Kuna sotsiaalmeedia on juba ammu meediamaastiku arvestatav jõud, siis on ka ajaleht Eesti Kirik panustanud Facebooki (FB) pidevale uuendamisele. FB konto loodi 12. augustil 2010 ja 2017. aasta veebruarist vastutab selle töölõigu eest Kätlin Liimets. Kui paberlehe tellijaid on 7. jaanuari seisuga 1413 ja see arv on püsinud stabiilsena alates 2005. aastast, siis FB kontolt meie ajalehe artikleid lugevaid ja toimetuse elule kaasaelavaid inimesi on veidi üle 2000. Viimaste ...

Mälestushetkel Kuusalu Vabadussõja mälestussamba juures. 3 x Aron Urb/ EV100 3. jaanuaril tähistati üle Eestimaa saja aasta möödumist Vabadussõja esimesest pöördelahingust. Kuusalu Laurentsiuse kirikus meenutati Eesti vabaduse eest võidelnuid mälestusteenistuse ja kontserdiga. Oikumeenilisel mälestusteenistusel teenisid Ida-Harju praostkonna praosti kt Margus Kirja ja Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas ning EKNi president emeriitpeapiiskop Andres Põder, EKNi ...

Soome luterliku kiriku teabekeskuse andmeil on Soome lauluraamat saanud uue nüüdisaegse ja mobiilisõbraliku versiooni. Lauluraamat on endiselt leitav aadressilt virsikirja.fi. Leht on väga mobiilisõbralik ja sealt leiab laulu kergesti üles nii pealkirja, numbri kui ka üksnes laulu sõnade abil. Samuti leiab kergemini üles lauludega seotud lood, mis tulevad kohe laulu sõnade järel. Uuendusena on ära toodud laulude teemad, mis haakuvad nii kirikuaasta kui ka kiriklike ...

Põlva kirikus uus põrandavaip Põlva Maarja kiriku põrandat kaunistab 2018. aasta jõulunädalast uus, punase põhitooniga kookosvaip (fotol). 19 meetrit pikk ja 1,5 meetrit lai vaip telliti osaühingust Alfalend ning vajalik summa, pea 1000 eurot koguti sihtkorjandusena. „Annetajateks olid peamiselt koguduse enda liikmed, kuid toetajaid oli ka väljastpoolt ning oma õla panid alla mõned seltsingudki,“ ütleb koguduse õpetaja Toomas Nigola ja selgitab, et „vajaduse uue vaiba ...

Läti ülikooli usuteaduskonna dekaan professor Dace Balode on hästi tuttav ka paljudele eestlastele. Oma doktorikraadi omandas ta nimelt 2006. aastal Tartu ülikoolist Uue Testamendi alal. Läinud suvel ordineeriti Balode aga ka Välis-Läti Evangeelse Luterliku Kiriku õpetajaks. Niisiis võib jutuajamisest temaga aimu saada, kuidas paistab kirikuelu hiljuti iseseisvusjuubelit tähistanud Lätis inimesele, kes esindab akadeemilist maailma, kuid pole ise kaugeltki mitte ...

Juhani Püttsepp tuult tallamas suvesoojas Nõo kirikus. Aila Utsu-Püttsepp A Tema hoiab end tiivalöökide abil õhus ühel kõrgusel, ühel kohal, nagu ripuks mingi nähtamatu traadi otsas ja on valmis sööstma. Rappelend – ütlevad selle õhus püsimise viisi kohta ornitoloogid. Ta on Põhjamaade kõige tavalisem pistrik – tuuletallaja. Nõndasamuti tallab õhku hiireviu, varitsedes hiirt, ja kalakotkas, jahtides kala, ning ka tihasekulliks kutsutud hallõgija, kui ta silmab pisemat lindu. ...

Jumalateenistusel Tallinna Jaani kirikus: peakaplan Valdo Lust (vasakult), peapiiskop Urmas Viilma, kaplanid Ago Rand ja Priidu Ellam; evangeeliumi loeb kaplan Tuuli Raamat. Heidi Tooming Eesti politsei 100. aastapäeva tähistati 17. novembril Tallinnas. Pidupäev algas traditsioonilise jumalateenistusega Jaani kirikus. Teenisid peapiiskop Urmas Viilma ning politsei- ja piirivalveameti kaplanid. Jumalateenistusele järgnes kontsertaktus Estonia teatrisaalis, kus autasustati ...

Politsei mälestuspäev on 15. detsembril ning sellel päeval mälestatakse kõiki teenistuskohustusi täites hukkunud politseinikke ja piirivalvureid. Detsembrikuine politsei mälestuspäev algas tavapärase mälestustseremooniaga Mäo ristis ning jätkus mälestusjumalateenistuse ja -kontserdiga Paide Püha Risti kirikus. Mälestusjumalateenistusel teenisid kõik politseikaplanid. Tunnustuseks olulise panuse eest hukkunud politseinike mälestuse hoidmisel sai mälestusjumalateenistuse ...

Aasta lõpus ilmus raamat „Eesti ja Hiina suhete sünd“ (fotol), mis annab ülevaate kahe riigi diplomaatiliste suhete sõlmimise vaevarikkast protsessist 20. sajandi alguskümnenditel. Kolmekeelses (eesti, hiina, inglise) koguteoses pajatatakse kahe riigi majandussuhete ja ajaloo kõrval lugusid alates 19. sajandi lõpust Hiinas elanud eestlaste igapäevaelust, seltsitegevusest ja 1930. aastatel Eestisse tagasi pöördumisest. „Eesti ja Hiina suhete sünd“ on teaduslik käsitlus, ...

Ansambel Servimus Dominum on andnud välja plaadi vaimuliku muusikaga. Tartu Maarja koguduse juures viis aastat tegutsenud vaimuliku muusika ansambel Servimus Dominum – tõlkes „Teenime Issandat“ – andis mõni kuu tagasi, kui tähistati koguduse aastapäeva ja toimus festival „Orelimeister Kessler ja tema aeg“, välja oma esimese plaadi. Ka plaat on nime saanud orelimeistri järgi – „Helid Kessleri orelitelt“. Vastus küsimusele, miks just Kessler, on lihtne. Ka kunagine Tartu ...

luba meil tulla Su juurde vesi peseb pimeduse Kristuse valguseks sinisest veest, sinisest taevast siis sünnib uus inime kui sinine lill kelle süda on taevas

Mt 3:13–17 Tuntud kirjakoht Jeesuse ristimisest Ristija Johannese käe läbi, mis sarnasena esineb kolmes esimeses evangeeliumis ja millele kaudselt viitab ka neljas evangeelium, tekitab vähemalt kaks olulist küsimust. Esiteks: miks lasi Jeesus end ristida Johannese meeleparandusristimisega, kui ta oli patuta Jumala Poeg? Mt 3:14 järgi näib Johannes väga hästi teadvat, et Jeesuse puhul on tegu kellegi Johannesest kui Jumala prohvetist veelgi tähtsamaga. See, et Jeesus on ...

Jumal, täname Sind, et oled meid ristimise ja usu kaudu teinud oma lasteks ja Püha Vaimu templiks! Kingi seda armu ka neile, keda seovad veel patu ja lihaliku loomuse ahelad ning juhi meid kõiki taevasesse koju. Aamen.

Kui Jeesus oli Jordani jões ristitud, avanesid taevad ja Jumala Vaim laskus otsekui tuvi tema peale – ning hääl taevast ütles: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!“ (Mt 3:16–17) Teame, et Jeesust ei tehtud Jordani ääres Jumala Pojaks, vaid taevast kostnud sõnad üksnes kinnitasid Jeesuse pojaseisust. Ent kuidas on inimkonnaga, kes kaotas pattu langedes oma taevase kodu? Kas meiegi võiksime taas saada Jumala lasteks? Kirjutades Rooma kogudusele elust Jumala ...

Vaimulike konverents toimub sel aastal 22.–23. jaanuari Nelijärvel. Konverentsi peateemaks on „Seest välja“. Konverentsi jumalateenistus on kl 10 Aegviidu kirikus. Lauluraamatu teemadel kõneleb Marko Tiitus, kaasettekanne Eerik Jõks. Karjasekirjadest kõnelevad Arne Hiob, Ain Riistan ja Rein Õunapuu. Uuendatud muinsuskaitseseadusest kõneleb Siim Raie. Uus olukord kirikus omavalitsuste reformi tingimustes. Kõneleb Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus, kaasettekanne Anti ...