Eduard Vilde muuseumis alustab mõtlusõhtute sari. Esimene kohtumine toimub teisipäeval, 26. märtsil kell 18. Risti koguduse õpetaja Annika Laats räägib südame keelest. Mõtiskluste vahele helisevad harfikeeled. Muusikat teeb Helle Suurlaht. Pilet 8 eurot.

Siseministeerium, Kõrgem Usuteaduslik Seminar ja Eesti Kirikute Nõukogu korraldavad usuliste ühenduste esindajatele (juhtidele) käesoleval aastal neli meedia-alast koolituspäeva: 29. aprillil Tallinnas, 20. mail Pärnus, 16. septembril Tartus ja 14. oktoobril Rakveres. Koolitaja on Hele-Maria Taimla ning teemad on järgmised: • Kuidas tõlkida ususõnumit mõistetavasse keelde? • Kuidas saab meedia toetada ususõnumi levikut? • Kirjutav ajakirjandus (uudis ja arvamuslugu); • Uus ...

GENNADI VIHMAN ESTA JÕESTE TARMO VAINO Head lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuks SA Ajaleht Eesti Kirik EE852200221020430989 Swedbank

Selle kevade esimesel laupäeval on Pae palvekoda Lasnamäel kaunite kunstide päralt: viiulivirtuoos Marie-Helen Aavakivi ja klaverikunstnik Maarit Saarmäe teevad kevade kuuldavaks Lasnamäelane Juhan Rodrik visualiseerib jääkaane alt väljavoogavat ootust ja rõõmu, avades maalinäituse. Ootame kõiki 23. märtsil kl 14 aadressil Pae 21.

Rein Keskpaik, diakon 20. märtsil – 77 Gustav Peeter Piir 20. märtsil – 58 Margit Lail, abipraost 20. märtsil – 53 Tiina Ool 21. märtsil – 56 Meelis Rosma, kaplan reservis 25. märtsil – 40 Kalle Rebane 26. märtsil – 58 Kirikumuusikud 23. märtsil Margit Haamer Ordinatsioonitähtpäev 20. märtsil – 28 Naatan Haamer Avo Üprus 25. märtsil – 18 Esa Pekka Luukkala 25. märtsil – 1 Tanel Meiel, diakon

Praost Jaan Tammsalu tänas kõiki, kes oma tööd hoole ja ustavusega teevad. Tiiu Pikkur Sinodihooaja avas sel aastal Tallinna praostkond, pidades oma koosoleku 14. märtsil Nõmme Rahu kirikus. Armulauaga palvusel teenisid peapiiskop Urmas Viilma, Nõmme koguduse õpetajad Ove Sander (kõne) ja Toivo Treiblut ning diakon Marek Alveus, organist oli Imbi Laas. Sinodil tehti kokkuvõtteid möödunud aastast, kuulati peapiiskopi mõtteid ja valiti järgmiseks neljaks aastaks praostiks ...

Kaks nädalat tagasi oli saates „Pealtnägija“ lõik Avinurme Elulaadikeskusest. Häbistatud sai tubli ja tundliku loomuga Avinurme koguduse õpetaja. Kuigi saate lõpus kinnitati, et elulaadikeskuses uksed on avatud ja tegevus toimub, peamine rahastaja EAS kinnitab, et kõik on seaduspärane ja nendel etteheiteid ei ole, jäi ikka kõlama, et kõik on halvasti ja koguduse õpetaja on kõik valesti teinud. Ainus positiivne asi, mida selle saate kohta öelda on, et toodi välja meie ...

Mullu sügisel paavst Franciscuse Eesti visiidi korraldajad kohtusid kolmapäeval paavstiga Vatikanis. On traditsioon, et mõned kuud pärast paavsti visiiti kutsutakse korraldajad audientsile. Veidi vähem kui pool aastat tagasi külastas paavst Eestit. Kolmapäeval olid Vatikanis need, kes paavsti visiiti korraldasid. Paavst sõitis väljakul oma papamobiiliga ringi ja tervitas külalisi. Piiskop Philippe Jourdanil oli võimalus paavst Franciscust tervitada koguni kaks ...

14. märtsil toimunud Tallinna praostkonna sinodil Nõmme Rahu kirikus oli praost Jaan Tammsalu tagasivalimise otsus üksmeelne. Sinodil tunnustati tagasivalimisega ka senise abipraosti Arho Tuhkru tööd. Tallinna praostkonnas on praegu 12 kogudust, kõige uuemad neist Harkujärve ja Mustamäe. Jaan Tammsalu loetles oma kõnes vaid mõned senised kordaminekud pealinna koguduseelus: praostkonna muusikute ja õpetajate regulaarsed kokkusaamised, Kaarli kooli hea käekäik, ...

Viimastel päevadel populaarsust kogunud "Kõigi Eesti" ideaal peaks tähendama Eestit kõigi jaoks. Mulle tundub, et osal rahvast siiski sellesse Eestisse kuuluda ei lubata, kuna nad on keskmisest alalhoidlikuma joone toetajad või konservatiivsemate vaadetega, kirjutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Paljud on lugenud George R. R. Martini "Jää ja tule laulu". Veel rohkem on neid, kes läbematult valmistuvad legendaarse romaanisarja põhjal ...

Naised kuulavad Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Aivo Prüki sõnumit. Tiit Kuusemaa Nii kinnitas plakat, mis kutsus naisi 2. märtsil Maarja-Magdaleenasse palvepäevale. Naistel on koguduses kanda suur roll, olgu siis töötegijate või lihtsalt liikmetena. Tõsi, enamasti meil kogudused naiste najal püsivadki. Umbkaudu 150 aastat tagasi sai Ameerikast alguse kristlike naiste liikumine, mis on laienenud 170 riiki. 6. märtsi tuntakse kui ülemaailmset naiste palvepäeva. Valga ...

Kujutasin endale eelmisel nädalal ette Postimehe uudist: „Vaimulik W. W. on tabatud dopingu kasutamiselt. Dopingu kasutamise tulemusena suurenes oluliselt tema võime tekitada inimestes huvi usu vastu ja tuua neid kirikusse. Pärast dopingu mõju lõppemist on inimesed taas usust eemaldunud ja ilmalikku ellu naasnud.“ Loomulikult oli minu ettekujutatud uudis seotud viimastel nädalatel Eestit raputanud ja seni veel rahuldamata vastustega dopinguskandaaliga murdmaasuusatamises. ...

Emeriitprofessor Rein Taagepera pole sugugi ainus, kes viimastel aastatel on juhtinud avalikkuse tähelepanu eesti keele kadumise ohule. Pagulaseestlase taustaga teadlane, kes valutab südant eesti keele ja meele püsimise pärast, on üsna rabavas võtmes pakkunud võimalust, et aastaks 2035 on puhtale emakeelele luigelaul lauldud (Eesti Päevaleht 16.10.19). Ohumärke on täheldanud teisedki. Näiteks pöördus hiljuti Eesti Kirjanike Liit avaliku arupärimisega õiguskantsleri poole, ...

Möödunud nädala teemadest jääb sõelale ajalehe Eesti Kirik sünnipäev. Et 4. märtsil möödus juba 29 aastat kirikulehe taas­ilmumisest, pole minu jaoks pelk fakt, vaid mitmeid mälestusi elustav stiimul. Aasta oli siis 1990. Muinsuskaitseliikumine ja juurte juurde jõudmine, kodanikekomiteed ja Eesti Kongressi tegevus, rahva vaimne ja vaimulik ärkamine on vaid mõned märksõnad, millega oma viimaseid kooliaastaid mäletan. See oli vaimustuse aeg, mis ei jätnud kedagi kõrvale ja on ...

Urmas Reinsalu tegi 27. veebruaril ettepaneku heisata märtsiküüditamise 70. aastapäeval leinalipud. Ta saatis kooskõlastusringil ettepaneku kuulutada 25. märts 2019 ühekordselt lipupäevaks, sest tänavu möödub 70 aastat 1949. aastal toimunud märtsiküüditamisest. „Meie rahval on kohustus mäletada ja seda mälestust edasi anda. Märtsiküüditamine oli suurim ühekordne genotsiidikuritegu meie rahva vastu. Me ei tohi unustada nende inimeste kannatusi. Seega on asjakohane kuulutada ...