Kuigi Kinga Marjatta Pap panustas Petroskois toimunud XIII soome-ugri vaimulike konverentsi kordaminekusse tõlgina ja osales ka üritust ettevalmistava meeskonna töös, kuulus ta Ungari luteri kiriku delegatsiooni koosseisu eelkõige kui piiskop Tamás Fabiny nõunik. Soomlannast ema ja ungarlasest isa tütrena annab ta Eesti Kirikule intervjuu puhtas eesti keeles. Äsjalõppenud vaimulike koosviibimisel olid sa tõlgi ametis, aga mitte ainult. Millist staatust väärtustad ise? Kuigi ...

Peapiiskop Urmas Viilma sõnul peab Niguliste omandiküsimuse lahendamiseks initsiatiivi üles näitama riik. Seni on too aga otsuse tegemisega venitanud. Miks peab kirikuvalitsus jätkuvalt oluliseks Niguliste kiriku tagastamist või selle eest õiglase kompensatsiooni taotlemist? Miks ei võiks pikaleveninud vaidluse lõpetamiseks üles näidata suuremeelsust? Urmas Viilma: Vabariigi Valitsust sunnib Niguliste küsimuses otsust langetama Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus, ...

1995. a Loomingu Raamatukogus (1-2) ilmunud kogumikus «Kaksteist Eesti kirja» on trükitud teiste hulgas ka Sirje Kiini 1981. aasta septembris kirjutatud kiri Juhanile (Juhan Talve – toim.) Soome. Isikliku kirja teeb märkimisväärseks seal sisalduv ajastut iseloomustava argitegevuse kirjeldus. Üks lõik kirjast oli põhjuseks, miks käesolev lugu sündis. Tsiteerin lk 19: «Tuleb kaks uut ajakirja, ühest (Kino, teater, muusika) Rein (Rein Ruut­soo – toim.) kirjutas, aga teine on ...

Käesoleval aastal on põhjust vaadata ajas tagasi aastasse 1956. Stalin oli juba mõni aasta varem surnud ning Siberi vangilaagritest hakkasid pastorid ja koguduste aktiivsed liikmed tagasi tulema. Piiskop Johan Kõpp oli korraldanud kodumaalt põgenema sunnitud kaasmaalastele trükitegevuse põhiliselt Stockholmis, aga seda kirjandust ei õnnestunud toimetada okupeeritud Eestisse. Ilmumist jätkas Rootsis 1950. aastal Eesti Kirik. 1956. a ilmunud aastaraamat Olid toimunud Eesti ...

28. augustist 5. septembrini kestis kirikuaasta viimane suurem püha – Jumalasünnitaja uinumise püha. Selle algust tähistati pidulikult Pühtitsa kloostris, mis sai samal päeval 125aastaseks. Jumalaema uinumise pühaks valmistuvad õigeusklikud kahenädalase range paastuga. See on püha, milles on ühendatud nii kurbus kui ka rõõm, sest Jumalasünnitaja uinumine nagu ka Kristuse ülestõusmine räägib surma äravõitmisest ja elluäratamisest tulevasele elule. Jumalasünnitaja maise elu ...

Kadri Ugur (fotol), kes aastatel 1994–1996 täitis Eesti Kiriku peatoimetaja kohuseid, tähistas 18. septembril oma esimest juubelit. On huvitav, kuidas teed mõne inimesega ristuvad. Hooti kaugenedes toob elu taas kokku ning annab pideme, millele ehitub tulevik. Soovimata olla enesekeskne, mainiks siiski, et kohtusin Kadriga 1991 ülikooli usuteaduskonda astudes. Ta otsis kontakti, nimetades meie ühist Võrumaa päritolu. Veel enne õppeaasta algust tuli koos sugulasest ...

Nabala palvemajas oli septembrikuu teisel pühapäeval rõõmus päev, peeti sealse palvemaja 90. aastapäeva. Eelmine, peaaegu sajandivanune palvela, mis jäi vanaks ja väikseks, lammutati 1926. aasta kevadel. Vaid kuus kuud hiljem pühitseti juba uus ja avar palvemaja, «Nabala vendade ja ringkonna armastuse maja», nagu ütles avamisel toonane vennastekoguduse hoolekandja Jüri Leidtorf. Nabala palvemaja oli üks vähestest, kus nõukogude võimu ajal jätkus Jumala sõna kuulutamine. ...

Inimesed on ikka tähtede poole vaadanud, olgu siis et teele õiget sihti leida, saatust ennustada või lihtsalt unistada. Pisut enam kui 300 aastat tagasi (1692) jõudis Tartusse tähtede uurimiseks esimene teleskoop. Tähetorni valmimine 1810 tõi väikese provintsilinna taevasse kuldajastu, mis astronoomia seisukohast jäi kestma oma kaheks sajandiks. See kõik on huvitav algmaterjal, aga Loone Otsa uut etendust vaatama tõmbas peategelase, astronoomi elumajas elanud professor ...

EELK Misjonikeskuse koolituspäeval ei saadud ainult teadmisi, vaid kogeti ka osadust ja saadi innustust kogudusetöös kaasalöömiseks. 3. septembril Tallinnas misjonikeskuse ruumes toimunud õppepäev oli mõeldud neile ilmikuile, kel kavas oma kogudustes hakata juhendama kogudusekooli Soomes väljatöötatud «Kasvuaja» õppematerjalide alusel. Seekord oli õppijaid kokku 15, kes esindasid Harku kogukonnakeskust ja üheksat EELK kogudust. «Osalejad tulid koolitusele erinevate ...

11. septembril Peterburi Jaani kirikus peetud jumalateenistuse järel tutvustas piiskop Tiit Salumäe kogudusele Eesti Vabariigi uut peakonsulit Peterburis Jaanus Kirikmäed. Piiskop Salumäe teenis koos diakon Hannu Keskineniga, laulis koguduse koor. Ennast tutvustades kinnitas peakonsul Jaanus Kirikmäe valmisolekut hoida häid suhteid eesti kogudusega. Samal päeval sai kokku ka Peterburi Jaani kiriku koostöökogu, millest lisaks piiskop Salumäele võtsid osa koguduse uus ...

Algas kooliaasta. Sel puhul olid mitmel pool jumalateenistused. Valgas osalesid 1. septembril jumalateenistusel algkoolide õpilased, lastevanemad ja õpetajad. Räpinas, kus koolialguse jumalateenistus peeti 27. septembril, laulis pühapäevakooli lastekoor. Noor-Eesti kirjastus andis õppeaasta alguseks paljude kooliõpetajate soovil välja «150 palvust koolidele». Raamat oli vajalik neile õpetajaile, kes polnud usuteadust õppinud, kuid pidid korraldama koolides ...

3. Mõte iseseisvusest oli 1989. aasta teisel poolel valdav, küsimus oli iseseisvumise viisis: kas eraldudes Nõukogude Liidust, millega oleks kaasnenud siin alaliselt elavate inimeste kodanikuks saamine ja vastutus Nõukogude Liidu tegevuse eest, või okupatsiooni ja anneksiooni lõpetamise nõudmise teel. Viimaks jäi peale õigusliku järjepidevuse põhimõte. Viimased aastad enne iseseisvuse taastamist olid viljakad ettevalmistusajad. 20. augusti järgseks vahepalaks oli ...

Mu patt on lahutanud mind Sinust, Issand,     kõrge pilverüngana kõrgub see minu ja Sinu vahel. Saan vaid aimata Sinu sära kumamas pilvede taga,     loota, et märkad ehk Sa mind. Oh Issand Jeesus,     tule ja hajuta pilvitus,         aja laiali paksud pilved, et ma võiksin näha oma Meistrit,     kelle käe jälg on vajutatud minu savisesse ihusse,         kui ta võttis maa põrmu ja mind voolis enda näo järgi     Eedeni aeda harima ja hoidma,         jalutama ...

Jutluse aluseks olen võtnud saabuva pühapäeva teksti Moosese viiendast raamatust, milles öeldakse: «Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand, on ainus. Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest! Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse! Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes! Seo need märgiks oma käe peale ja olgu need naastuks su ...

Hea taevane Isa, me täname, et oled meid armastanud ja saatnud oma Poja siia maailma, et vabastada meid patust ja avada meile tee Jumala riiki. Aita meil Sind eluteel teenida ja teha head oma ligimesele. Anna selleks meie südamesse headust ja armastust. Aamen.