Sel aastal täitub Kihelkonna koguduse organistil, koorijuhil, heliloojal ja pühapäevakooliõpetajal Ülle Reinsool (55) 35 tööaastat Saaremaal. Otsa kooli lõpetajana suunati Ülle 1981. aastal Lümanda kooli muusikaõpetajaks. Oma osa oli siin ka tema isa, Kihelkonna koguduse õpetaja Elmar Reinsoo kutsel asuda organisti-koorijuhi kohale. «Noore tallinlasena tahtsin ikka pealinna jääda, aga nüüd olen väga rahul,» heidab Ülle heatujuliselt pilgu aastate taha. Pühapäevakool ...

11. juunil Puhjas toimunud Valga praostkonna vaimulik laulupäev tõi kokku umbes 160 lauljat ja instrumentalisti. Teiste teoste seas tuli ettekandele Puhjas töötanud Aleksander Lätte kantaat «Rändaja ja tähed» (1902). «Tänu Jumalale! Laulupäev läks korda. Võrratu ilm oli,» ütles pidulisi võõrustanud Puhja koguduse diakon Tiit Kuusemaa. «Võrratu ilm» tähendas seekord küll tinahalle pilvi ja vihmahoogusid, ent need ei peatanud protsessiooni Puhja koolimajast kirikuni. «Enne ...

Viis aastat tagasi alguse saanud suvepäevade traditsioonist on kujunenud vennastekoguduse elu iga-aastaseid kõrgpunkte, mis toob kokku usklikke üle Eesti. Sel aastal toimus suvepäev 11. juunil Tõrva linnas asuvas kunagises Helme vennastekoguduse palvelas, kus praegu peab oma jumalateenistusi EELK Helme kogudus. Kuna suurem osa tegutsevatest vennastekoguduse palvemajadest asub Põhja-Eestis, tuli paljudel seekord niisiis üsna pikk tee ette võtta. Suvepäeva korraldustoimkonda ...

Sel suvel on Rapla kirikus näha Ehalill Halliste kootud kaheksa suurt Eesti paekivi mustreid kujutavat vaipa. Kunstnik on kavandanud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valmistada 20 vaipa teemal «Pae peal». Eestimaa suure osa aluspõhja moodustab settekivimite kiht, lubjakivi ja dolomiit, mida teame tavaliselt pae nime all. See on erinevatest mustritest ja värvidest rikas, üldsegi mitte ühtlaselt hall. Lubjakivi lade meie kodumaa mulla all erineb kivimi omadustelt ...

Kaarli koguduse ajakirja Sulane selle aasta esimene number on saadaval. Võiks öelda, et Kaarli koguduse kaubamärk on ajakiri Sulane, mida on ilmunud 66 numbrit. Ajakirja sisu ja välimuski on ootuspärane, väljakujunenud teemade ja ühtlase kvaliteediga. Nelipühaks ilmunud trükises on muidugi teemakohane jutlus, kus koguduse abiõpetaja Kaisa Kirikal kirjutab: «Jumala Vaimu puudutus on igale inimesele nagu kosutav vihm pragunenud ja janus maapinnale.» Meie janu uute ...

17. septembril kell 15 toimub Petseri Peetri kirikus pidulik jumalateenistus, millega tähistatakse kirikuhoone pühitsemise 90. aastapäeva. Kuidas sündmust vääriliselt tähistada, seda arutati kirikuvalitsuse ruumes 7. juunil, kui nõupidamislaua taha istusid piiskopid Tiit Salumäe ja Joel Luhamets, praostid Leevi Reinaru ja Üllar Salumets, õp Andres Mäevere ning kirikumuusik Tuuliki Jürjo. 19. septembril 1926. aastal piiskop Jakob Kuke poolt pühitsetud, Eesti Vabariigi ...

Jaanipäev on oma nimetuse saanud Johannese nimest, mis omakorda tuleb heebrea keelest ja tähendab «Issand annab armu». Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu. See oli tulihingelise prohvetina tuntud Ristija Johannese kõige olulisem sõnum. Jaanipäeva auks esitleme Soome ajalehe Kotimaa vahendusel viit olulist Johannest, kes kõik andsid maailmale sõnumi armust. 1. Ristija Johannes Ristija Johannes on kristliku maalikunsti üks lemmikteemasid. Teda kujutatakse ...

Jaanipäeval tähistab kirik Ristija Johannese sünnipäeva, keda tunneme pühakirjast meeleparandusele kutsujana, et valmistada teed Jumala Pojale. Ta oli teerajaja, ent kui tuli temast suurem, siis pidi Johannes taanduma. Eestimaa luterlikest kirikutest kannavad meie kiriku teatmiku andmeil 14 kirikut Johannese või siis eestipäraselt Jaani nime: Harju-Jaani, Järva-Jaani, Kanepi, Kärdla, Lüganuse, Tartu Jaani, Kullamaa, Viljandi Jaani, Haapsalu Jaani, Tallinna Jaani, Taagepera, ...

Nõnda valvake nüüd, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul (Mk 13:35). Eestimaal kirikutorne tähelepanelikumalt silmitsedes näeme nende tippudes risti, kukke, liiliat ja aotähte. Kukk, tõsi küll, armastabki istuda kõrguses, aga kuidas on ta ikkagi leidnud endale tee kirikutorni? Eestis on kukk kirikutornis järgmistes paikades: Halliste, Hargla, Kambja, Karksi, Kirbla, Kodavere, Kose (rist + kukk), Kursi (rist + ...

Tänavu aprillis esitles ajaloolane Aadu Must oma uut raamatut «Muutugu ja kadugu!». Raamat käsitleb baltisaksluse süstemaatilist hävitamist Esimese maailmasõja ajal. Teema on tundlik, sest ülekohtu all kannatajad olid senimaani nautinud suuri privileege. Kerge oleks tunda sellises olukorras kahjurõõmu. Prof Aadu Must on suutnud kirjeldada probleemi olemust erinevaid vaatenurki arvesse võttes. Millest raamat kõneleb? Niipea kui maailmasõda puhkes, algas Vene impeeriumis ...

Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond on välja andnud artiklikogumiku «Aja lugu. Muinsuskaitse ja restaureerimise ajaloost», mis ilmub kunstiakadeemia toimetiste sarjas. Akadeemias on muinsuskaitset ja konserveerimist-restaureerimist õpetatud kaks aastakümmet ja jõutud lühikese täienduskursuse lõpetajatest viie doktorikraadiga muinsuskaitsja ja konservaatorini, kirjutab saatesõnas Anneli Randla. See kakskümmend aastat, aga ka sellele eelnevalt on ...

Möödunud aasta muinsuskaitse aastaraamat võtab kokku suuremad tegemised, erilised leiud ning pakub taas hulganisti huvipakkuvat lugemist. Esmajärjekorras Egle Tamme kirjutatud Tartu Pauluse kiriku taastamise lugu, milles saab lugeda ka hoone kavandamisest ja selgitusest, miks valiti umbes sada aastat tagasi hoone arhitektiks soomlane Eliel Saarinen. Autor kirjutab, et nüüd pühakoda taastama hakanud arhitektid, samuti soomlased, ei seadnud eesmärgiks taastada originaali, ...

2016. a on ilmunud Jaanus Plaadi raamat «Vene vanausulised ja nende pühakojad Eestis». Ajaloolane Jaanus Plaat on väga mahuka tööga hakkama saanud, uurides vanausuliste ajalugu Eestis. Lisaks ohtrale pildimaterjalile saavad lugejad teada, et vanausulised jagunevad fedossejevlasteks ja pomoorideks. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel märkis end vanausulisena 2515 elanikku, kes olid vanemad kui 15 aastat. Raamatust leiab mitu fotot ka Saare külas asuvast Piirissaare ...

Tulla Issanda teenistusse – see üleskutse on ühtviisi hirmutav ja rõõmustav. Hirmutav, sest kas ma olen valmis seda kutset järgima? Kas suudan täita mulle pandud ülesandeid? Kas saan hakkama? Inimene on ju oma loomult ikka kahtlev ja ebakindel, püüdes vältida raskusi ja ebameeldivusi. Kuid Issanda kutsega on teistmoodi. «Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge» (Mt 11:30). See tähendab, et järgides Jumala kutset hakkavad meie elus enamasti juhtuma imelised asjad. Kes ...

1Ms 12:1–4 Jumala sõna kuulamine on oluline. Meie päikesealuses maailmas on paraku tähtis ka see, kuidas teised inimesed tajuvad seda, kui keegi kuulab Jumala sõna. Teisiti öeldes on oluline, millist tunnistust annab Jumala sõna kuulaja teistele inimestele nii selle sõna kui omaenda usu ja usalduse kohta. Aabram saab Jumala käest teada, et tal tuleb oma kodumaalt lapsepõlvekodust ja omaste keskelt ära minna ühele hoopis teisele maale, mille nime ja asukohtagi ta veel ei ...