Usutluses „Inimese vertikaalist“ (Looming 10/2017) tõdeb religiooniloolane Marju Lepajõe, et kirikutornid on tema jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus – nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme ning et kirikutorn teeb väiksed maakohad vaimselt suuremaks, kõrgemaks. Isegi kui kirikutes tegutsevate koguduste roll paikkonniti on väga erinev, on nad kellegi jaoks alati olulised ja olemas ning seda mitte ainult nähtaval maastikul, vaid ka hingemaastikul. Kunagi ...

Eesti Kirikute Nõukogu konverents „Eesti usk“ oli rahvarohke ja päeva lõpuni inspireeriv ning kaasa mõtlema kutsuv. Üllatavalt palju väga häid esinejaid erinevaist valdkondadest, kes avasid usu olemust läbi oma professiooni. Peaettekande pidanud Mihhail Lotmani kõrval arutleti vaimulike, teadlaste ja loomeinimeste osavõtul usu koha üle ühiskonnas ning usu ja erinevate kultuurivaldkondade vastastikuse seotuse teemadel. Mõtlik oli Tarmo Soomere tervitus konverentsile, kus ...

Möödunud nädalal osalesin Eesti Kirikute Nõukogu korraldatud konverentsil „Eesti usk“. Kokkuvõtte sellest juba tegin, ent mõtlema pani üks rahvusraamatukogus kuuldud lause. Ei oska küll öelda, kas ütleja oli konverentsil osaleja või raamatukogu külastaja, aga kummitama see jäi. See kõlas umbes nii: jälle nad jahuvad, aga midagi sellest ei muutu. Jah, täna ja homme küll. Aga pikemas plaanis ei taha nõus olla. Sel aastal oleme tähistanud mitut suurt tähtpäeva. Alles paari ...

Kolmapäeval, 5. detsembril anti Tallinnas Maarjamäe lossis üle Aadu Luukase missioonipreemia SA Hille Tänavsuu Vähiravifondile „Kingitud elu“. Selle võttis vastu fondi juhatuse liige Toivo Tänavsuu, kes selgitas, et viie aastaga on vähiravifond kasvanud Eesti rahva liikumiseks, mis ei jäta ühtegi vähihaiget lootusetusse. „Oleme kindlustanud rohkem kui 500 Eesti inimesele hädavajaliku ravi, lootuse, võimaluse elada või koguni terveneda. Seejuures pole ainsatki inimest, kes ...

Nagu iga vana ja väärikas asi, vajab ka ajalooline hoone pidevat hoolt ja tähelepanu. On arusaadav, et teatud juhtudel soovitakse ajaloolisi objekte tänapäevastada ning ka kaunistada. Kirikuhoonete puhul on üheks kaunistamise võimaluseks olnud vitraažide paigaldamine pühakoja akendele. Muinsuskaitsealustel ajaloolistel pühakodadel tuleb arvesse võtta hoone kõrget kultuuriväärtust ja seega on oluline hoone ilmet puudutavad muudatused esmalt väga põhjalikult läbi mõelda hoone ...

Maimu-Elene Jääger kiriku altari ees, kus ta sai leeriõnnistuse 75 aastat tagasi. Svetlana Kekiševa Esimesel advendipühapäeval oli Jõhvi kogudusel tore päev – tähistati koguduse liikme Maimu-Elene Jäägeri briljantleeripüha. Krapsakas vanaproua elab maal Atsalama külas, kirikust umbes 20 km kaugusel. Varasematel aastatel sõitis ta Jõhvi liinibussiga, kuid nüüd on tal omad kutsarid, nagu ta ise nimetab – pojad toovad autoga linna. Jumal on andnud Maimule rohkesti elupäevi – ...

Haapsalu koguduse abiõpetaja Kristo Hüdsi on kui mitte kõige noorem, siis kindlasti üks nooremaid kirikuõpetajaid Eestis – 15. detsembril saab ta 30. Enne seda, 9. detsembril tegi ta läbi viimase etapi oma õpetajaks saamise teel, introduktsiooni ehk koguduse vaimulikuks seadmise talituse. Ametlikult on ta koguduse vaimulik tänavu 4. novembrist, päev pärast preestripühitsuse saamist Tallinna toomkirikus. Nüüd räägib ta Johannese Sõnumeile oma plaanidest, elust ja ...

Konsistooriumi novembrikuu istungil Timo Švedko kinnitati Rannu koguduse õpetajaks ja Siimon Haamer on määratud Tartu praostkonna vikaarõpetajaks alates 3. novembrist. Praost Tõnu Taremaa on vabastatud Pärnu-Jakobi koguduse hooldajaõpetaja kohustustest alates 1. detsembrist ja koguduse hooldajaõpetajaks on samast kuupäevast määratud Kristiina Jõgi. Hedi Vilumaa on määratud Suure-Jaani koguduse hooldajaõpetajaks alates 1. veebruarist 2018. Praost Teet Hanschmidt on ...

Perekeskuse korraldatud konverentsi „Mustvalgest mõtlemisest austava dialoogini“ õnnestumiseks andsid oma panuse paljud inimesed. 2 x EELK Perekeskus Hingedepäeval toimunud konverents „Mustvalgest mõtlemisest austava dialoogini“ keskendus hinge ravimisele nii pere kui ka ühiskonna tasandil. Kus on mustvalge ja sildistava mõtlemise juured? Milleni see võib välja viia? Kuidas taastada turvatunne peres ja ühiskonnas? Need olid teemad, mida EELK Perekeskuse korraldatud ...

Heli Jürgenson (vasakul), Kaie Tanner ja Piret Aidulo on seotud nii 2019. aasta üldlaulupeo kui ka 2020. aasta vaimuliku laulupeo ettevalmistamisega. Tiiu Pikkur 3.–5. juulini 2020 peetakse Viljandis EELK kirikupäev ja vaimulik laulupidu „Rõõm üle maa“. Kolmekuningapäevani, 6. jaanuarini 2019 on koorid ja puhkpilliorkestrid oodatud registreeruma 4. juulil toimuvale laulupeole. EELK Kirikupäeva ja Laulupeo sihtasutuse juhatuse esimees Piret Aidulo, aseesimees Kaie Tanner ja ...

Tallinna Niguliste kirik. Arhiiv Riik otsustas eraldada Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule riigieelarvest 6,75 miljonit eurot ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule 1,15 miljonit eurot tegevustoetust. Esialgu tahtis valitsus eraldada kirikutele raha omandireformi reservfondist, kuid lahendas juriidiliste probleemide tõttu küsimuse 2018. aasta riigieelarve muudatusega, mille alusel kirikud saavad selle raha riigieelarvelise toetusena. Eraldatud raha näol ei ole kaugeltki ...

Kui headus võidab kurjuse, pole kole koll Rupertus Helika Gustavson-Rätsepa kehastuses enam hirmus. Arhiiv Maarjateater tõi vaatajate ette uue etenduse. „Rupertuse heategu“ on mõeldud lastele ja sobilik just jõuluaega. Loone Otsa uue näidendi proovid Tartu Maarja koguduse majas on lõppenud, toimunud on ka esimesed etendused. On hea meel, et pärast augustis vaatajate ette toodud „Kessleri vilesid ehk orelimeistri pöörast päeva“ on osalistel jätkunud jaksu ette võtta järgmise ...

Andres Ammase sõbrad lõid Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Andres Ammase fondi. Haapsalus tähistati eestikeelse koolihariduse 100. aastapäeva. Ilmus ka kolmas osa Haapsalu gümnaasiumi loost, millest kahte eelmist koostas Andres Ammas ja jõudis ka kolmandat alustada. Sel päeval raamatuesitlusel kuulutati Läänemaa ühisgümnaasiumi aulas Andrese sõprade nimel välja Andrese fond. See on Eesti Rahvuskultuuri fondi juurde loodud Andres Ammase fond, mis annab välja kahte ...

4. Sildu on vaja ehitada lauluraamatu erinevate kasutuskontekstide vahel. Üks kontekst on koguduse jumalateenistus, talitused, piiblitunnid, koosviibimised jne. Teine kontekst on kodu. Kolmas kontekst, mida mingil juhul ei tohi unustada, on kool – pühapäevakool, noortetöö, leerikool, kristlikud üldhariduskoolid jne. Kiriku lauluraamat peaks olema koostatud nii, et seda saaks kogeda ja kasutada pealekasvav põlvkond – lapsed ja noored. Kiriku lauluraamat peab ehitama sildu ...

On porine, on auklik, on künklik ja libe see tee käia ilma Jumalata.Püüeldes küll parima poole, siledat ja head teed valmistada ei suuda.Issand kutsub ja valmistab, et tee rajajad tunneksid oma tööd! Issand seab ja juhatab, et kuulutatud saaks rõõm!