataja Riho Terras peab kristlikku usku ja kiriklikku kuuluvust oma iseolemise tugisambaks. See on tema hinnangul ka Euroopa üksolemise pide. Europarlamenti valituks osutudes lubab ta seista Eesti huvide eest rahvusriikide Euroopas. Kindral Terras teeb ettepaneku intervjuuks kohtuda Tallinna toomkirikus. Koguduseliikmena, kes pikki aastaid kuulunud ka koguduse nõukogusse, on ta siin oma ...

Leian end sageli küsimas, kuidas oleme meile lubatud aega vastu võtnud. Kuidas me kingitud vabadust hindame? Meie elu ja vabadus on meie nägu. Usklikuna soovin, et oskaksin oma aega Jeesuse õpetuse järgi elada – olgu Jumal mulle armuline! Heebrea kirja autor on kutsunud Jeesuse Kristuse kaudu Jumalale kiituseohvrit viima. „Huulte vilja, kes tunnistavad Tema nime. Ärge unustage head teha …“ Nii suudab toimida inimene, kes on siia maailma Looja halastuse all oodatud. ...

Homme, 16. mail on Johann Voldemar Jannseni 200. sünniaastapäev. Tartu Maarja kiriku lähedal Tiigi tänaval majade vahel sisehoovis on suur vana puu, mida teatakse kui Koidula tamme. Sinna krundile, toonase aadressiga Tiigi 32 ostis Jannsen pärast viit Tartus elatud aastat 1868. aasta mais oma perele maja. Samas lähedal elas ülikooliõpingute ajal Kreutzwald, kes Eesti Postimehe toimetaja Jannseni peres oli oodatud külaline. Ärgas vaim ja ilus unistus Jannseni (1819–1890) elu ...

Üle-eestilist „Teeme ära!“ talgupäeva peeti tänavu 4. mail. Kaasa lõid ka kümned kogudused. „Teeme ära!“ kodulehe järgi korraldati talgupäeva raames talguid kokku 2051, millest võttis osa vähemalt 44 046 inimest. Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, kus 465 talgupaigas osales kokku 14 413 inimest. Saaremaa paistis aga silma selle poolest, et seal lõi kaasa iga kümnes maakonna elanik. Ettevõtmisega liitus sellelgi aastal teiste seas ka kümneid kogudusi. „Teeme ära!“ ...

4. mail toimusid Tartu praostkonnas Jõgevamaal talgud Torma Maarja koguduses. Talgutest osavõtjaid oli kakskümmend neli, neist üheksa Vanamõisa külast, kus asub ka Torma kirik. Kaks perekonda tulid koos lastega. Talgutele tuldi rõõmuga, et korrastada oma kogukonna kiriku ja pastoraadi ümbrust ning ühtlasi teha midagi jumalariigi töö heaks. Ilm oli päikseline ja töötegemiseks just paras. Raido Kunila tõi välja oma traktori, neli meest olid mootorsaega, üks mees tuli ...

EV100 raamatusari sai mõjusa lisa Trivimi Velliste teose „Eesti muinsuskaitse 100 aastat. Mälu kestmise lugu“ läbi. „Teose piiratud maht ei võimalda mõistagi võrdse põhjalikkusega süüvida igasse aastakümnesse või igaühte muinsuskaitse arvukatest valdkondadest, rääkimata muinsuste üksikasjalikust kirjeldamisest,“ vabandab autor eessõnas, lubades siiski mõtestada Eesti muinsuskaitse loo viimase sajandi jooksul. Põgusamgi teosega tutvumine veenab lugejat, et autoril plaan ...

1. Põgenikke nähakse meediasõnumites nii majanduslike probleemide lahendusena kui ka sotsiaalsete probleemide allikana. Majanduslike probleemide lahendamiseks loodetakse põgenikke kasutada selliste tööde tegemisel, mida eestimaalased ise enam ei soovi teha või mille jaoks ei jätku ka eestimaalaste soovi korral arvuliselt inimesi. Sotsiaalsete probleemidena nähakse põgenike kohanematust kohaliku komberuumiga, julgeolekuohte ning ka ressursside äravõtmist kohalikelt. Kuna ...