11. mail tuleb Tartu Pauluse kirikus ettekandele gregooriuse laul ja 20. sajandi prantsuse orelimuusika. Vokaalansambel Schola Gregoriana Tartuensis Lilian Langsepa juhatusel esitab gregooriuse laule ning neist inspireeritud prantsuse 20. sajandi heliloojate, organistide J. Alain, J. Langlais, M. Duruflé loomingut esitab Pauluse kiriku suurel sümfoonilisel Pascheni orelil Elke Unt (fotol). Nii saavad kokku varajane kristlik laul ja 20. sajandi kõlaruum, kus minevik on ...

Tiit Reisid kutsub 29. juunist 6. juulini reisile Saksamaale. Reisijuhid: Martin Lutherit ja temaga seotud paiku tutvustab teoloogiadoktor Arne Hiob. Johann Sebastian Bachiga seotud paiku ja oreleid tutvustab ja mängib prof Andres Uibo. Kesk-Saksamaal on elanud ja tegutsenud olulised suurkujud Martin Luther (1483–1546) ja Johann Sebastian Bach (1685–1750). Mõlema tegevus oli murranguline maailma ajaloos: Luther pani usulis-vaimse aluse uusajale, Bach uuemale muusikale. ...

Pühapäeval, 14. mail toimub Rahvusraamatukogus algusega kell 17 konverents „Jeruusalemm 50“. Muusika ja Iisraeli tants: Keshet, Loov Impulss ja Margit Prantsus. Ettekanded ja paneel: tuntud arvamusliidrid. Õhtut juhib Indrek Luide. Korraldajad: Eesti Evangeelne Allianss koos mitme Tallinna kogudusega. Sissepääs tasuta (kulude katteks korjandus). Konverentsile järgneb kohvilaud osavõtumaksuga 10 €, tasuda Eesti Evangeelse Allianssi kontole EE732200221014260550, põhjuseks ...

In memoriam Ülo Meriloo 13.02.1926–28.04.2017 28. aprillil kutsus Jumal igavikku oma ustava sulase, Eesti Kirikute Nõukogu asutajaliikme Ülo Meriloo. Kuremäel, Pühtitsa kloostris, 16. veebruaril 1989. aastal loodi Eesti Kirikute Nõukogu, mille asutamisprotokollile andis teiste hulgas allkirja Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu vanempresbüter Ülo Meriloo. Ülo Meriloo sündis 13. veebruaril 1926. a Järvamaal Lehtse vallas. Koolitee algas Läpi ...

Lihula kirikus on 12. mail kell 15 kontsertjumalateenistus „Kummardus emale“. Teenivad Lihula koguduse õpetaja Kaido Saak, Lääne prefektuuri kaplan Tuuli Raamat ja Lihula muusikakooli õpilased ja õpetajad, Politsei- ja Piirivalveameti orkestri puhkpillikvintett, bariton Altan Karp. Pärast kontsertteenistust kohvilaud kiriku hoovis.

AINO ja ANTS KIIVER TALLINNA TOOMKOGUDUS Head lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuks SA Ajaleht Eesti Kirik EE852200221020430989 Swedbank

Tiit Maasikmäe, diakon 11. mail – 53 Arnd Matthias Burghardt 11. mail – 47 Kaido Petermann, reservis 12. mail – 52 Heinar Roosimägi, diakon reservis 13. mail – 41 Kristjan Luhamets, abipraost 13. mail – 37 Ants Kivilo 15. mail – 64 Algur Kaerma 16. mail – 55 Kirikumuusikud 12. mail Ülle Reinsoo 14. mail Tiia Tenno Ordinatsioonitähtpäev 14. mail – 31 Peeter Parts 14. mail – 8 Lauri Lehtinen, diakon 16. mail – 18 Clemens Hermann Krause, diakon ...

«Mees, kes naisel rusikaga silma siniseks lööb, paistab muidugi silma, kuid kui naine taob meest padjaga pähe, siis jälge ei jää. Aga kui laps seda pealt vaatab, tema näeb ühesugust vägivalda ja tunneb hirmu,» ütles SA TÜK hingehoidja ja pereterapeut Naatan Haamer täna emadepäevakonverentsil oma ettekandes «Perevägivalla mitu nägu». Naatan Haameri sõnul näeme me iga päev ka väärtuspõhist vägivalda nii kodus kui ühiskondlikus plaanis. «Kaugel sellest, et ma ütlen, et see ...

mail avab TÜ usuteaduskond vaba juurdepääsuga tasuta e-kursuse „Religioosne fundamentalism ja radikaalne politika“. Kursuse teemaks on religioon ja selle radikaliseerumine usuäärmusluseks. Viimase puhul on tegu aktuaalse ja mitmetahulise probleemiga (nt terrorism ja pagulasprobleem Euroopa kontekstis täna), milles orienteerumiseks on oluline mõista religiooni radikaliseerumise mehhanisme. Selle kohta on Eesti keeleruumis vähe adekvaatset ja kallutamata infot. Kursuse ...

Kantsler Ülle Keel andis ülevaate 2016. aasta eelarvest. Presiidiumis kirikukogu juhatus: Tiit Salumäe (vasakult), Urmas Viilma ja Urmas Arumäe. Tiit Kuusemaa Kirikukogu XXIX koosseis kogunes Kuressaares oma viimasele istungjärgule. Kirikukogu on EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ ning selle liikmete volitused kestavad neli aastat. Nüüd täitub neli aastat ja nii kogunes kirikukogu oma praeguses koosseisus viimast korda. Järgmisel korral tuleb kokku juba uus ...

Kogudustes on kevadtalgute aeg. Eriti palju on neid kavas 6. mail, kui toimub „Teeme ära!“ tänavune üle-eestiline talgupäev. Iga-aastase „Teeme ära!“ talgupäeva korraldamist koordineerivad Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Külaliikumine Kodukant. Mullu toimus kodulehe teemeara.ee järgi selle raames talguid 1986 kokku 44 372 osavõtjaga. Tänavu tõotavad need arvud tulla umbes samasugused. Talgute pidamine üle-eestilisel talgupäeval või vähemasti registreerimine „Teeme ära!“ ...

Seoses Eesti vaba rahvakiriku asutamise 100. aastapäeva tähistava juubeliaastaga ja eelseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise 100. aastapäevaga kinnitan armulauaosadust kõigi eesti ristitud ja konfirmeeritud luterlastega maailmas, kes usuvad, et võtavad armulaual vastu Kristuse tõelist ihu ja verd. Alus: EELK kirikuseadustiku § 13 lõige 4

Viimastel nädalatel on Eesti avalikkuses avaldatud üht- ja teistpidi arvamust selle üle, milline peaks olema ema, kes väärib aasta ema tiitlit. Postimehe artiklist alguse saanud vilgas arutelu näitas, kuivõrd laialdaselt puudutab see küsimus igat inimest. Meil kõigil on ema ja väga paljud meist on emad. Ristikirikus on piiritu emaarmastuse eeskujuks Jeesuse ema Maarja, armastuse ja kannatuse kehastus. Itaalias armastatud pühak Padre Pio on öelnud, et kes tahab armastada, ...

Kirikukogul andis peapiiskop Urmas Viilma hinnangu kirikule tervikuna. Saime teada, et kiriku liikmete ehk hingede arv kasvas 2016. a 428 võrra ja oli kokku 160 244. Vabatahtlike arv kasvas 541 inimese võrra ja neid on kokku 5384. Kõigil teenistustel ja talitustel osales 792 334 inimest ja siin oli kasv 1737 inimese võrra. Kahanenud oli liikmemaksu maksjate arv: annetajaliikmeid kokku oli 28 204. Ametitalituste arv vähenes. Sellel teemal tehakse juhtkonnas kindlasti põhjalik ...

Riigihalduse ümberkorraldamine on seekord tõsiasi. Omavalitsused on läbirääkimised ära pidanud, otsused ühinemiseks või liitumiseks on tehtud. Läbirääkimised olid omavalitsustes väga erinevad. Puudutasid need ju pea kõiki kohaliku elu valdkondi, meie inimesi. Nüüd tasub üle vaadata, kas ka koguduste ja kirikute teemad nendel läbirääkimistel käsitlemist leidsid ja mis kokkulepetesse kirja sai. Eestis on ilmselt palju loota, et omavalitsustöötajad koguduse esindajaid laua ...