Peaminister Jüri Ratas ütles, et on usklik inimene, aga see küsimus on iga inimese isiklik teema. Kirikus käimine või mitte käimine, et tee tema sõnul kedagi halvemaks või paremaks. "Usklikkus väljendub selles, et kõigepealt on küsimus, et kas ma usun, kas jumal olemas. Jah, ma usun seda. /.../ Ma julgen seda välja öelda, et jah, ma usun jumalat," ütles Ratas Postimehele antud videointervjuus. "Minu puhul ei tähenda see seda, et ma igal pühapäeval käin ...

Eestis on alanud sõjakate ateistide kärarikas kapist väljatulek, nendib viimaste sündmuste põhjal laulja, näitleja ja telemees Mart Sander. Ateistidega on nagu homodega: kui kapiuksed avanevad, siis selgub, et neid on oodatust palju rohkem. 25 aastat tagasi, kui Eesti Vabariik taastas oma õigusjärgsuse, eeldati, et taastub ka Nõukogude okupatsioonist rüvetatud vaimsus. Alguses tundus, et nii see oligi. Kuid alahindasime eestlase ühte tugevat omadust: võtta halvast ...

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud pikas intervjuus, et Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule on lõppev aasta olnud väga toimekas ja on olnud kohtumisi nii kiriku- ja ühiskonnategelastega kui ka poliitikutega. Viilma ütles veel, et Eesti rahvast iseloomustab ristiusk ja seda võiks rõhutada. "Me oleme ristiinimesed ja see on meie identiteet. Ja kui me seda julgeme tunnistada, siis ei saa kohutada ükski ...

Peeter Espak, TÜ võrdleva usundiloo vanemteadur / MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut Ühiskonnas, kus 40 protsenti inimestest usub surmajärgset elu ja vaid kolmandik ei käi kunagi kirikus, pole religioossus sugugi oma tähtsust minetanud, kirjutab Peeter Espak. President Kersti Kaljulaidi otsus mitte osaleda tema ametisseastumise puhul Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku tänujumalateenistusel on meie avalikkuses põhjustanud sotsiaalmeedia arutelude ja ajalehtede ...

Mihkel Kukk, EELK Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Igal aastal jõululaupäeval kuulevad miljonid inimesed üle kogu maailma taas tuttavat Jeesuse sünnilugu Luuka evangeeliumi 2.peatükist. Seda ka meie kodusel Maarjamaal, vaatamata sellele, et me ise kipume ennast tituleerima üheks kõige kirikukaugemaks ja usuleigemaks rahvaks Euroopas. Iseasi on see, kas ka nüüd, jõuluajal sellega just uhkustada tasub või peaksime seda pigem häbenema. ga religioossus kui selline ...

Autor: Avo Üprus, Harkujärve Kogukonnakiriku vaimulik Selle kord rohkem, kord vähem sisuka mõttevahetuse algatamise eest tuleb tänada president Kersti Kaljulaidi ning ilmselt ka presidendile maievtilisi küsimusi esitanud Mart Soidrot ja Andrus Kivirähki. Teema kerkis kõrgele, paljud avaldasid arvamust – tähendab jõulud lähevad inimestele korda. See, et pühasid mõistetakse ja ka tähistatakse erinevalt, on loomulik. On ju jõulupühad rikkalikult tähendustega koormatud värav, ...

Mida aasta edasi, seda enam võrduvad jõulupühad paljudele tohutu kiirustamisega – päevad on lühikesed ning neisse pressitakse sisse kõik mis vähegi võimalik. Ja kui siis lõpuks pühad käes, kergitame kulmu ja küsime endalt: kuhu jõulurahu jäi? Paljud ei märka aga sedagi teha – kihutavad täiskiirusel uude aastasse edasi. Ometi on just jõuluaeg sobilik iseendaga olemiseks ja mõtisklemiseks. Jõululapse sünd on küll suur rõõmupüha, kuid ka kannatustele tasuks siis mõelda. ...

Peapiiskop Urmas Viilma õhutab inimesi traditsioonide tagant põhjuseid otsima. Kristlikest sümbolitest loobumine soodustaks võõra religiooni sissetungi. Eestlastele annaks rahu ja tasakaalu rahulolu riigis seni saavutatuga. Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma, te lendate jõuludeks Austraaliasse. Mis teid sinna viib? Üle maailma on laiali umbes 30 eesti kogudust, mis on meie kirikuga ühendatud. Enamiku neist on pärast Teist maailmasõda asutanud ...

See oli väga ammu. 1950. a 1. detsembri hommikul lumine künka külg lausa kiirgas. Iga lumehelves sätendas päikese käes kõikvõimalikes värvides. See pilt on jäänud mu mällu ja mõtlen sageli ning elan uuesti seda läbi. Näen 15aastast poissi välja vaatamas meie varjupaigaks olnud sahvri kolmeruudulisest aknast. Selles hetkes oli taandunud kõik valu, mis oli hinges kuhugi Siberi kaugusesse kistud isa ja laiali pillatud pere pärast, ning hirm, et meid võidakse tabada, sest pisut ...

Kui ma 1996. aastal valituna Eesti Kiriku peatoimetaja kohale asusin, algas minu koostöö Tiit Salumäega. Tundsin suurt aukartust nii töö kui ka inimeste vastu, kellega lävima hakkasin. Tiit Salumäest sai minu otsene ülemus, aga ka hea kolleeg ja nõuandja, innustaja. Aga mitte kunagi sekkuja ega näpuga vibutaja. Kui Eesti Kirik veel juulikuus ilmus ja me üksteisele puhkust andes topeltkoormust kandsime, ei pidanud Tiit paljuks tulla Haapsalust mõneks nädalaks Tartusse ...

Aga tähte nähes nad said üliväga rõõmsaks. (Mt 2:10) Jõulud on rõõmupüha, täis valgust ja sära. Juba Vana Testamendi prohvet Jesaja kuulutas: «Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust» ja tunneb suurt rõõmu. «Sest meile sünnib laps, meile antakse poeg», kelle valitsus on igavene (Js 9:1–6). Seda suurt valgust nägid Petlemma karjased, kui neile ilmus ingel ja teatas ettekuulutatud lapse Jeesuse sünnist. Ingel kuulutas neile «suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale», ...

Prohvet Jesaja kirjutas enam kui 700 aastat enne Kristuse sündi võrsest, mis sirgub Iisai kännust: «Aga Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja» (Js 11:1). Iisai oli kuningas Taaveti isa nimi. Sellest kuulutusest möödus ligi kaheksa sajandit ja Jumal täitis oma lubaduse, saates oma Poja jõululapsena inimeste keskele. Kristus pidi prohveti ennustuse kohaselt taastama kuningriigi, mille rajas Iisai noorim poeg Taavet ja mis Jesaja ajal oli juba kaotatud. ...

Arengud praeguses maailmas on kiired ja raskesti ennustatavad. Kui mõtleme sündmustele Eestis 2016. aastal, siis tuleb siingi tunnistada, et Maar­jamaal on toimunud mitmeid ootamatuid arenguid, olgu siis tegemist presidendivalimiste või valitsuse vahetumisega. Meedia veskid jahvatavad seejuures halastamatult kõike. Milline on olnud luteri kiriku käekäik ja avalik kuvand peatselt lõppeval aastal? Aasta kokkuvõtete tegemine seisab veel ees, kuid juba praegu võib öelda, et ...

Pooleteise nädala eest jõudis üldsuseni uudis, et avastati vanim Eestis olev ikoon, Tallinna Nikolai kirikus asuv 15. sajandi Novgorodist pärinev pühapilt. Kuidas pühapilt Moskva relvameistriteni jõudis ja ülevärvituna 1686 valminud ikonostaasi sai, jääb siiski teadmata. Tänu uuringutele sai kunstnik Nikolai Kormašovi (1929–2012) kahtlus kinnitust. Ees seisab suur töö: pealmise maalikihi eemaldamine ja kandmine uuele tahvlile, et säilitada mõlemad taiesed. Minu eelmise ...