BachFest 2019 kingib ilusa ja helge uusaastaõnnitluse kõigile linna elanikele ja külalistele nüüd juba traditsiooniliselt, kaheksandat korda. Eeloleval festivalil toimuvad orelikontserdid ja muusikaõhtud kooride, orkestrite, lauljate ja instrumentalistide osalusel. Kõik kontserdid toimuvad Niguliste muuseumi suures kontserdisaalis ja sama muuseumi Püha Antoniuse kabelis, kus asub Tallinna kõige kuulsaim kunstiteos – Bernt Notke „Surmatants“. Festivali kontserdid kingivad ...

Misjonikeskuse koolitusele oodatakse nii vaimulikke kui ka koguduste ilmikliikmeid, kes sooviksid täiendada oskusi koguduse väikerühma juhina. Väikerühma all mõeldakse jumalateenistuslikust elust väljaspool toimuvaid kohtumisi (piiblitunnid, palveringid, naiste- ja meesteringid jne). See on koht kristlasena kasvamiseks, oma usu üle mõtisklemiseks ja selle sõnastamiseks, arutlemiseks, küsimiseks, ühiseks Piibli lugemiseks, palveosaduseks. Väikerühm on madala künnisega ...

VALDUR TAMM Head lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuks SA Ajaleht Eesti Kirik EE852200221020430989 Swedbank

Konverents toimub 22.–23. jaanuarini Nelijärvel. Konverentsi peateema on „Seest välja“. Ettekannetega esinevad Marko Tiitus, Eerik Jõks, Arne Hiob, Ain Riistan, Rein Õunapuu, Siim Raie, Mikk Lõhmus, Anti Toplaan, Urmas Viilma ja Janek Mäggi. Konverentsile saab registreerida EELK kodulehe siseveebi kaudu.

Peeter Karma, emeeritus 27. detsembril – 72 Patrik Göransson 27. detsembril – 51 Tiit Lastik, diakon 27. detsembril – 29 Kalle Kasemaa, dr, emeeritus 30. detsembril – 76 Kirikumuusikud 29. detsembril Sigrid Põld 30. detsembril Janika Oja Ordinatsioonitähtpäev 30. detsembril – 21 Erkki Juhandi, diakon reservis 31. detsembril – 18 Merike Kütt, peakaplan (diakoniordinatsioon 16.09.1999) Õnnitletavatel on preestriordinatsioon, kui ei ole märgitud teisiti.

EELK peapiiskop Urmas Viilma sõnul on hirmu tase Eesti ühiskonnas väga kõrge - see puudutab nii inimsuhteid, poliitilist õhustikku kui ka julgeoleku olukorda meie piirkonnas ja maailmas laiemalt. "Aktuaalsele kaamerale" antud pikemas usutluses rääkis Viilma, et inimesed peaksid leidma oma elus midagi püsivat ja jäävat, et hirmudele vastu astuda. "Jõuluevangeeliumis ütlevad inglid karjastele, et ärge kartke! Jah, hirmu tase on praegu ühiskonnas päris kõrge - ...

Jeesuse sündimine Petlemma sünnikoopas oli vaikne ja maailma silma eest varjatud sündmus, mille esimesteks vahetuteks tunnistajateks olid taevaste saadikutena inglid. Evangelist Luukas kirjutab jõuluevangeeliumis: Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga (Lk 2:9). Inglite ilmumine Jeesuse sünnihetkel kinnitab, et selle sündmuse ettevalmistamisel oli taeval, kust sõnumitoojad pärit olid, mängida oma oluline roll. See ...

„Neitsi Maarja Jeesuslapsega“. Maara Vint 2018, seepia Taeva Kuninganna, suursugune seismas me ees! Rahvas, me süda ta pärast nüüd juubelda sees! Tema enda, kes Kõigeväelisena maa ja taevad lõi, nüüd pühim Neitsi väikese lapsena siia ilma tõi! Näe, Neitsi last nii hellalt hoiab soojas süles ja lapse süda säramas on igavikheledas tules. Ta valgustada soovib igat igatsevat inimlast, kes ütlevad tal – oh ole tänat’ meile tulemast! Väikeses lapses paistmas nii palju on ...

Valimiskampaania kesksed teemad mitte ainult et vahetuvad, vaid nende üle käib ka konkurents. Täiesti vabalt võivad keskseks teemaks olla maksud ja majandusliku heaolu õiglane jaotuvus, väärtuskonservatiivide ja -liberaalide vastasseis või keelelis-etnilised erinevused. Hetkel aga on keskseks teemaks ÜRO raamistik ja migratsioon. Miks? Ränderaamistikuga seonduvat on käsitletud meedias juba mitu nädalat järjest. Erakondade reitingute viimaseid muutusi – Sotsiaaldemokraatliku ...

Eestimaa on tihti seisnud ajaloo tõmbetuultes ning karmid katsumused jätnud rahva meeltesse jälje, mis sealt visa kaduma. Juba kolm aastakümmet elame taas võõrvõimust vabana, ent okupatsiooniaastatel külvatud kahtluse ja ebakindluse seeme kannab vilja veel praegugi. Me ei julge avada oma südant headusele, ei teadvusta endale, et peale SKP kasvu leidub määratult tähtsamaid näitajaid, mille põhjal riigi arengutaset mõõta. Nii on kerkinud uue materiaalseid väärtusi kummardava ...

10. detsembril märgiti kristlikus maailmas korraga kaht olulist tähtpäeva. Nimelt möödus 70 aastat ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmisest ning 50 aastat ühe XX sajandi väljapaistvaima teoloogi Karl Barthi (1886–1868) surmast. Teise maailmasõja õuduste järgses õhustikus koostatud inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtteid aitasid sõnastada teiste seas ka mitmed kristlikud mõtlejad, nagu näiteks kristliku demokraatia suurkuju Jacques Maritain. Aastapäevale ...

Kultuuriministeeriumis tehti eelmisel nädalal kokkuvõtteid riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng 2014–2018“ juhtnõukogu kogunemisel. Lõppeva programmiperioodi tulemusena tõdeti, et viimase viie aasta eelarve oli kokku 3,61 miljonit eurot ja toetust sai 118 pühakoda. Eestis on 450–500 pühakoda, neist on kultuurimälestistena kaitse all pooled. Kultuuriministri kinnitatud riiklik programm „Pühakodade säilitamine ja areng“ kutsuti ellu 2003. aastal ning see on ...

Et usuteaduskonna õppetöö kõrgemal tasemel on, näitab muu hulgas asjaolu, et selle tänavune lõpetaja Hanno Padar pälvis esimese preemia üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil. Pilt on tehtud 11. detsembril teaduste akadeemia saalis toimunud auhindade kätteandmisel. Paremal tema juhendaja, usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmik. Erakogu Tartu ülikooli auhinna õppe­kvaliteedi edendamise eest sai tänavu usuteaduskond. Auhind, millega kaasnes rahaline preemia 30 000 eurot, ...

Helen Vähi müügiletil rõõmustasid silma jõuluvanad, päkapikud, küünlad ja jõuluehted. Tiiu Pikkur Rootsi-Mihkli koguduses on jõululaata juba paarkümmend aastat peetud. Et see üks populaarne üritus on, näitas ka tänavune laat, mis 8. detsembril peeti. Vihmasel laupäevahommikul mööda Rüütli tänavat kõndinut kutsus Rootsi-Mihkli kiriku väravas sisse kiikama jõuluvana. Seda kutset ei saa omati eirata. Juba õues käis elav kauplemine: pakuti Nõva kandi leiba, Pakri saare ...

110 aastat teoloog Elmar Salumaa sünnist Üks mõjukamaid eesti teolooge Elmar Salumaa (fotol) sündis 15. detsembril 1908 Tartumaal Vara vallas metsavahi pojana. Ta õppis Tartu algkoolides ja Treffneri gümnaasiumis ning lõpetas 1935. aastal Tartu ülikooli usuteaduskonna teoloogiamagistri kraadiga; lõputöö „Dialektilise teoloogia eshatoloogia“. Oli Treffneri gümnaasiumi usuõpetaja ja ülikooli usuteaduskonna õppejõud usuteaduskonna sulgemiseni. Teenis ordineerimata ...