Slava Ukraine

Eesti Vabariigi juubelit tähistati väärikalt

22. veebruaril heisati Tartu veetorni tippu Tartu Rotary klubide poolt Eesti Vabariigile juubeliks kingitud sinimustvalge lipp. Sel puhul toimus pidulik tseremoonia sinimustvalge mütsi pähe saanud Jakob Hurda kuju juures. Sõna said peaminister Jüri Ratas, linnapea Urmas Klaas ja Rotary klubi president Rein Kinkar. Sinimustvalged sallid ja mütsid, millega ehiti rohkem kui 20 skulptuuri üle Eesti, kudusid Põlva Käsitööklubi, Hiiumaa Käsitööseltsi ja Tallinna MTÜ Omaabi ...

Eesti lipp kõneleb!

24. veebruari varahommikul kogunes rahvas Toompeale Kuberneri aeda lipuheiskamise tseremooniale. Lipp tõusis hümni saatel lipumasti kell 7.33. Internet Armas vaba rahvas! Iga heisatud lipp kõneleb! Nõnda räägib meile Eesti eduloost ja Jumala õnnistusest ka Eesti riigi- ja rahvuslipp siin Pika Hermanni tornis. Aga on olnud aegu, kus Eesti lipuvärvid on kõnelnud nõnda, et lipp ise on jäänud heiskamata. Nõnda on sinimustvalge kõnekalt rääkinud küüdirongis Siberisse läkitatute ...

Hellhelgest nädalavahetusest

Vabaduse väljaku ääres paiknev Jaani kirik oli vabariigi sünnipäeva sündmuste tunnistajaks. Õhtuleht Möödunud nädalas oli palju sellist, mis muutis hinge hellaks, tuletas meelde, kui palju ilusat ja head on meile kingitud ja kui palju on meil põhjust olla tänulikud. Aga esmalt, hea lugeja, jagan Sinuga killukese kohtumist, mis ulatub mõne aasta taha. Üks mu Kanada sõber, eestlane, pani mind imestama. Ta oli läinud läbi suurte raskuste, kurbade kaotuste, kuid alati, kui ...

Ärgates uuel sajandil

KukkMihkel2_2016Eesti Vabariigi juubelipidustuste kulminatsioon on selleks korraks seljataha jäänud. Usun, et ka kogudustes suutsime oma riigi sünnipäeva koos kogukonnaga nii väärikalt tähistada, kui vähegi võimalik, sest see oli ju meie ühine rõõmu- ja tänupüha. Eks pärast suuri pidustusi võtab argiellu tagasitulek ja sellega kohanemine mõneti aega. Mina ärkasin igatahes esmaspäeva hommikul vaatepildiga, millist ammu polnud näinud. Aknast välja vaadates märkasin kõigepealt öö jooksul maha ...

Mineviku tähendusrikkus

Rain_Soosaar_oige copyAjaloohuvilisele jätsid Eesti Vabariigi juubelipidustused veidi vastuolulise mulje. Saja aasta tagustele sündmustele viidati teemakohastel üritustel küll meelsasti, ent mitte alati ei pakutud asjatundlikke seletusi nende tausta ja tähenduse kohta. Ilmselt ei tunne paljud eestlased selle vastu tänapäeval erilist huvi. Võimalik ka, et juubelipäevil tundus pidutsemine olulisem olevat kui omaaegsete sündmuste üksikasjadesse süüvimine. Sündisid pöördelised otsused ju ülimalt ...

EELK kodulehel uuenenud siseveeb

Valmis on saanud uuenenud kujundusega EELK kodulehe intranet ehk siseveeb. Siseveebi otseaadress on nüüd http://eelk.ee/siseveeb/. Juurdepääs ehk kasutajanimi ja salasõna on endised. Vana intraneti sisu on üle toodud uude siseveebi. Uue lehe struktuuriga saab tutvuda sisukorra kaudu: http://eelk.ee/siseveeb/et/sisukord/. Suurim uuendus on foorumi lisandumine.

Diakonieksami sooritas neli tulevast diakonit

Teisipäeval, 20. veebruaril sooritasid EELK konsistooriumis eksami Valdek Hang, Meelis Holsting, Tanel Meiel ja Ülle Reimann. Usuteaduse instituudi pastoraalseminari juhataja, piiskop Einar Soone kirjeldas vaimuliku kandidaadi hindamist kolmetahulise või -kihilisena: „Üks osa on teadmised, mille põhjal on ette valmistatud – neid võidakse eksamil pisteliselt kontrollida ja küsida. Teine on praktilised oskused, mida läheb koguduses teenides vaja: kõnetehnika, esinemislaad ja ...

Aastapäevapidu

Tartust sõitis aastapäeva eel rohkelt autosid Pärnu. Vaatamata lühendatud tööpäevale tuli kahjuks nii päästekomitee ausamba avamist kui ka Matti Pätsi poolt ette loetud iseseisvusmanifesti kuulata raadiost autoroolis: ikka teel minevikust tulevikku, väärtustades olevikku. Minu ja Eesti Vabariigi sünnilinn Pärnu pidutses: rahvapidu ja kontserdimajas linnapea sätitud vastuvõtt, mida väisas ka president. Esmaettekandel olnud teos „Eile nägin ma Eestimaad“ oli vaimustav, ent ...

Lühiuudised

Raamatu "Eesti riigi 100 aastat" esitlus (M. Laar ja T. Hiio) Eesti Vabariik 100 raamatu­­­sari hakkas ilmuma Juubeliperioodil (kuni aastani 2020) jõuavad lugejateni 44 aastapäevale pühendatud teost, avades riigi viimase sajandi arengulugu. Raamatusari „Eesti riigi 100 aastat“ valgustab eri valdkondade arengulugu läbi faktide ja sündmuste viimase saja aasta jooksul. Sarja haare on väga lai, meditsiinist kultuuri ja moeni. Teemadest kirjutavad valdkondade tõelised eksperdid. EV100 raamatusarja kolleegium on kolmeliikmeline: Aleksei ...

Taimi Välba muusikale elatud elu

Meie juured on ajaloos. Kogu rahva ajaloos ja iga inimese isiklikus ajaloos. Tartus veedab alates 2015. aasta oktoobrist oma pensionipõlve eile 80-aastaseks saanud teenekas kirikumuusik ja koorijuht Taimi Välba. Tema lugu algas Põltsamaal, kasvas ja pere lõi ta Tartus, kus sündis tütar Ilona Merzin, ja viljakad tööaastad veetis Taimi Viljandis, et siis taas tagasi pöörduda Emajõe Ateenasse. Tartus rõõmustavad teda hetked koos tütre ning lapselastega, rikas kontserdielu ja ...

Peapiiskop Urmas Viilma iseseisvuspäeva jutlus

Kui sa sööd ja su kõht saab täis, siis kiida Issandat, oma Jumalat, hea maa pärast, mille ta sulle andis! Ja ära ütle oma südames: Mu oma jõud ja mu käe ramm on soetanud mulle selle varanduse, vaid tuleta meelde Issandat, oma Jumalat, et see on tema, kes annab sulle jõu varanduse soetamiseks. 5Ms 8:10, 17–18 „Ma tulen maalt, mille nimi on Eesti“, alustas president Lennart Meri üht oma kõnet, mille ta pidas peaaegu veerand sajandit tagasi Münchenis. Kõigest paar aastat varem ...

Uus vaimulike toetussüsteem EELKs

Mentorikoolitusel oli peamine õpetamise raskus Naatan Haameril. Arhiiv Põltsamaal lõppes 2017. aasta aprillis alanud EELK vaimulike mentorite koolitus. Projekti koordinaator oli Siimon Haamer. Vaimulike toetamine vaimuliku juhendaja või mentori näol on olnud kõneks viimastel aastakümnetel nii EELK juhtimisstruktuurides kui ka vaimulike endi vahel. Aprillis 2015 otsustas konsistoorium moodustada EELK vaimuliku ameti komisjoni, mille raames loodi sama aasta oktoobris EELK ...

Meie keel on viipekeel

Kurtide kogukonna üritusel 24. veebruaril: Riho Kurg ja Tiiu Hermat. Erakogu 1. märtsil 2007 hakkas kehtima keeleseaduse uus redaktsioon, milles anti eesti viipekeelele riigikeelega võrdne staatus. Kirikusse jõudis viipekeel juba palju varem, ligi 25 aastat tagasi. Rääkisime Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku kurtidetöö pastori Riho Kurega möödunust, arutlesime, miks ja kellele me viipekeelset tööd teeme ning mis on selle töö rõõmud ja mured. Oleme mõlemad kasvanud viipekeelses ...

Erinev ajalugu, aga ühised väärtused

Turu ülikoolis tähistatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aktusel olid kohal Eesti peaminister Jüri Ratas (esireas vasakul) ja president Tarja Halonen abikaasaga. Juha Laine Turu ülikooli Educariumi saali oli kogunenud 17. veebruaril ligi 260 inimest, et tähistada Eesti Vabariigi 100 aasta juubelit. Piduliku aktuse korraldajateks olid Turu ülikool, Turu ülikooli sihtasutus, Turu Tuglase Selts, Päris-Soome Eesti-keskus ja Eesti aukonsulaat Turus. Avakõne pidas ülikooli rektor ...

Tunnustus Mähe kiriku taastajaile

Pirita linnaosavalitsus tunnustas 21. veebruaril Estonia kontserdisaalis oma piirkonna tublisid inimesi ja häid tegusid. Pirita aasta inimese tiitli omanikuks sai Erik Vest, kes töötab Viimsi vallavalitsuses keskkonna- ja planeerimisameti juhatajana ning on Mähe Seltsi asutaja ja juhatuse liige. Pirita aasta teona tunnustati Mähe kiriku taastamist, mida vedas pastor Ruudi Leinus. Pühakoda taaspühitseti pärast põhjalikku ümberehitust möödunud aasta teisel advendil, 10. ...