ACNi usuvabaduse raportite kohaselt on kristlus maailma tagakiusatuim usk. Järjest enam registreeritakse sallimatust ristiusu suhtes ka Euroopas. Otsest abi saavad Lähis-Ida kristlased rohkem riikidelt nagu Poola ja Ungari. ACNi esindaja väitel ajab ÜRO pagulaslaagrisse inimesi, kes sinna minna ei taha. Suure katoliikliku abiorganisatsiooni Aid to the Church in Need (ACN) mehhiklannast vanemnõunik Marcela Szymanski ei nimeta end Donald Trumpi ...

Iraagi suurim kristlaste kogukond – kaldea katoliiklased – saab oma juuri lugeda tagasi Kristuse enda ajani. Praegu pelgab Basra peapiiskopina kogu Lõuna-Iraagi kaldealaste eest hoolitsev Habib Hormuz Al-Naufali, et vaid ühe põlvkonnaga nad kaovad. «Praeguseni räägime aramea keelt, Jeesuse keelt. Aga me kardame, et see keel kaob järgmise põlvkonnaga, sest meie kogukond on üle maailma laiali paisatud. Rohkem kui 64 riigist leiab nüüd kaldea preestri ja kiriku,» ütleb ...

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul oli Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) ja Eesti Apostlik Õigeusu Kirikule (EAÕK) toetuse maksmise üheks põhjuseks sõjaeelse vabariigi aegsed võlakirjad. Reinsalu ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et mõlemad kirikud andsid toona riigile laenu ehk ostsid võlakirju. "Võlakirjad jäid välja lunastamata, kuna tuli okupatsioon." Justiitsminister selgitas, et varem polnud võimalik EELK-le ja EAÕK-le ...

Tallinna Toomkooli jõulujumalateenistusel 21. detsembril Tallinna toomkirikus sai näha 3. klassi õpilaste esituses jõuluevangeeliumi. Kirik oli rahvast täis ja etendusele elati kogu hingest kaasa, lapsed said väga hästi hakkama. Ühislauludega olid kõik kirikulised aga omamoodi osalised. Toomkooli direktor Egle Viilma soovis kooliperele õnnistatud pühi ja head uut aastat. „Me saame ise palju kaasa aidata, et meie uus aasta hea tuleks: saame ise paremad olla, saame märgata ...

Kohe pärast jõulupühi pälvis tähelepanu uudis, et valitsus eraldas omandireformi reservfondist enam kui kaheksa miljonit eurot kirikutele. Kui suur osa Eesti elanikest tundis head meelt, et veerandsada aastat kestnud rängad omandivaidlused riigi ja kiriku vahel on jõudnud mõlemaid osapooli rahuldava tulemuseni, siis oli kahjuks neidki, kes asja tegelikku sisusse süüvimata väitsid, et kirik saavat riigilt alusetult raha. Peavoolumeedia ei pidanud vajalikuks vahendada ...

Avaldus seoses Vabariigi Valitsuse otsusega maksta kirikule sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks toetust Täna, mõni päev enne Eesti Vabariigi 100., juubeliaasta algust langetas Vabariigi Valitsus ajaloolise otsuse, mis tähistab ühe pika, vaidlustest pingestatud ja ebakindlust süvendanud perioodi lõppu Eesti Vabariigi ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) suhetes. Vabariigi Valitsuse värske otsus on aluseks keeruliste ja ...

Igaühel on vaba voli valida lahkunud aastast välja sündmused, mis teda enam kõnetasid ja meeldejätmist väärivad. Eesti Kirik ei koosta aastalõpus ede- ega tagatabeleid. Ma ei tea, on see hea või halb. Paljud meediaväljaanded teevad tabeleid, et suruda nappidesse ridadesse üks Issanda aasta, mis oma kirjeldamatus mitmekesisuses seda õigupoolest nagu ei võimaldagi. 13. detsembri lehes trükkisime ära peapiiskop Urmas Viilma advendikõne, kus ta tõi välja 50 mõjutu loetelu. ...

Meie reformatsiooniaasta ristus 10. detsembril rahvusvahelise inimõiguste päevaga ning seetõttu on põhjust meenutada reformatsiooni mõju ka inimõiguste arengule. Kuigi Luther alustas oma võitlust väärnähtuste vastu kirikus küllaltki institutsionaalselt ja regionaalselt piiratult, olid sel kontrollimatud sotsiaalpoliitilised tagajärjed kogu maailmas, kujundades osaliselt ka kaasaja maailma pale. Tänapäeval suhtume usuvabadusse, sallivusse ja erisuste tunnustamisse kui ...

Valitsus otsustas 28. detsembri istungil eraldada omandireformi reservfondist üle kaheksa miljoni euro EELK-le ja EAÕK-le sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks. Luteri kirik sai vastavalt esitatud taotlusele 6,75 miljonit ja õigeusu kirik 1,53 miljonit eurot. Selle otsusega on lõppenud kirikute varalised vaidlused riigiga. Eralduse tegi võimalikuks omandireformi reservfondi määruse täiendamine valitsuse poolt ja selle järgi on ka ...

2018. a kalendrites on silma hakanud see, et EELK taskukalendris ning juba suvel müügile jõudnud Eesti Kiriku seinakalendris puunikerdaja Christian Ackermanni loominguga (ka vennastekoguduse vaimulikes loosungites) on erinev aastaloosung Piiblist. Esimesel puhul: Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks. Psalm 33:12. Teisel puhul: Jumal ütles: Mina annan janusele ilma tasuta eluvee allikast. Ilm 21:6. Miks? Urmas Viilma, ...

Haapsalu koguduse teenetemärgi pälvinud linnapea Urmas Sukles ja tähtpäevatort. Arvo Tarmula Haapsalu Püha Johannese koguduse nimepäeval, johannesepäeval anti toomkirikus üle koguduse 16. teenetemärk ja selle pälvis linnapea Urmas Sukles. Raplas keskkooli lõpetanud ja Tartu ülikoolis arstiks õppinud Urmas Sukles saabus Läänemaale kolmkümmend aastat tagasi. Ta töötas Haapsalus ravijuhina 1993. aastani, mil asus kümmekonnaks aastaks linnapea kohale. Linnapea ametit on ta ...

Miika Peltonen (vasakul) ja Wellu Rowaltz kinnitasid, et vägivaldne mees on suuteline muutuma. Tiiu Pikkur EELK Perekeskus korraldas 20. detsembril Hiltoni hotellis Tallinnas info- ja tänu­ürituse „Vägivallavabalt pühadele vastu – ühe mehe muutumise lugu“, et tänada oma partnereid usalduse ja koostöö eest ning tutvustada järgmise aasta plaane. Kohtumise avas perekeskuse juhataja Pia Ruotsala, tervitustega astusid üles peapiiskop Urmas Viilma ja justiitsminister Urmas ...

Tartu ülikooli rektori kohusetäitja on Tõnu Lehtsaar 23. detsembril suri ootamatult Tartu ülikooli rektor prof Volli Kalm. Ülikooli põhikirja kohaselt määrab rektori kohusetäitja ülikooli senat. Senat valiski 27. detsembril erakorralisel istungil ühehäälselt rektori kohusetäitjaks religioonipsühholoogia professori dr Tõnu Lehtsaare (fotol), kes on seni täitnud ülikooli töötajate nõustaja ja kaplani rolli. Tema volitused rektori kohusetäitjana algasid samast kuupäevast ja ...

Patrik Göransson tunneb end kodus nii Rootsis kui Eestis. Vaimulikuna peab ta vajalikuks olla seal, kus teenib. Kätlin Liimets 27. detsembril, evangelist Johannese päeval tähistas Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Johan Patrik Göransson oma 50. sünnipäeva. Nõukogude okupatsiooni ajal oli Tallinna vanalinnas Rüütli tänaval asetsevas 16. sajandil ehitatud Rootsi-Mihkli kirikus raskejõustikusaal. 2000. aastal Eestisse asunud rootslasest kirikuõpetaja Patrik Göranssoni ...

Piiblikursus liitis inimesi, andis uusi teadmisi ja julgust Piibli uurimisega edasi minema. Erakogu Põltsamaa pastoraadis kogunev piiblikursus alustab jaanuari lõpus neljanda lennuga. Piiblikursuse kolmas lend sai novembrikuu viimasel nädalavahetusel Põltsamaa kirikus EELK Misjonikeskuse piiblikursuse lõputunnistusi. Tunnistuse said 23 õpihimulist täiskasvanut, kes olid kogunenud üheksal korral, kuulates ühtekokku 27 pooleteise tunni pikkust loengut. Loenguid pidasid Eenok ...