Kolmapäeval lahkus igavikku Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Urmas Petti. 1965.a. Tallinnas sündinud Urmas Petti ordineeriti 6. jaanuaril 2000 diakoniks ja 9. augustil 2001 õpetajaks. 1996–1997 oli Petti TÜ usuteaduskonnas õppeülesande täitja, 1999–2001 ajaloolise usuteaduse lektor, 2001. aastast dotsent, 2001–2005 ka õppetooli hoidja. Aastast 2001 oli Urmas Petti Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja, lisaks oli ta aastatel 2003–2007 Võnnu Jakobi koguduse ...

19. ja 20. jaanuaril toimus Nelijärve puhkekeskuses iga-aastane EELK vaimulike konverents, mille teemaks oli «EELK Eesti ühiskonnas: meie õpetus, meie missioon». Osavõtjaid ja külalisi Soomest, Saksamaalt ja Inglismaalt oli umbes 140, mis ületas eelnevad aastad. Pärast avajumalateenistust Aegviidu kirikus avas vaimulike konverentsi juhatuse esimees Urmas Nagel istungjärgu Poola luuletaja Zbigniew Herberti luuletusega «Teoloogide paradiis». Kaks päeva, mis mahutasid ...

Olin elanud Kaarma kiriku kõrval pastoraadis juba aasta, kui restaureerimise vanameister, Eestimaa kirikuid väga hästi tundev Villem Raam mulle külla tuli ja mööda kitsast treppi kiriku käärkambri peal asuvasse katusealusesse suursugusesse kambrisse viis. Tema uskus, et kord, kui Poja maa – Jeruusalemm – oli muhameedlaste käes, kasutasid seda kambrit Euroopast emamaale Maarjamaale (Eestisse ja Saaremaale) jõudnud palverändurid. Sellele viitasid välistrepi ja ukse kohad ning ...

Eelmise nädala teisipäeval ja kolmapäeval kogunesid EELK vaimulikud Nelijärve puhkekeskusesse oma järjekordsele konverentsile. 1989. aastast ennesõjaaegse usuteadlaste konverentsi eeskujul ellu kutsutud institutsioon, mis esimestel aastatel kandis õpetajate konverentsi nime, on omandanud kindla koha meie kirikus. Mitte ainult seetõttu, et vaimulike konverentsi pädevusse kuulub kiriku õpetusse ja liturgiasse puutuvate küsimuste heakskiitmine enne nende kehtestamist kirikukogu ...

Mul on hea meel, et inimesed on meid omaks võtnud, et kirikuhoone on soe ja lisaks pühapäevastele jumalateenistustele on toimunud kümneid muusikalisi üritusi suuremate kollektiivide ja üksikesinejate toel. Eelmisel aastal ristiti kirikus seitse inimest. Missiooniks on taastada Harkujärve kirik kogukonnakeskusena ning jäädvustada sellega Aino Järvesoo mälestus. Viiel päeval nädalas on avatud päevakeskus ning lastehoid Inglitiib pakub lastele sõbralikku arengukeskkonda. ...

Möödunud nädalal toimunust väärib esiletõstmist peapiiskop Urmas Viilma ja Inglismaa kiriku Rochesteri piiskopi James Langstaffi poolt vaimulike konverentsil alla kirjutatud ühise hea tahte avaldus. Tahaks loota, et koostöö elavnemine anglikaani kirikuga avaldab ärgastavat mõju ka EELK koguduste igapäevasele elule. Minu meelest oleks nimelt hädasti vaja, et meie kirikurahvas rohkem läbi käiks välismaa ja miks mitte ka üpris kaugete maade usukaaslastega. Vaid nii saame end ...

1. veebruaril kell 16 on Tallinna Piiskoplikku Toomkirikusse kutsutud kõik need, kes on juhtinud, osalenud, kaasa aidanud, kaasa palvetanud ühe õnnistatud aasta ja kümnete ettevõtmiste puhul. Teema-aasta «Kaheksa sajandit Maarjamaad» tänuõhtust osa saama on kõik oodatud. Piiskop Tiit Salumäe annab tänuõhtul ülevaate teema-aasta tegemistest, üles on seatud näitus aasta jooksul tehtud töödest ja ilmunud materjalidest. Kontsertosas laulavad ühendkoorid ja lastekoor. Tänu ...

Eesti Kultuurkapitali tänuüritusel, kus jagati elutööpreemiaid ning sihtkapitalide aastapreemiaid, pälvis  rahvakultuuri sihtkapitali puhkpillimuusika aastapreemia Kahro Kivilo maakirikute pasunakooride tegevuse arendamise eest. Palju edu ja õnnistust!

Aasta lõpus ei tegelnud meie kogudused sugugi ainult jõulupühade väärika tähistamisega, vaid ka palju asisemate küsimustega. Nagu ikka, tuletati inimestele meelde, et nad ei unustaks tegemata oma iga-aastast liikmeannetust. Mõned kogudused olid aga kimpus kiriku keskkassa maksude võlgnevusega. Õpetaja Kristjan Luhamets ütles, et tema hoole all olevates kogudustes on inimesed olnud usinad annetama. Tartu Pauluse koguduses oli keskmine liikmeannetus 49 eurot ning Kursi ...

16. jaanuaril toimus Tapa Jakobi kirikus õpetaja Valdo Reimanni introduktsioon. Ametisse seadis piiskop Einar Soone, assisteerisid Järva praostkonna praost Teet Hanschmidt ja abipraost Tõnu Linnasmäe. Kargel päikesepaistelisel laupäeval teenisid jumalateenistusel kaasa endine Tapa õpetaja Tauno Kibur, ametikaaslased Võru praostkonnast õpetaja Toivo Hollo ja diakon Kätlin Liimets, Järva vikaarõpetaja Jaanus Klaas ja Tartu praost Ants Tooming. Organistiks oli Evely Traublum ...

Konsistooriumi jaanuarikuu istungil Taavi Laanepere on vabastatud Eesti kaitsejõududes kaplanina teenivate EELK vaimulike peakaplani ülesannetest alates 1. jaanuarist. Gustav Kutsar on määratud Eesti kaitsejõududes kap­lanina teenivate EELK vaimulike peakap­laniks alates 1. jaanuarist. Taavi Laanepere on määratud kaitseväe kaplaniteenistuse vikaarkaplaniks alates 1. jaanuarist peakaplan Gustav Kutsari alluvuses. Jutlustajatele esitatavate haridusnõuete ja eksamineerimise ...

Anneli Nuutinen asus Soome elama 2007. aasta sügisel. Sisseelamine ei olnud üleliia kerge. Lahutatud on ka seal sõlmitud abielu. Kaheksa aastaga on Eesti kodakondsusega naine läbinud mitmeid kursusi, omandanud nii hea soome keele oskuse, et nõustab Salo linnas lapsi ja noori kriisikodus. Tihti tuleb rääkida seal ka vene ja eesti keeles. Mis oli sinu puhul Eestist lahkumise peamiseks põhjuseks? Kindel soov lahkuda Eestimaalt tekkis siis, kui õppisin sotsiaaltööd. Sain ...

Viimasel ajal on Eestis olnud vägagi esil pagulastemaatika. Soomes on eestlasest pastor Raigo Liiman Espoo toomkoguduses tegelemas pagulastega ehk sisserändajatega. Naabermaa kogemustest võib õppida nii mõndagi. Raigo Liiman oli lahkelt nõus andma Eesti Kirikule intervjuu, milles ta kirjeldab oma kogemusi tööst pagulastega. Kaua oled elanud ja olnud Soomes tööl? Olen Soomes 1991. aasta jaanipäevast. Enne seda olin ühes Soome firma Peterburi filiaalis tööl ja sealtkaudu ...

Kuidas aidatakse sisserändajatel Soome riigis kanda kinnitada, keel selgeks saada ja leiva lauale toov amet ära õppida, seda käis Eesti Kirik uurimas Salo linnas tegutsevas ametikoolis. Põhjanaabrite mudelist on Eestil õppida, mida peab ühiskond töös pagulastega arvestama. Salo on tuntud kui endine mobiiltelefonide tootja Nokia kodulinn. Ettevõtte hiilgeaegadel kasvas väike linnake oma elanike ja elukvaliteedi poolest. Skandinaavia Silikon Valley’ks hüütud Salo hingas tänu ...

Kui isa Argo taas lühikeselt nädalalõpult pühapäeval Soome laevale ruttas, jäi nelja-aastane Getter Tõrvas kodutrepil hüsteeriliselt nutma ja ema Laura teda lohutama. See oli lapse vanematele viimaseks piisaks, et midagi tuleb ette võtta. Nii otsustasidki Laura ja Argo Liblik kogu perega Soome kolida. Neli aastat oli Argo üksi käinud Eesti ja Soome vahet, kus ta moodulmaju ehitas. Viimased kuus aastat elab kogu pere koos Soomes. Peamine põhjus, miks otsustati teise riiki ...