Tähistatakse meestelaulu 190. aastapäeva Eestis ja Jõgeva valla 150. aastapäeva. Näha saab filmi meestelaulust Eestis. Kirikaeda istutatakse õunapuu ja tammepuu.

Tänan Teid, et olete juba üle kümne aasta kaasa elanud Haljala kirikus ja koguduses toimuvale. Tänan kõiki neid, kes on Haljala kogudust aastate jooksul toetanud! Praeguseks on kogudusel jäänud tasuda EUR 2000 €. EELK Haljala Püha Mauritiuse koguduse konto on EE552200221028664113. Täname Karl Paasi ja korp! Filiae Patriae liikmeid: Liilia Corradi koos abikaasa Rense `T Hooftiga, Mait Riikjärv koos poja Mait Riikjärvega, Kätrin Mölder, Maarja Naagel, Eva-Kaia Vabamäe, Liisa ...

LEA LALL JUHAN RUMM Head lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuks SA Ajaleht Eesti Kirik EE852200221020430989 Swedbank

Jaani kirik ja tema terrakotafiguurid on meile praegusel tellispunasel kujul juba harjumuspäraseks saanud. See pilt on aga üsna erinev kiriku kunagisest, sootuks värviküllasemast ilmest. Näitusel „Olev Prints ja Tartu Jaani kiriku kadunud värvid“ esitletakse Tartu Jaani kiriku nüüdseks kadunud värve – seinamaalinguid ja skulptuuride värvilist viimistlust – läbi Olev Printsi jooniste, akvarellide ja fotode. Kunstiajaloolane O. Prints (1915–1996) tegeles pikemalt Jaani kiriku ...

Tõnis Nõmmik, dr, titulaarpraost 29. aprillil – 84 Kaisa Kirikal 29. aprillil – 37 Allan Kährik 1. mail – 49 Annika Laats, abipraost 1. mail – 47 Magne Mölster 1. mail – 45 Urmas Oras 2. mail – 57 Rene Reinsoo, abipraost 2. mail – 49 Rein Schihalejev 2. mail – 44 Kirikumuusikud 30. aprillil Kristiina Hoidre 1. mail Siiri Ronimois

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma küsib, miks asuda lõhkuma ja ründama nii ilusat, südamlikku ja õnnestunud traditsiooni, nagu seda on aasta ema valimine. «Kas aasta ema võiks olla ka isa?» küsib Viilma Facebooki postituses, selgitades, et see küsimus tekkis tal tutvudes argumentidega, millega püütakse mõjutada Eesti Naisliitu muutma aasta ema auväärse nimetuse saajale esitatud tingimusi.«Kui argumentideks on peamiselt vaid ...

Euroopa ristiusk on karastatud ja noolutatud teras, islam malm. Malm on terasest tugevam. Aga kole habras. TOOMAS PAUL Inimene elab rohkem sõnade maailmas kui vahetult kogetavas. „Vahetut“ kogemist tuleb tõlgendada ning selleks annab ette malli kultuur ja kõigepealt keel. Niisiis tasub alustada termini „väärtused“ taustateabega tutvumisest. Inglise value pärineb ladina keelest, kus valens on ’tugev, võimas; kõva; tõhus’ (nt causa valens – kaaluv põhjus) ja valeo ’täies ...

Mihkli kirikusse Koonga valda tuli rahvas ajaloolist sündmust tähistama. Sirje Semm Soode ja metsade tagune Mihkli kirik Pärnumaal (Lääne praostkond) sai Peterburi Jaani kirikus toimunud ürituse järel (8. aprillil) teiseks proloogi paigaks Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva tähistamisel. 12. aprilli õhtupoolik tõi 13. sajandist pärit Mihkli kiriku puupüsti rahvast täis. Aukülalisena oli kohal president Arnold Rüütel. Tulijaid võttis vastu vastsillutatud kirikutee ja selle ...

Esimesel ülestõusmispühal, 16. aprillil anti Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise avalöök. Meenutades sajanditagust kahe kubermangu liitmist kõnniti muistne piir profi- ja rahvamatkaliste poolt läbi, et sümboolselt see maakaardilt kustutada ja seeläbi Eesti territoriaalset ühtsust kinnitada. ”Ilmateade lubab täiesti tavalist eestimaist kevadilma, kus oodata võib kõike ja igav juba ei hakka,” postitas matka eelõhtul Põlva maakonna matkajuht Meelis Maidla julgustava ...

Kristlik haridus ei ole Eestis uus nähtus. Keskajal olid Eestis toomkirikute juures toomkoolid, tegutsesid ka kloostrikoolid, pärast Liivi sõda rajati Tartu jesuiitide kolleegium ehk gümnaasium. 1625. aastal pandi jesuiitide gümnaasium kinni ja selle asemel rajasid rootslased Tartu ülikooli. Tänapäeva Eestis on juba üheksa kirikukooli. Kui küsida, milline on hea kool, siis vastuseks võib öelda, et hea kool peab vastama lastevanemate ja laste ootustele. Ka Eesti põhiseaduse ...

Selle üle, et me kõik pärineme oma lapsepõlvest, mõtisklesin viimati tõsisemalt vaiksel laupäeval, kui saatsime Rapla kiriku altari eest oma vanemate, vanavanemate ja vaarvanemate juurde puhkama kirjaniku ja helilooja Enn Vetemaa. Ärasaatmise tegi eriliseks see, et 1901. aastal pühitsetud praeguse Rap­la kiriku kauni ja imposantse kivist altarilaua valmistajaks oli kirjaniku vanaisa Jüri Wedemann. Kuigi altari valmistamise au on tavaliselt pälvinud meistritest kõige ...

Kogu ristirahvas tervitab täna, ülestõusmispüha hommikul üksteist tervitusega „Kristus on üles tõusnud!“. Meile meeldib mõelda, et Maarja Magdaleena ruttas just selle sõnumiga jüngrite juurde, kui leidis hommikul Jeesuse hauale minnes selle avatuna ning tühjana. Evangelist Johannese sõnul jooksis Maarja jüngrite juurde hoopis teisesisulise teatega. „Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud“ (Jh 20:2), ruttab Maarja Magdaleena teatama Peetrusele ja ...

Juba tükk aega ootas lugemisjärge A. J. Jacobsi raamat „Elu nagu piiblis. Ühe mehe tagasihoidlik katse elada nii piiblipäraselt kui võimalik“. Olin seda siit-sealt sirvinud, aga nüüd otsustasin lugemise tõsiselt käsile võtta. Autori kirjeldatud käik Jeruusalemma Nutumüüri äärde tuletas mulle meelde mõne aasta eest iidse müüri prakku poetatud palvesoovi, mis vahepeal ununenud oli. Eks ma soovi kivide vahele toppides ju lootsin, et soov täide läheb ja mingi mõistliku aja ...

Vikerraadio otsustas pühadeaja jumalateenistused tuua seekord kuulajateni Stockholmi eestlaste kogudustest. Suure reede jumalateenistuse ülekanne toimus Stockholmi Peetri kirikust, kus tegutseb eesti nelipühi kogudus. Jutlustas Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku juht Alur Õunpuu. Esimesel ülestõusmispühal said kodumaa raadiokuulajad osa aga Jakobi kirikus toimunud EELK Stockholmi koguduse jumalateenistusest. Teenisid praost Ingo-Tiit Jaagu, õpetaja Tiit Pädam ning Tallinnast ...

1.–2. aprillini kogunesid kuue Rootsis tegutseva EELK koguduse saadikud ning praostkonna nõukogu sinodile. Igal aastal kevadel, ja nii juba viiekümne üheksal aastal järjest, kogunevad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rootsis tegutsevate koguduste esindajad oma praostkonna korralisele sinodile. Alati on sinodi korraldajaks ning võõrustajaks olnud üks praostkonna kogudustest. Seekord tuldi kokku Eskilstunasse. Stabiilne aasta Sinod algas praosti avasõnade, abipraost Jaak ...