Ingeri kiriku koguduste külastamine pärast konverentsi
Konverentsi raames toimus Petroskoi kirikus kaks jumalateenistust, mille korraldamise eest vastutasid Ingeri kiriku vaimulikud. Viimasel päeval sõitsid delegaadid kogudustesse jumalateenistustele.
Jumalateenistused olid kakskeelsed, siis kas eesti-vene või soome-vene keeles. Kasutati Soome kiriku vana jumalateenistuskorda, mitte uuendatud, 2000. aastal vastuvõetud käsiraamatut. Vana Soome jumalateenistuse kord tuletas väga meelde meie vana agendat, aga vastulaulude ...
Euroopa anglikaani kirikute ja Põhja-Euroopa ning Balti luterlike kirikute vahelise kirikuosaduse ajalugu ulatub kaugemale selle pidulikust sõlmimisest 1996. aasta sügisel, millest nüüd möödub 20 aastat.
Ühtlasi ulatub selle mõju meie kirikuellu üsna laialdaselt ja vahel ka küsimusi tekitades. Seetõttu on Porvoo osaduse 20. aastapäev ka hea võimalus mõtiskleda meie eklesioloogilise identiteedi ehk Kristuse kirikuks olemise üle.
Osaduse teke
Porvoo osaduskonna, nagu ...
Iga nelja aasta järel toimub ühes soome-ugri hõimlasi ühendavas riigis luteri usu vaimulike kohtumine, kus arutatakse ühist koostööd ja teoloogiat.
Koosolekutel on esindatud Soome, Ungari, Eesti, Ingeri ja Rumeenia (ungarikeelse Rumeenia kiriku) luteri kirikute esindajad. Tänavune konverents oli selles suhtes eriline, et esimest korda oldi külas Ingeri kirikul. Kohtumine toimus Karjalas Petroskois 17.–21. augustini.
Konverentsi kokkuvõtval koosolekul istusid presiidiumis ...
8. septembril 20 aastat tagasi allkirjastati Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Porvoo ühisavaldus, mis ühendab peamiselt Põhja-Euroopa luterlikke ja anglikaani kirikuid.
Porvoo lepingu otseseks väljundiks on Tallinna Püha Vaimu koguduses tegutsev Püha Timoteose ja Püha Tiituse anglikaani osakogudus, kus peetakse ingliskeelseid jumalateenistusi. Osakogudust teenib Püha Vaimu koguduse õpetaja Gustav Piir, kes on ka litsentseeritud anglikaani preester.
Milles on Porvoo lepingu ...
8. septembril 1996. aastal kirjutati Tallinna Toomkirikus alla Porvoo deklaratsioonile. Sama tehti 1. septembril Trondheimis ja 28. novembril Londonis. See oli oluline tähis ajalooraamatus, millega allakirjutanud kirikud tunnustavad vastastikku üksteist. Canterbury peapiiskop Georg Carey nimetas seda sajandi kõige tähtsamaks oikumeeniliseks kokkuleppeks. Deklaratsioon sai kümne kiriku juhi allkirja. Ja need on: Inglismaa kirik, EELK, Soome ELK, Islandi ELK, Iirimaa kirik, ...
Suuresti tänu kohalike inimeste initsiatiivile võib teoks saada Keila lähedal asunud Martin Lutheri mälestussamba taastamine.
Monumendi loomise algatas Kumna mõisnik Georg von Meyendorff (1794–1879). Ta oli tsaariarmee ohvitser ning alates 1845. aastast surmani Peterburi evangeelse luterliku kindralkonsistooriumi president ehk luteri kiriku kõrgeim ametiisik Vene impeeriumis.
Meyendorffi sõnul väljendas ta ausamba tellimisega oma austust inimese vastu, kelle tunnistuse ...
Kihelkonna kellamägi sai 24. augusti õhtul rahvast täis, kui koguneti kuulama lugusid kiriku ajaloost ning laule merest ja meremeestest.
Sealne kogudus on 20 aastat korraldanud muusikapäevi ja kogunud nendega raha meister Johann Andreas Steini valmistatud Eesti vanima oreli (1805) restaureerimiseks.
Nüüd otsustati korraldada kontsert remondi ajaks alla võetud sadakond aastat tagasi Kihelkonna meremeeste kingitud suurele kroonlühtrile, mille restaureerimiseks vajatakse üle ...
Rakvere koguduse juhatuse kauaaegne liige ja viimased 11 aastat juhatuse esimehe ametis olnud Karl Mäesepp pidas 25. augustil 60. sünnipäeva.
Karl Mäesepal (fotol), esimesed seitse eluaastat Saaremaal Saare lastekodus kasvanud mehel, on mõne suure tähtpäeval puhul selga pandud piduülikonnal mitu ordenit. Ta meenutab, et istus karjapoisina 14aastaselt kivi otsas ja hüüdis kõva häälega, et õpib ameti ja töötab terve elu ühes kohas, sest oli 8. klassi lõpuks käinud 13 ...
Tähistamaks oma eelkäija, Tartu Peetri koguduse juurde loodud eestikeelse õppekeelega algkooli 110. aastapäeva, külastas Tartu luterliku Peetri kooli (TLPK) õpetajaskond Raadi kalmistut.
Süüdates küünlad Pille Valgu (1959–2009) ja Henrik Koppeli (1863–1944) haual, meenutati suures tänus nende isikute osa Peetri kooli loomises. Dr Koppeli kalmu ümber seistes räägiti arstiteadlasest ühiskonnategelase osast oma aja rahvuslikus liikumises, kus ta kodanikualgatuse korras palju ...
Häid mõtteid on palju,
on ka ettevõtlikkust ja majandusvõimekust.
On palju plaane ja kavatsusi.
Kuid on ka tuisupäisust,
kannatamatust istuda maha,
planeerida, arvestada, kaaluda.
Ja juhtubki nii,
et kivid jäävad aia veerde virna,
lauad kõdunevad,
tuul kannab laiali liiva.
Sest unustatud on üks:
küsida Issandalt õnnistust,
palves otsida juhatust arhitekti käele.
Issand, ehita meie koda!
Kui mees sureb, kas ta ärkab jälle ellu? Ma ootaksin kogu oma sundaja, kuni mu vabastus tuleb. Sa hüüaksid ja ma vastaksin Sulle, Sa igatseksid oma kätetööd.
(Ii 14:14–15)
Kohates ühte sündimisest saadik pimedat inimest, küsisid Jeesuse jüngrid: «Kes on teinud pattu, kas tema ise või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?» Sarnaselt võisid nad mõelda ka Naini lesknaisest, kelle poja matuserongkäiguga nad teel kohtusid. Naisele, kes oli kaotanud oma mehe ja ainsa poja, ...