Piiskop Joel Luhamets (65, pildil), 21 aastat tartlane, pälvis eelmisel nädalal Tartu volikogu otsusega aukodaniku nimetuse. Joel Luhamets on sündinud Antslas, õppinud Tallinna polütehnilises instituudis elektriinseneriks. Teoloogilise hariduse omandas usuteaduse instituudis (1987). Teeninud vaimulikuna kogudusi Saaremaal Kuressaares ning mandril Põltsamaal ja 1997. aastast kuni 2017. aastani Tartu Pauluse kogudust. Sellesse aega jääb unikaalse Tartu Pauluse kiriku täielik ...

Veerand sajandit Hageri kogudust teeninud õpetaja Jüri Vallsalu sai kuldristi ja konsistooriumilt selle kandmise õiguse. Tiiu Pikkur 18. veebruari jumalateenistusel Hageri kirikus andis peapiiskop Urmas Viilma 25 aastat Hageri Lambertuse kogudust teeninud õpetajale Jüri Vallsalule üle kuldristi. Jumalateenistusel jutlustas peapiiskop Viilma, kaasa teenis õpetaja Vallsalu, mängis koguduse pasunakoor. Pärast jumalateenistust võttis õp Vallsalu vastu rohkeid õnnitlusi, teiste ...

Kinnitati piiskop Andres Tauli siirdumine emerituuri alates 1. aprillist 2017. Lugeda piiskop Andres Tauli ametinimetuseks emerituuris viibimisel E.E.L.K. peapiiskop emeeritus. Konsistoorium andis Lääne-Harju praostile, Hageri koguduse õpetajale Jüri Vallsalule EELK kuldristi kandmise õiguse. EELK koostöömedali on pälvinud Lauri Salminen – Kihelkonna koguduse kaastööline Soomest, Minna Viinikainen – Kihelkonna koguduse kaastööline Soomest, Marita Tuomi – Kihelkonna ...

Hugo Bernhard Rahamägi, piiskop: Eesti riigi ja vabaduse manifest oli nagu püha piirikivi pika mineviku ja teadmata tuleviku vahel. Püha piirikivi, mille juurde ikka uuesti tagasi tuldi ja tagasi tuleme, vaatamata mõne kõrvalekalduvale soovile. Meie vaatame selle Eesti hinge avaldusele ja otsusele kui Eesti püsivale nurgakivile ... Kohe pidi Eesti selle püha piirikivi pärast tuleproovi läbi tegema. Langesid paljud! Kuid tuleproov tehti läbi mehelikult ja vahvalt ... Ohvreid ...

Armas Eestimaa rahvas! On möödunud sa­jand ajast, mil Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsu kohaselt helisesid kirikukellad ning pühakodades ja koolides loeti ette Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks kuulutamise kohta. Aeg oli täis saanud. Sajandeid rahva südames püsinud unistus oli täitumas. Kutsume üles austuses ja tänus meenutama ja meeles pidama Eesti iseseisvusele teed rajanud isikuid, ...

Mariehamni raamatukogus peeti Eesti Vabariigi sünnipäevapidu. Janne Kütimaa Ahvenamaa pealinna Marie­hamni raamatukogu ees oli heisatud 27. jaanuaril sinimustvalge lipp. Ahvenamaa oli katnud eestimaalastele ja kohalikele peolaua. Avasõnad ütles Eesti aukonsul Ahvenamaal Johan Eriksson, kes oli kogu ettevõtmise initsiaator. Peakõne pidas Rootsi peakonsul Mariehamnis Olof Ehrenkrona, kes tegi ülevaate ajaloost rootsi ajast tänapäevani ja mainis, et tänavu tähistatakse ka 30 ...

Tulevikus on oodata õigekeelsussõnaraamatu ja teiste sõnaraamatute kõrvale ka ususõnastikku. Internet Lõppenud on konkurss, millega otsiti ususõnastiku töörühma stipendiaate. Kõik, kel on tulnud kokku puutuda religioonialaste terminitega, on küllap olnud kimbatuses ühe või teise sõna tähendusega või kahelnud, kuidas mõnd keerulist sõna kirjutada. Vajadus ususõnastiku järele on olnud pikka aega, nüüd tekkis selle koostamiseks ka võimalus. Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) koostöös ...

Diplomaat Jüri Trei on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaegadel olnud president Lennart Meri usaldusisikuna vabariigi suurürituste korraldustoimkonna eesotsas. Tema jõud pole raugenud; ikka on ta midagi loomas, korraldamas, üles ehitamas. Sõbralik ja tegus, meeleolukalt jutukas. Aastatel 1999–2002 oli ta konsul Peterburis ning pühendus eestlaste kogukonna kokkukutsumisele ja koguduse ülesehitamisele ning Jaani kiriku tagasisaamisele ja taastamisele. See oli pikk ja ...

Lastel on jumalateenistusel tähtis roll. Vasakul juhatuse esimees Aivar-Joel Rikk. Rita Puidet Paide Püha Risti kirik ja kogudus Eestimaa südames on 24. veebruariks vabariigi aastapäeva oikumeeniliseks jumalateenistuseks valmis. Nii võisin tõdeda nädal enne suurüritust Paides toimunud peaproovi jälgides. Kui laupäeva keskpäeval Paide kirikusse jõudsin, kihas pühakoda nagu mesilastaru. Seal oli rahvariides tüdrukuid, ülikondades noormehi, juhendajaid ja paar huvilist. ...

Marju Lepajõe Harju maakonnaraamatukogus Keilas Enn Soosaare eetilise esseistika auhinda vastu võtmas. Tiiu Pikkur Enn Soosaare mälestuseks tema sünniaastapäeval, 13. veebruaril välja antava eetilise esseistika auhinnaga pärjati sel aastal religiooniloolane, filoloog ja tõlkija Marju Lepajõe. Esseistika auhinda välja andev žürii koosseisus Ülle Madise (esimees), Viivi Luik, Erki Kilu, Neeme Korv, Hannes Rumm, Sulev Vedler ja Ülo Tuulik, valis laureaadi 39 kandidaadi hulgast. ...

Eesti riik saab saja-aastaseks. Üle veerandsaja aasta oleme olnud jälle vabad. Paljud meist arvukamad rahvad alles unistavad oma riigist. Omariikluseta poleks me need, kes oleme – me poleks peremehed omal maal. Me ei saaks vabalt ja segamatult rääkida oma emakeelt ega ise oma asju otsustada. Tundkem täna uhkust, et oleme vaba riigirahvas. Andkem au oma riigile ja selle lipule. Kaunistame juubeli eel rahvusvärvidega meie peopaigad ja heiskame 24. veebruaril, ...

Oma lapse- ja koolipõlvest mäletan iga-aastase esimese tähtsa kuupäevana 24. veebruari – rahvuspüha ja riigipüha. Minu kodukohas Karksis peeti sel päeval Karksi-Nuia alevi keskväljakul Kaitseliidu paraadi, mida käisin koos vanematega vaatamas. 1938. aastal tähistati üle riigi Eesti Vabariigi 20. aastapäeva 24. veebruaril eriti pidulikult. Olin algkooli kolmanda klassi õpilane. Õpetaja andis meile koostada kirjandi teemal „Eesti riigi sünnipäev“. Minu jaoks oli üllatavalt ...

1989. aasta jaanuaris küsiti minu käest, kas tahaksin võõrustada üht Eesti kirikuõpetajat ja tema abikaasat ning võimalusel korraldada Korsnäsi koguduse liikmetega kohtumisõhtu. Kuni 1980. aastate keskpaigani ei teadnud meie piirkonnas elavad inimesed eriti palju Eestist. Nõukogude Liitu peeti tihtipeale üheks suureks riigiks ja meieni jõudsid uudised Moskvast ning Leningradist. Erand oli 1986. aasta, mil õppisime tundma Tšernobõli linna nime. Glasnost ja perestroika olid ...

Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad, kaitse teda kallist, meie armsamat. Rahu töö ja kainus olgu Eesti kroon, vennaarmu suurus tema võimu troon. Õnnista me rahvast, saada kosumist. Puhasta meid kurjast, anna kasvamist. Aita võita vaevad, vägev Kaitseja! Jõudu andku taevad sulle, kodumaa! (KLPR 450B). Viis: Juhan Aavik (1884–1982). Sõnad: Aleksander Leopold Raudkepp (1877–1948).

Jk 1:2–6 Mäletan, kuidas juhilube taotledes esimesel sõidueksamil põrusin. „Pea kinni!“ kamandas eksamineerija. Kui olin auto teeserva tõmmanud, järgnes küsimus: „Kas sa ei näinud, et siin oli peatumiskeelu märk? Maksavad liikluseeskirjad, mitte see, mida autos räägitakse!“ Tõsi. Sarnaselt rõhutavad apostlid, et „Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna“ (Ap 5:29). Me ei ela ohutus ja isoleeritud maailmas. Me ei ole täiuslikud ega valmis. Alati seisame valikute ees, ...