28. detsember 2017 Avaldus seoses Vabariigi Valitsuse otsusega eraldada Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule omandireformi reservfondist tagastamatu toetus sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks Täna, mõni päev enne Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta algust langetas Vabariigi Valitsus ajaloolise otsuse, mis tähistab ühe pika, vaidlustest pingestatud ja ebakindlust süvendanud perioodi lõppu Eesti Vabariigi ja Eesti ...

Valitsus otsustas neljapäeval eraldada omandireformi reservfondist üle kaheksa miljoni euro Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule ja Eesti Apostlik Õigeusu Kirikule sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks. Luteri kirik sai seejuures 6,75 miljonit eurot ja õigeusukirik 1,53 miljonit eurot. Valitsuse täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on ka usuühingutel võimalus taotleda toetust ...

Uue eestikeelse piiblitõlke meeskond andis välja esimesed peatükid eestikeelsest audiopiiblist. Audiopiibel põhineb 2014. aasta keeleteo konkursil auhinna saanud Uue maailma tõlkel. Praeguseks on välja antud Matteuse evangeelium ja mõned Pauluse kirjad, kuid režissööri Kristjan Tehu sõnul on järgmisel aastal oodata muidki Uue Testamendi raamatuid. Edasi loe ja kuula  ERR Uudistest.

Martin Luther ei pooldanud seda, et usupuhastuse nime all lõhutaks kiriku vara. Ometi nii läks ja ometigi on just pildirüüstest saanud omamoodi reformatsiooni sümbol. Kunstiajaloolase Merike Kurisoo hinnangul ei ole aga Eestis näha otseselt pildirüüste tagajärgi. Küll on paljud Eesti kirikud meile tuttava mulje saanud just reformatsiooni tagajärjel. Kirikukunsti ja interjööri ning reformatsiooni seostamisel rutatakse kiirelt tõmbama jämedat joont pildirüüsteni. See on ehk ...

2017. aasta lõpp tähendab ka ühe suure kristliku tähtpäeva möödumist. Kuigi reformatsiooni 500. aastapäeva sündmusi asuti tähistama juba mõne aasta eest, jõudsid need haripunkti just tänavu sügisel, täpsemini 31. oktoobril. ERR.ee küsis ajaloolastelt, miks on luterlus eestlaste seas läbi ajaloo niivõrd tugevalt püsima jäänud ja milline mõju oli reformatsioonil Eestile? Kes eriti laia pintsliga üldistusi tõmmata tahaks, võiks joonistada võrdusmärke luterliku reformatsiooni, ...

"Elame tänapäeva kaoses ja informatsioonitulvas, kus on raske õppida vahet tegema õige ja väära vahel. Haridus ja ka Lutheri põhiideed on loonud tugeva põhja sellele, et inimesed õpivad head ja halba eristama, isegi kui me tänapäeval enam Lutherit ei loe," arutles ajaloolane Jüri Kivimäe. Lutheri väikesel katekismusel on veel üks oluline roll: esimest korda niivõrd selgelt sõnastatud põhimõtted on saanud väga mitme ühiskonna moraalikoodeksiks. Ilmselt ka Eestis. Eitamata ...

Kui küsida ajalooõpetaja Jaak Juske käest, milline on olnud reformatsiooni mõju Eestile, ei mõtle ta kaua ja toob seosed välja peatse Eesti 100. sünnipäevani. Seda muidugi klausliga, et teeme hiiglaslikke üldistusi. Luther väärtustas haridust, lugemise õpetamist, propageeris laste kooli saatmist; tänu tema käima lükatud maailmavaate muutusele tõlgiti piibel eesti keelde, sündis kohalik kirjakeel; tänu kirjakeele arengule kasvas eestlaste eneseteadvus, mis andis ...

"Luther asus jumalasõna järgima saksa täpsusega," vahendas Arne Hiob ETV "Reformatsioon 500" saates sageli kõlanud mõtet Lutheri kohta. See aga tegi temast ehk liigagi tubli kristlase, on ajaloolased tagantjärele analüüsinud. Legend, kuidas muidu ilmalikest naudingutest rõõmu tundnud seltskondlikust tudengist munk sai, on järgmine. Läinud kord Luther ülikoolist jalgsi kodu poole. Tee oli pikk ja ühtäkki jäi ta ränga äikesetormi kätte. Luther pöördus endale ...

Eesti Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma võrdles Keila kirikus peetud jõuluõhtujutluses jõulupühi olümpiamängude või laulupeoga. Nii nagu olümpiamängud või laulupidu panevad rahva iga teatud aja tagant ühiselt hingama, samadel teemadel vestlema, rõõmsa ärevusega oma muljeid vahetama, siis sarnaselt toimime täna – jõuluõhtul,» vahendas EELK pressiteade Viilma sõnu. Viilma võrdles rahva jõuluõhtust kirikuskäimist ka valimistega, sest hinnanguliselt jõuab jõulude ajal ...

Eesti inimene ei taha end tingimata siduda kirikuga, kuid see ei tähenda et ta oleks usuleige, ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma. ERR-ile antud pikemas usutluses ütles Viilma, et EELK püüab olla rahvarikirik ehk see tähendab vastutust teenida kogu rahvast, ka neid, kes ei kuulu kirikusse. "Inimeste religioossus või huvi vaimulike teemade vastu pole kadumas, vaid kasvamas. Ja see pole mitte ainult Eestis nii, vaid kogu ...

"Ei ole teist sellist aega, kus me saame nii palju sajaga lõppevaid sünnipäevi tähistada nii kontsentreeritul ajal nagu praegu," ütles peapiiskop Urmas Viilma. "Nii see kui ka järgmine aasta on seotud juubelitega. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku jaoks mööduv aasta on olnud ka juubeliaasta, meie tähistasime EELK sajandat aastapäeva. Loomulikult on luterlik kirik tegutsenud reformatsiooni ajast peale Eestis ja see viib meid järgmise juubelini, mis on reformatsiooni ...

Aasta hakkab peagi lõppema. See tähendab, et järjekordsed 365 päeva on liivana pudenenud meie sõrmede vahelt. Selle aasta alguses jõudis maailma uudistekanalitesse teade, et mõni päev pärast Donald Trumpi Ameerika Ühendriikide presidendiks vannutamist nihutas Tuumateadlaste Bülletään (Bulletin of the Atomic Scientists) maailmalõpukella (Doomsday Clock) seierit poole minuti võrra keskööle lähemale. Selle sümboolse kella seiereid nihutatakse edasi ja tagasi selle järgi, ...

Järjekordne aasta hakkab lõppema ja kindlasti on selles olnud palju kaunist ja helget, mida enesega ühes võtta ka järgnevasse aastasse. On asju, mida saame meenutada rõõmuga südames. On ka selliseid, mis jäävad kripeldama või muudavad meele mõruks. Tihti arvame, et oleme ise teinud kõik selleks, et rõõmsaid hetki ja ilusat oleks rohkem, ainult teised on need, kes on suutnud mõne kauni asja ära rikkuda. Teinekord on aga peeglisse vaatamisest kasu, et näha ennast sellisena, ...

Urmas Viilma, EELK peapiiskop Mööduval aastal peeti maha XII noorte laulu- ja tantsupidu “Mina jään”. Seepärast soovin jõulupühade hakul, mil suvisel peol osalenutega võrreldav hulk rahvast jõulukirikutesse ruttab, seada võrreldavate nähtustena teineteise kõrvale eestlaste “laulupeo-usu” ja “jõulu-usu”. Eestlaste laulurahva tiitlit rutatakse tõestama sageli meie laulupeotraditsiooniga. Nõnda võiks kehtida eestlaste kristlikuks rahvaks olemise tõestusena samal kombel ...

Urmet Kook 21.12.17 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) loobub Niguliste kiriku tagastamise soovist kui valitsus eraldab kirikule sõja ja okupatsiooni käigus tehtud ülekohtu heastamiseks 6,8 miljonit eurot. Valitsuse täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on edaspidi usuühingutel võimalus taotleda toetust okupatsiooniga ning sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks. Esimesena ja loetud päevadega esitas taotluse ...