Kalle Kasemaa: „Meil peaks ikkagi olema Eesti riigivalitsejate tasandini välja aim sellest, et oleme osa Lääne-Euroopa kultuuriruumist ja see kultuuriruum on olemuselt kristlik.“ ANU PÕLDSAM Kalle Kasemaa sai veebruaris ühes Neeme Järvi ja Lembit Ulfsakiga riigi kultuuri elutööpreemia. Küsitlesin sel puhul oma head õpetajat, Tartu ülikooli emeriitprofessorit, kes ütleb juudi rabi kombel sageli: „Küsige aga küsige, mul on palju häid vastuseid.“ Sind on mitmeti ...

2017.aasta esimene Pluss teemal "Esikoht" räägib sellest, kellele peaks kuuluma esikoht meie elus ja miks see oluline on. Pealoost saad lugeda kõigile muusikahuvilistele tuttavast artistist Daniel Levi Viinalass. Misjonirubriigis läheme Tartusse, et uurida, mida oodata juunikuus toimuvatelt Piiblipäevadelt. Muusika-valdkonnast tulevad sel korral uudised Tallinna külje alt, nimelt vaatleme lähemalt Keila Fusioni tegemisi. Persooniloos küsitlesime peapiiskop Urmas Viilmad. ...

Kristi Sääsk on paarkümmend aastat Jumalat ja inimesi teeninud Suure-Jaanis. Erakogu Suure-Jaani koguduse õpetaja Kristi Sääsk ütleb, et paastuaeg ei suuna teda millestki loobuma, vaid rohkem panustama. Kristi Sääsk on Suure-Jaanis kirikutööd teinud 27 aastat: esimesed seitse vabatahtliku pühapäevakooliõpetajana, vaimulikuna 20, millest viimased peaaegu kümme õpetajaametis. Seepärast uurisin, kuidas on paastuaja mõtestamine tema jaoks ajas muutunud. Kiire vastus on, et ...

Eesti Kiriku toimetus kuulutab välja lugude kogumise võistluse, mis on pühendatud EELK 100. aastapäevale. Lugusid ootame toimetusse 16. aprilliks 2017 elektroonilisel kujul (e-post: ek@eelk.ee). Võistluse eesmärk Pühendatud EELK 100. aastapäevale. Eesmärk on innustada inimesi jagama oma koguduseelu kogemusi ning tunnustada parimaid kirjutajaid. Võistluse eesmärk on jäädvustada EELK liikmete mälestusi, hinnanguid, ettepanekuid, mis talletavad Eesti kaasaegse kirikuelu ...

Istun akadeemik Anu Raua vaibakudumise kambris ja tunnen elust mõnu. Kas siis paastuajal tohib elust mõnu tunda? Kuid kuidas sa seda endale keelata saad, kui su ümber on nii palju valget vaikust, istud tugitoolis, ümberringi ligi kolmkümmend korvitäit eri värvi lõngakeradega! Pea kõikidel korvidel kõrged kuhjad peal. Kui silmad nendelt lõpuks ülespoole tõstad, näed kangastelgedel kolme pooleliolevat vaipa. Ühel kirikutorn peaaegu valmis kootud ja kavand selle ees reedab, et ...

Möödas on nädal, kus öeldi palju ilusaid, kõlavaid, tarku ja kohustuslikke sõnu. Lauldi vanu rahvuslikke laule ja katsetati uutega. Saadi kokku sõprade ja aatekaaslastega. Selle aasta maikuus tahab kirik kokku tulla oma kongressil. Möödub 100 aastat rahvakiriku loomisest ja kuigi kristlik kirik on siinmaal olnud hulga varem, tähendab see viimane sajand ikka vägagi palju. Meil on oma kirik omal maal valdavalt oma rahva seest võrsunud vaimulikkonnaga. 26. ja 27. mail saavad ...

Noor inimene seisab oma olemise sügavikus ja vaatab sealt tõsiste silmadega väljale, mis peegeldub ta silmis, ja arutleb: „Mis on kogu eksistentsi mõte? Kas elul üldse on mõtet? Kust me oleme tulnud ja miks on praegu maailm selline, nagu ta on? Kas on elu pärast surma? Kuidas me saame kõnelda armastavast Jumalast, kui maailm on ebatäiuslik ja kuri? Kas Jumal on olemas? Kuidas erinevad kultuurid neid küsimusi seletavad? Kust need müstilised kogemused tulevad? Mis see ...

Paari aastakümne eest tunti ülestõusmispühadele eelnenud aega Eesti luterlaste seas rohkem kui kannatusaega. Viimasel ajal eelistatakse paastuaja nimetust ja rohkem on neidki usklikke, kes ka ise paastuvad. See ei pruugi tähendada teatud toitudest loobumist – on neidki, kes väldivad näiteks sotsiaalmeediat või telerivaatamist. Kuid kannatusaja algusest enamgi on kristlikus meedias möödunud nädalal tähelepanu pööratud nüüdisaja kannatustele. Nimelt on ÜRO kuueaastase vaheaja ...

„Helendavast ekraanist on saanud nutiühiskonna pihipeegel, mis sageli moonutab tundmatuseni tegelikku pilti,“ kirjutab peapiiskop Urmas Viilma palvepäeva karjasekirjas. Viidates meie praegusele elulaadile: sa kas oled võrgus või võrgust väljas, ühendatud või mitteühendatud. Moodsa aja maailmas jagame oma elu kahe eri maailma vahel. Võrguelu elav inimene ei tunne end üksildasena. Ta võib tunda end hoopis võimsana, kui saab saata „helendavale ekraanile ritta oma ligimese kõik ...

Eesti keel on maailmas esimese viiekümne keele hulgas, milles Piibel ilmunud. Tiiu Pikkur Tallinnas Jaani kirikus ja Kiek in de Köki kaitsetornis saab jüripäevani vaadata reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud huvitavat piibliteemalist näitust „Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini“. Näitus koosneb kahest osast: Jaani kirikus saab tutvuda esimeste eestikeelsete piiblitekstidega, Kiek in de Köki näitusesaalis aga mitmete erinevates Euroopa rahvaste keeltes ilmunud ...

Palvepäeva jumalateenistusel jutlustas õpetaja Patrik Göransson. Tiiu Pikkur Märtsikuu esimesel reedel oli maailma palvepäev (World Day of Prayer), mida oikumeenilise jumalateenistusega tähistati ka Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus. Palvepäeva selle aasta teemal „Kas ma teen sulle ülekohut?“ (Mt 20:1–16) olid tekstid koostanud Filipiini korralduskomitee naised. Neid, erinevas vanuses ja erineva saatusega filipiinlannade lugusid esitasid Rootsi-Mihkli kirikus mitme konfessiooni ...

Riia Peetri kiriku tulevik kaalukausil Riia linnapea Nils Ušakovs teatas oma Facebooki-lehel, et ta pooldab Riia Peetri kiriku andmist Läti Evangeelse Luteri Kiriku omandusse. UNESCO maailmapärandi nimekirjas olev pühakoda on praegu kasutusel kontserdi- ja näitusesaalina, kuid seal tegutseb ka väike luteri kogudus. Praegu haldab kirikut linnavalitsus, kuid juriidiliselt ei kuulu see kellelegi. Et pühakoda hädasti remonti vajab, on Ušakovsi sõnul omandivaidlus vaja kiiresti ...

Homme, 9. märtsil täitub Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetajal Mihkel Kukel 60 eluaastat. Eesti Kirik soovib talle kui ajalehe kolleegiumi pikaajalisele liikmele ja esimehele sünnipäeva puhul õnne. Lehelugejad loodavad, et oma tööd, mis ei piirdu ainult vaimuliku teenimisega Rapla kihelkonnas, jätkab õpetaja nagu seni õnnistatult ja tulemusrikkalt. Ajame juttu Rapla ruumika pastoraadi Inglisaalis, väljas langeb valgus juba kevadiselt, ehkki külmakraadid sunnivad parte ...

Pärast reformatsiooni on katoliku kirik olnud Eestis võrreldes protestantlike või õigeusu kirikutega vähem nähtav, kuid siiski pidevalt olemas. XX saj lõpul, ühes usulise taasärkamise lainega elavnes siin ka katolitsism. Isegi usuleiged eestlased teavad hästi Isa Philippe Jourdani tema avalike esinemiste, sarmika ja sõbraliku näo, Eesti Raadio „Ööülikooli“ jpm kaudu. Ta on elanud Eestis alates aastast 1996, on Eesti Vabariigi kodanik ja kahtlemata aina enam tuntud ...

Avo Kiir Iisaku pühakoja ees, kuhu ta noore vaimulikuna saabus 1987. aastal. Liina Raudvassar Iseseisvuspäeva eel, 23. veebruaril 65aastaseks saanud Iisaku koguduse õpetaja Avo Kiir, kes tähistas aasta alguses ka oma 30. ordinatsiooniaastapäeva, ei näe probleemi selles, kui vaimulik peale kogudusetöö on rakkes kohalikus omavalitsuses. Enda kogemustele toetudes leiab ta, et ordineeritu võib lisaks praosti ametile olla kogukonnale abiks ka vallavanemana. Avo Kiir on suutnud ...