Slava Ukraine

Avatuna valmis koostööks

Siseministeeriumi usuasjade osakonna taasmoodustamise 25. aastapäeva tähistati ettekandeseminariga «Ajas tagasi. Ja edasi» ning piduliku lõunaga Pirita kloostris. Päeva sisse juhatades mõtiskles osakonnajuhataja Ilmo Au aja mõõtmest ning aja suhtelisust illustreeris Artur Alliksaare luuleridadega ajast: ei ole paremaid, halvemaid aegu … Vaikusehetkega mälestati sel aastal meie seast lahkunud Tiit Seppa, osakonna üht taasasutajat ja hilisemat ...

Advendisõnum Lootuse külast

29. novembril kell 14.30 saavad televaatajad ETV vahendusel osa 1. advendi jumalateenistusest Lootuse külas. Aastal 2000 rajas väliseestlasest nelipühi kiriku emeriitpiiskop Märt Vähi oma vanaisa maadele Harjumaale Kernu valda Lootuse küla, kus alustati tööd alkoholi- ja narkosõltlastest meestega. Tegevuse eest sotsiaaltöö vallas tunnustas vabariigi president piiskop Vähit 2014. aastal Punase Risti III kategooria märgiga. Advendiaja 1. pühapäeva jumalateenistusel ...

Lühiuudised

jyri kirik2 Jüri kogudus kogub annetusi Kümmekond aastat on kogudus võidelnud 1885. aastal pühitsetud kiriku niiskuskahjustustega. Koguduse õpetaja Tanel Ots rõõmustab, et lõpuks ollakse valmis alustama sisetöid. Kuna esmamulje loob eeskoda, mis on praegu üsna õnnetu, võeti plaani see ära remontida. Efekt on juba loodud ja seda tänu kunstnik Anna Maria Vainole, kellelt telliti eeskoja roosaken (fotol). Kümme aastat tagasi valmis tal aken altari kõrvale. Vitraaži tellimist rahastas ...

Kirik toob ukrainlasi Põlvasse kokku

Seda, kui olulised on Eestis elavate lääneukrainlaste jaoks nende usk ja juured, näitab ilmekalt asjaolu, et isegi väikeses Põlva linnas on juba 20 aastat peetud kreekakatoliku kiriku jumalateenistusi. Viimaste aastate katsumused on ukrainlasi märkimisväärselt ühendanud. Siiski on Ukraina ikka veel tuntud oma suurte regionaalsete erinevuste poolest. Näiteks ida- ja lõunaosa oblastites räägib suurem osa kohalikest vene keelt ning usklikud on enamasti õigeusku. Seevastu ...

Taara sõjaväelinnakus on kaplan oma inimene

Kaplaniinstitutsioon Eesti kaitseväes tähistas sel aastal 20. taasasutamise aastapäeva Kohe ajateenistuse alguses saab sõdur teada, et väeosa personali hulka kuulub ka vaimulik ehk kaplan, kelle poole saab pöörduda nii võimaliku mure kui mis tahes küsimusega, mis sugugi ei pea olema seotud kitsalt usuteemaga.   Kord on esimene märksõna, mis seostub sõjaväega. Meelde tuleb ühe Soome ema sõjaväele adresseeritud tänukiri, kus naine tunnistab, et kaitsevägi on saavutanud paari ...

29. novembril algab uus kirikuaasta

Saabuval pühapäeval astume uude kirikuaastasse. Seepärast on kohane mõelda, miks kirikuaasta erineb kalendriaastast ja millised on selle suurimad pühad. Erinevalt kalendriaastast lähtub kirikuaasta Kristuse ja maailma elutsüklist. Nii saab ühe kirikuaasta jooksul igal pühal ja pühapäeval kirikus käiv inimene ülevaate Kristuse elust ning maailma minevikust, olevikust ja tulevikust. Uus kirikuaasta algab Kristuse tulemise ootamisega ja lõpeb igavikupühapäevaga, mis räägib ...

See, mis tõi meid siia, viib ka edasi

17.–18. novembril toimus Tartu ülikooli peahoones oikumeeniline konverents «Maarja­maa – ajaloo teadmusega eilsest homsesse». Konverentsi, millel osales umbes 200 inimest, avas EKNi president emeriitpeapiiskop Andres Põder tervituse ja palvega, tänades Loojat, et tohime tagasi vaadata Maarjamaa ajaloo kaheksale sajandile ja otsida tänastes kriisides teed paremasse tulevikku. Siseminister Hanno Pevkuri läkituse edastas usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au. Inspireerivalt ...

Olla eestlane Saksamaal on töö

Kirikumuusika konverentsile oli kõnelema palutud ka Kristel Neitsov-Mauer, kes Eestist Saksamaale kolis kaheksa aastat tagasi. Taaskohtumisel jätkus juttu kauemaks. Kristelile mõeldes meenub automaatselt Hunt Kriimsilm, kes pidas üheksat ametit. Veel Eesti Kirikus töötamise ajal tegeles Kristel mitme asjaga korraga ja juhtus sedagi, et seetõttu tekkis vahel ajapuudus. Ennekõike pean Kristelit kirikumuusikuks. Muusikuna ta 2006. aastal Saksamaale Lübeckisse eksamile läks ja ...

Oluline on hoida kontakti

Lääne-Harju praostkonna sügissinod peeti simunapäeval Hageris. Käesoleva aasta kevadel, kui toimus Lääne-Harju praostkonna korraline sinod, avaldasid sinodisaadikud valjuhäälselt arvamust, et peaks sama koosseisuga tihedamini kohtuma, et oleks piisavalt aega erinevatesse teemadesse süveneda ning ka omavahel kogemusi jagada. Päevakorras olevad teemad tulenesid otseselt koguduste igapäevastest murekohtadest. Liikmetest ja liikmemaksust Kuidas toimida nii, et leerikooli ...

Kuidas tähistada reformatsiooni aastapäeva

Piiskop Tiit Salumäe esindas EELKd Ühinenud Saksa Luterliku Kiriku (VLKD) sinodil 5.–8. novembrini Saksamaal Bremenis, kus arutati, kuidas tähistada reformatsiooni 500. aastapäeva. Tegemist oli VLKD 12. sinodi teise istungjärguga, kuhu oli EELK-le saadetud kutse. Piiskop Salumäe nimetas Eesti Kirikule, et võttis Saksa partnerkiriku suurkogust külalisena osa juba viiendat korda, et «olla kohal seal, kus tehakse otsuseid». «Tegemist on suurepärase ja esindusliku sinodiga, kus ...

Maarjamaa-aasta meenutusi Helmest

maarja-aasta2015Helme Maarja kogudus on teema-aastat «Maarjamaa 800» tähistanud mitmete üritustega. Hea meelega võtsime vastu Maarjakase Seltsi kingitusena maarjakase istiku, mille istutasime pidulikult ja pühalikult Helme kiriku õue maamulda 7. juunil. Samal päeval mälestasime õpetaja Valter Vaasat tema 100. sünniaasta­päeval. Puu istutamist juhendas Maarjakase Seltsi esimees Ivar Sibul. Jutlustas ja maarjakase õnnistas piiskop Einar Soone. Kaasa teenisid praost Marko Tiitus, diakon Enno ...

Piiblitõlkimine eile, täna ja homme

Sellist nime kandis Eesti Piibliseltsi XXII piiblipäev 7. novembril Tallinna Linnamuuseumile kuuluva Neitsitorni konverentsisaalis torni sissekäigu ees maa all. Avaettekandes andis EELK Usuteaduse Instituudi dekaan Randar Tasmuth ülevaate nädalatagusest Akadeemilise Teoloogia Seltsi seminarist, kus Eesti piiblitõlkijate raskekahurväe osalusel selgitati välja ootusi ja võimalusi uuele piiblitõlkele 2039. aastaks, meie esimese täispiibli 300. aastapäevaks. Eesti kirjakeele ...

Nooruslikust vaimust kantud sünnipäev

Mustamäe Maarja Magdaleena viieaastane kogudus tähistas nädala jooksul erinevate üritustega aastapäeva, mis tipnes tänujumalateenistusega. Kui vaadata kõike seda, millega noor kogudus tegeleb, võiks mõelda, kas saadakse tõesti alles viieseks. kuueliikmelisest tuumikust on kasvanud 70 inimest koondav tõeliselt noor kogudus, sest pooled selle liikmed on lapsed. Seepärast oli ka sünnipäevanädal kantud nooruslikust vaimust ja osavõtjaid jagus igale õhtule. Diakooniatöötaja Ülle ...

Jõulumuusika festival «Kirikupühad Maarjamaal»

ene-salumaeCorelli Music (www.corelli.ee) kutsub 28. novembrist 7. jaanuarini kauni muusikaga imelisele jõuluajale kirikutes, mõisates ja muusikasalongides üle Eesti. Corelli Music rõõmustab publikut juba viiendat aastat jõulumuusika festivaliga «Kirikupühad Maarjamaal». See kestab kogu pika pühadeaja alates 1. advendist läbi jõuluootuste ja pidulike aastalõpukontsertide  kolmekuningapäevani ja õigeusu jõuludeni 6.–7. jaanuaril. Festival toob tänapäeva inimesteni kaasaja muusikute ...

Nüüd tehke kõrgeks väravad

laul_TehkeKirikuaasta algab alati nende sõnadega. Need sõnad seisavad meie lauluraamatu 10. laulus. Salmid järgivad psalmi 24 (stroof 7 ja järgmised): «Teie, väravad, tõstke oma pead, ja teie, igavesed uksed, saage kõrgeks, et aukuningas saaks sisse tulla!». Luther soovis kunagi, et psalmidest laulud tehtaks. Sada aastat hiljem on selle soovi uuel moel teoks teinud Ida-Preisi õpetaja Georg Weissel. Weissel sündis 1590. a, niisiis 425 aastat tagasi, Domnaus Ida-Preisimaal. Tema isa ...