Nissi rahvas hoiab kokku
Nissi kihelkonnas Harjumaal oli omal ajal kümme mõisa, endisaegset Nissi kirikumõisa aga enam pole.
See ei tähenda, et sealne kirik või muud kogudusehooned oleksid vähem väärtuslikud, kuid riigi toetus kuluks marjaks, sest muinsuskaitsjate hinnangul on kiriku seisund halb, et mitte öelda avariiohtlik.
Alatskivilt pärit kirikuõpetajast Lea Jantsist, kes 14 aastat kogudust teeninud, on saanud siinne patrioot. Vaimustunult näitab ta külalisele kõike, mida kiriku naabruses näha ...
Pärnu sinodilised Tahkuranna kiriku varemete ees.
Kätlin Liimets
Taevaminemispüha järgsel päeval, 6. mail toimus Pärnu praostkonna sinod. Sinodilisi võttis sel aastal vastu Tahkuranna kogudus.
Jumalateenistus toimus mere ja Via Baltica vahel asetseva, sõjas hävinud Tahkuranna kiriku varemete kõrvale endisesse käärkambrisse ehitatud saalis. Sinodikoosolekul külakeskuses Tahku Tare kuulati tavapäraselt praost Enn Auksmanni eelmise aasta kokkuvõtet, kinnitati kulude-tulude ...
Sinodilised piiskop Einar Soone ettekannet kuulamas.
Rain Soosaar
EELK selle kevade viimane sinod toimus 25. mail Järva praostkonnas.
Pärast jumalateenistust Järva-Peetri kirikus siirduti metsade rüpes olevasse Sinso jahimajja. Seal toimunud koosolekut juhatas Türi õpetaja praost Teet Hanschmidt, kes on Järva praostkonda juhtinud 1993. aastast saadik.
Valitses sundimatu ja avameelne õhkkond, sinoditele mõnel pool omast ametlikkuse ja formaalsuste rõhutamist ei hakanud siin ...
Ühel maikuu pühapäeva ilusal hommikul kogunes ligi 100 inimest – Lääne-Harju praostkonna pühapäevakooli lapsed ja õpetajad ning lastevanemad – Hageri kirikusse praostkonna lastepäevale.
Ühises lauluproovis kirikus harjutati Merle Libliku ja Sigrid Põllu juhendamisel laule «Väikene süda», «Taevaisa on mind loonud nii» ja «Ma olen väike karjane», et kolmainupüha jumalateenistusel kaunite lauludega kaasa teenida.
Jagamise rõõm
Hõlbustamaks jumalateenistusele järgnenud ...
Kui raamatu lugemise järel on tunne, et hoiad käes midagi sooja ja helget, siis sellest tuleb ka teistele rääkida. Just selline tunne tekkis pärast «Minu Ahvenamaa» lugemist.
Raamatu autor Janne Kütimaa on paljudele eestlastele tuttav pigem hääle kui tekstide kaudu. Ta töötas pikka aega Pereraadio hommikutoimetajana ning tegi ka teisi saateid. Janne on oma olemuselt ääretult soe inimene, seega olin tegelikult juba enne lugemisega alustamist kindel, et see raamat on eriline ...
Juuniküüditamise 75. aastapäeva tähistades pühitseti eile, 14. juunil Tartus üliõpilaskorporatsiooni Filiae Patriae konvendimaja aias mälestusmärk neile 29 organisatsiooniliikmele, kes nõukogude võimu poolt vägivaldselt Siberisse küüditati.
Unustada ei saa ning vaikida oleks vale, jäi kõlama mõte mälestuspaviljoni avamiselt. Nii nagu üle Eesti, linnades ja maapaikades, mõeldi ka ülikoolilinnas eile, juuniküüditamise aastapäeval, kommunismiohvritele. Neile, kelle «süüks» oli ...
Esmapilgul võib ehk näida, et tänavune 17.–23. juunini toimuv festival ei erine kuigivõrd varasematest, kuna mõeldavad esinemispaigad taredest kirikuteni on ju ammu leitud, ürituste arv (üle veerandsaja) optimaalne, vaid vestlusi-kohtumisi prominentsete kunsti- ja vaimuinimestega kuuleme senisest rohkem.
Samas on muusika festivali kontekstis nagu alati ju uus. Usutavasti tabab meelteülevus järjekordselt nii korraldajaid endid kui muusikuid ja neid, kel muljed eelmistest ...
31. mail toimus Lääne maavalitsuses pidulik üritus. Notari juuresolekul vormistati Rooslepa kabeli (koguduse) kirikuesemete tagasijõudmine Eestisse.
Tegemist on ühe sammuga suuremas protsessis. Aastaid on käinud koos Rootsi ja Eesti esindajad, et luua pilt kirikuvarade seisust asukohamaades. Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku muuseumisaalis on mitme eestirootsi koguduse kirikuvara.
Varad lähevad Rootsi
Teatavasti viidi suurem hulk kirikuvara seoses eestirootslaste organiseeritud ...
Kirjastus Verb on äsja välja andnud Vana Testamendi Koguja raamatu.
Vana Testamendi Koguja raamatu uustõlge heebrea keelest on valminud Jaan Kaplinski ja Vello Salo ühistööna. Köide sisaldab ka heebreakeelset alusteksti ning kolme varasemat eestikeelset tõlget. Selgitavad järelsõnad Vello Salolt ja Jaan Kaplinskilt. Kalingurköites 88-leheküljelise raamatu on kujundanud Piia Ruber.
«Mida vanem tekst, seda raskem on meil temast aru saada: nood sõnad pandi ju kirja tolle ...
Kristlaste jaoks on inimestevaheliste suhete aluseks võime armastada ja andestada. See oskus on inimesele antud Jumalalt ning seda tehes teenime Jumalat, oleme tema lähedal. Me suudame andestada ja armastada, sest oleme ise saanud Jumala käest andeks. See kohustab ka meid suhtuma ligimesse sõbralikult ja andeksandvalt. Piiskop Joel Luhamets on öelnud, et kristlane ei ole eelkõige mitte teiste õpetaja ega ka juht, vaid tema läheduses on teistel kerge õigeid valikuid teha. ...
Need on sõnad, mis te peate täitma: rääkige üksteisele tõtt, mõistke oma väravais kohut tões ja rahus! Ärge hauduge südames üksteisele kurja ja ärge armastage valevandumist, sest kõike seda ma vihkan, ütleb Issand!
Sk 8:16–17
Sel pühapäeval kõlab meile üleskutse: halastage! Kas halastus on midagi üldinimlikku? Midagi, mida peame loomulikuks? On see üleskutse kerge või keeruline kuulda ja täita? Kas tunneme end rohkem halastaja rollis, kellele see üleskutse kõlab, või selle ...