Uuendatud: täna kell 22.26 Tallinna Toomkirikus oli usupuhastuse pühal pidulik jumalateenistus, millega lõppesid reformatsiooni 500. juubeliaasta sündmused. Juubeliaasta lõppu tähistati teisipäeval paljudes kogudustes. Enne pidulikku jumalateenistust olid reformatsiooni juubeliaasta korraldajad koos konsistooriumis EELK peapiiskop Urmas Viilma vastuvõtul, vahendas "Aktuaalne kaamera". Reformatsioon 500 tähistamisel on aasta jooksul peetud palju arutelusid ...

Tallinna Toomkirikus toimub teisipäeva õhtul pidulik jumalateenistus, mis on ka reformatsiooni juubeliaasta sündmuste lõppakord. Enne pidulikku jumalateenistust olid reformatsiooni juubeliaasta korraldajad koos konsistooriumis EELK peapiiskop Urmas Viilma vastuvõtul, vahendas "Aktuaalne kaamera". Reformatsioon 500 tähistamisel on aasta jooksul peetud palju arutelusid luteri ja katoliku kiriku koostööst ning nende käigus ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ...

Martin Lutheris kehastus julgus ja otsustavus, alatine hariduspüüe ja muusika, sügavalt individuaalne püüe Jumala sügavama mõistmise poole ja selle kogukondlik jagamine ning pisiasjade märkamine, leiab Toomas Jürgenstein reformatsiooni 500 aastapäeva eel Viljandi Jaani kirikus peetud kõnes. Mõeldes reformatsiooni suurele juubelile ja selle esimesele viljale, luterlusele, otsustasin esimesena hakata otsima luterluse mõju iseenda ja lähedaste juurest. Nii ...

Reformatsioon tõi omas ajas eestlastele rohkem kahju kui kasu, selle positiivne mõju andis ennast tunda alles poolteist sajandit hiljem, kirjutab ajaloolane Andres Adamson. Viissada aastat tagasi, 1517. aasta hilissügisel, algas luterlik usupuhastus, laiemalt võttes üleüldse usupuhastus, reformatsioon – sest see ei jäänud sugugi vaid meile kõige tuttavama uue usuvoolu luterluse voolusängi, vaid jagunes peagi kolmeks peaharuks ning hulgaks kõrvalharudeks ja niredeks. ...

Kui sakslased valisid 15 aastat tagasi läbi aegade suurimat sakslast, siis jäi Martin Luther Konrad Adenaueri järel teisele kohale.  Sellest, miks hindavad sakslased usureformaatorit sedavõrd kõrgelt, kirjutab Würzburgi ülikooli professor Steffen Schlinker. Viiesaja aasta eest, 31. oktoobril 1517, tõi doktor Martin Luther Wittenbergis maailma palge ette oma 95 teesi ja nüüd tähistab seda sündmust suur osa maailmast. Tema tookordne arvamusavaldus ei pannud mitte ainult ...

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma pühitseb pühapäeval Tallinna Jaani kiriku uued kellad, Postimees teeb kell 18 algavast sündmusest otseülekande. Esinevad tütarlastekoor Ellerhein, Robert Jürjendal kitarril ja Madis Metsamart kellamängu kelladel. Toimub Robert Jürjendali «Missa Brevise» maailmaesiettekanne. Jaani kirik sai 25 uut kellamängu kella, mis on valmistatud Hollandi kuninglikus kellavalukojas. Praegu on kellad Tallinna Jaani kiriku ...

Pühapäeva lõuna paiku tõsteti Jõelähtme kiriku torni kullatud rist. Risti kuldasid Eesti Kunstiakadeemia tudengid koos juhendajaga, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kleepse meenutavad kullaehted telliti Saksamaalt. Töö oli keeruline ja aeganõudev. Risti kullati kahekordse kihiga ning see toimus otse kirikus. Rist ise pärineb 1912. aastast, see on valmistatud puust ja vaskplekiga üle löödud. Jõelähtme kirik on ehitatud 1220. aastatel ja sellel võis algselt ...

Intervjuu Loomingu numbrist 10/2017. TOOMAS HAUG: Kui tohib, siis kõigepealt midagi isiklikumat. Te alustasite eesti filoloogina, liikusite edasi klassikalisse filoloogiasse ja siis ülikooli usuteaduskonda. Olete kirikuloo õppetoolis patristika ja klassikaliste keelte lektor. Mis teid juhtis — eesti filoloogia juurest teoloogia juurde? MARJU LEPAJÕE: Võib öelda — ja piinlikkuseta —, et juhtinud on süda, mitte mõistus. Tagantjärele tundub see liikumine ...

See Toomas Pauli liigutav kiri emale ilmus 2012. aasta maikuu Eesti Naises. Kui vaatan tagasi päris algusesse, tulevad silme ette vaid üksikpildid. Tartu kodust, sellest, mis maha põles, ei mäleta enam midagi. Üks esimesi on ajast sõjapõgenikena Pärnus. Isa oli mobiliseeritud. Olin nelja-aastane, kui Sa jäid raskelt tüüfusesse. Rääkisid, et me õe Maarjaga ratsutasime Su kõhul. Sa ei raatsinud meid keelata. Ja laps ei mõtle. Pigem klammerdub otse füüsiliselt, kui tajub, et ...

Täna 11:45 Saatesari: Reformatsioon 500 Viissada aastat tagasi sai Martin Lutheri ideedest alguse usuline uuendusliikumine ehk reformatsioon, mis on mõjutanud nii haridust, teadust, kirjandust, muusikat kui ka poliitikat ja majanduselu. Martin Lutherit peetakse üheks maailma kõige rohkem mõjutanud inimeseks. Kas ta oli kiriku lõhestaja või suur õpetlane, kas kiriku ja teoloogia uuendaja või lihtsalt oma usus kahtleja ning armastava Jumala otsija? Sarja esimeses ...

Seekordset karjasekirja soovin alustada mõttekäiguga oma aasta eest usupuhastuspühaks kogudustele saadetud läkitusest: „Reformatsioon ei ole kunagi ühiskonna alustalasid ja -väärtuseid kõigutada püüdev revolutsioon, vaid inimlike tõdede ja soovide tupikust Kristuse vabadusse tagasi juhatav äratusraputus.“ Jah, reformatsiooni 500. juubeliaasta juhtmõtteks valitud sõnumit apostel Pauluselt: „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud.“ (Gl 5:1a), sobib siinjuures ...

Nelja Tuule ristirännaku vabatahtlikud kohtusid ka peapiiskopiga. Vasakult esimene Kirsti Malmi, neljas peapiiskop Urmas Viilma. Tiiu Pikkur EELK Keila Miikaeli kogudus koostöös EELK Misjonikeskusega pidas nädalavahetusel Keilas kirikupäevi „Kindel linn“, et tutvustada kirikut ja arutleda luterliku identiteedi üle. Kirikupäevad avati reedel Keila kirikus kontsert-palvusega, kus tuli esiettekandele Kristjan Kannukese „Kindel linn“ orelile (Pille Metsson), sopranile (Marika ...

Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Akadeemia pühendas oktoobrikuu numbri usupuhastuse teemale. Erinumbrit esitleti 19. oktoobril Tartu Pauluse kirikus Tartu linna, Tartu praostkonna ja ajakirja Akadeemia korraldusel. Koosviibimist, millest jõudis osa võtma umbes 80 huvilist, alustati püsti seistes luteri kiriku hümniks nimetatud koraali „Üks kindel linn ja varjupaik“ lauldes. Lisaks piiskop Joel Luhametsale ja praost Ants Toomingale võttis tervituseks sõna ka reformatsioonilinna ...

1996. aastal usuteaduskonda astumise vastuvõtuvestlusel küsiti minult, kumba usukogemust pean õigemaks, kas Aurelius Augustinuse, kes muutus kristlusesse pöördudes vabameelsest vagaks, või vagaduspüüdlustest alustanud ning ristiinimese vabadusteni jõudnud Martin Lutheri usuteekonda. Küsimus eeldas, et ma mõtleksin tänasele ajalooliste näidete varal, ent saab mõelda ka vastupidi, kuidas paistaks tänane välja ajalooliste Augustinuse või Lutheri silmade läbi. Olen mõtisklenud, ...

Kolme sündmuse – 500 aastat luterlikust usupuhastusest, 100 aastat Eesti vaba rahvakirikut ja 100 aastat Eesti Vabariiki – tähistamise teoloogiliseks aluseks on püha Pauluse sõna (Gl 5:1a): Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Teoloogide rühma ettepanekul valiti juubeliaastaid ühendavaks motoks „Vabaduse teetähised“, mis hõlmab kolme teemaderingi: vaba inimene, vaba rahvakirik ja vaba riik. Reformatsioon, vaba rahvakiriku sünd ja vaba riigi kujunemine on omavahel seotud. ...