Piiskop Tiit Salumäe usub, et kevadisel kirikukogu istungil menetletakse EELK diasporaatöö seadust. Kodu-Eesti kirik on läbi aastakümnete vastavalt oma võimalustele ja poliitilisele olukorrale hoolinud rahvuskaaslastest, olgu nende koduks Eestist ida või lääne poole jääv riik. Eestlaste arv Soomes kasvab Kui räägime eestlastest välismaal, täheldame vähemalt kolme suurt Eestimaalt lahkumise lainet. Esimene neist Vene impeeriumi aladelt aastail 1820–1917, teine II maailmasõja ...

27. veebruaril, paar päeva pärast Eesti Vabariigi 98. aastapäeva ja päev enne Soome kultuuri ehk Kalevala päeva, kaitses Helsingi ülikoolis doktoriväitekirja emeriit­õpetaja Jukka Yrjölä, kellel on aastakümnetepikkused sidemed ka meie luterliku kirikuga. Eesti ja Eesti luterliku kiriku jaoks muutis doktoriväitekirja kaitsmise eriliseks asjaolu, et uurimus «Usu sild üle Soome lahe. Soomlaste kiriklikud suhted Eestiga 1918–1939» käsitleb luterlike kirikute, kristlike seltside ...

Mis on sinu väitekirja olulisim uurimistulemus? Kahe maailmasõja vahelisel ajal valitses nii Soomes kui Eestis suur rahvuslik vaimustus, milles sisaldus soov arendada maa olusid parimal võimalikul moel ning ka sõprussuhete kaudu. Ajaloolistest põhjustest tingituna ei olnud Eesti ja Soome kirikute vahel varem otsesuhtlust. Suhted hakkasid vaikselt arenema 1920. aastate keskpaigast ja saavutasid oma tipu 1930. aastatel. Sidemed olid toona väga mitmekülgsed. ...

Piiskop Tiit Salumäe käis piiskopina esimesel kogudusekülaskäigul. Palmipuudepüha jumalateenistusel Rannamõisa koguduses teenis ta koos õpetaja Aare Kimmeliga, andis talle edasi õnnesoovid 65. sünnipäevaks ning kohtus kogudusemajas koguduse aktiiviga. Piiskop Salumäe jäi visiidiga rahule, sest «kui koguduse inimesed kinnitavad, et nad on oma õpetajaga rahul, siis mis saab veel meeldivam olla». Selgituseks lisas ta, et igal kogudusel on oma profiil, millises tegevuses ...

EELK oikumeenia ja diasporaatöö komisjoni esimehe piiskop Tiit Salumäe eesistumisel oli konsistooriumis koos rahvusvaheline nõupidamine diasporaatöö teemal. Osavõtjate hulk ja asukohamaa andis sellele rahvusvahelise mõõtme. Paarkümmend osavõtjat arutlesid eestlaste teenimise üle välismaal. Nii arvukas koosluses pole varem nõupidamisi peetudki. Peapiiskop Urmas Viilma tõi sissejuhatavas ettekandes esile erinevaid väljakutseid, mis Eestile on viimasel ajal osaks saanud, ja ...

Konsistooriumis anti 11. märtsil pidulikult kätte Eesti ajaloo esimesed kaplani ja hingehoidja kutsetunnistused Avo Üprusele, Naatan Haamerile ja Aleksander Sarapikule. «Esimeste kutsetunnistuste saajate puhul oli tegemist n-ö katsevooruga, kus Eesti Kap­lanite Kutseühingu liikmed tegid iseenda peal kutse taotluse protseduuri läbi,» räägib  ühingu juhatuse liige Igor Miller. «Et tegu on üsna põhjaliku protsessiga, on hea asi endale selgeks teha.» Kuidas saada ...

Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku aastakonverentsil kinnitati uueks kiriku juhiks Alur Õunpuu (fotol). Konverentsil ordineeriti ka 13 uut töötegijat, kuulutati välja 2015. aasta tegijad ja õnnistati EKNK liikmeteks kaks uut kogudust: Maardu ja Stockholmi Eesti. Alur Õunpuu on lõpetanud EKNK pastorikooli ning õpib Eesti Metodisti Kiriku teoloogilises seminaris. Ta on juhtinud EKNK Kuressaare kogudust 2009. aastast ning ordineeritud pastorina alates 2. aprillist 2011. Alates ...

20. märtsil, palmipuudepühal tähistas Kanepi koguduse õpetaja ja Võru praostkonna abipraost, 2007. aasta ema tiitli pälvinud Margit Lail oma 50. sünnipäeva. Kevade esimese päeva pärastlõunal kogunesid Margit Laili lähedased, sõbrad ja ametikaaslased Võru praostkonnast ning pastoraalseminari päevilt tänujumalateenistusele Kanepi kirikusse. Koos juubilariga teenisid praost Üllar Salumets ning õpetajad Andres Mäevere ja Urmas Nagel. Rohkete õnnesoovide ja lilledega üle ...

Pärast palmipuudepüha jumalateenistust austati Tartu Peetri kirikus koguduse kauaaegset koorijuhti ja organisti Erna Säägit (fotol) 95. sünnipäeval. Koguduse koorilauljad seadsid kiriku värskelt remonditud fuajeesse üles pidulaua. Lauda olid palutud hällilapse sugulased, koguduse aktiiv ja koorilauljad. Sünnipäevalisi oli üle 40 inimese. Auväärset sünnipäevalast tervitasid lauluga koguduse lasteansambel ja laulukoor. Anti üle lilled, öeldi tänusõnu ja lauldi palju ...

Kirikus, muuseumis ja maavalitsuses saab näha eriilmelisi ja -teemalisi fotosid. Viimsi Püha Jaakobi kirikus saab 2. aprillini vaadata Mari-Ann Kelami fotonäitust «Vaata ja sa märkad». Näituse kuraator Erkki Juhandi ütleb näituse tutvustuses, et Mari-Ann Kelam on tundliku sotsiaalse närviga, tal jätkub tähelepanu oma perele, kõigile kaasteelistele ja loodusele. «Tundub, et maailm tema ümber on hoolivust ja kaasaelamist vääriv. Ja kui sa tunned huvi, oskad märgata maailma ...

Mida tähendab tühi kõht, seda mäletab inseneriametist pensionipõlve pidav tartlane Peeter Volt nii hästi, et tänini pole olemas toitu, mida ta enda sõnul pärast Siberis nälgimist ei sööks.   Ma olen õnnelik inimene, kordab vanahärra, ja selles pole põhjust kahelda. On ta ju loonud tubli pere, teotsenud valitud erialal ning nüüd eluõhtule jõudes on veel küllalt vitaalne, et elust rõõmu tunda. Lapseea läbielamised pole teda murdnud ega muserdanud, küll aga on toonased ...

EELK delegatsioon eesotsas peapiiskop Urmas Viilmaga käis Tallinna linnavalitsuses kohtumas abilinnapea Mihhail Kõlvarti, kesklinna vanema Alar Nääme ja linna kultuuriameti juhataja Aini Härmiga, et arutada reformatsiooni 500. aastapäeva ühise tähistamise võimalusi Tallinnas. Peapiiskop Urmas Viilma märkis, et reformatsiooni aastapäeva tähistamiseks värskendatakse Tallinna vaimset ja kultuurilist pärandit reformatsiooniajast ning see saab toimuda Tallinna linna ja EELK ...

Ah, milline imeline hommik! Valgus tõuseb, pimedus taganeb. Elu surmale ulatab käe, ütleb: «Mine, sinu aeg on läbi! Mina valitsen nüüd!» Surm tahaks vastu vaielda, kuid ei suuda ... Lontsides läheb ta ... Soojust ja valgust sai maailm täis. Palun Sind, Issand, hoia mind oma valguses. Sina oled elu, ainus, mis mul on. Tekst ja foto: Tiiu Hermat

Hea taevane Isa, täname, et sinu armastus inimeste vastu on suur! Täname, et armastusest lasid oma Pojal inimkonna eest surra, et meie patud kanda. Täname, et ülestõusmisega surnuist avas Kristus meilegi tee igavesse ellu. Aita meil elu pime­datel hetkedel uskuda, et Sina oled võitja ja Sinule toetudes võime meiegi kord võidu saada. Aamen.

Tulge, pöördugem Issanda poole, sest tema on meid murdnud ja tema parandab meid; tema on meid löönud ja tema seob meid! Tema teeb meid elavaks kahe päevaga, kolmandal päeval aitab ta meid üles ja me võime elada tema palge ees. Tundkem siis, püüdkem tunda Issandat: ta tuleb nagu ilus koidupuna; ta tuleb meile nagu vihm, otsekui kevadine vihm, mis niisutab maad. (Ho 6:1-3) Jumala teod saavad meile tihti nähtavaks ja kogetavaks väliselt ebasoodsates oludes ja kriiside ...