Koguduse ja kohaliku omavalitsuse hea koostöö tulemusel toimunud kirikupäev «800 aastat Maarjamaad» tõi rukkimaarjapäeval, 15. augustil Kolga-Jaani huvilisi nii lähedalt kui kaugelt. Reeglina negatiivse varjundiga sõna «kolkapatriotism» omandab Kolga-Jaanis sootuks positiivse kuvandi. Tagurlikkuse asemel väljendab see siin hoopis eesrindlikkust, teistele eeskujuks olemist. Miks mitte olla uhke kodunurgale, mis on andnud Eesti kultuurilukku nõnda palju, mõtlen ...

20. augustil Võnnu kirikus Neljapäeval, 20. augustil kell 15 toovad külalised Saaremaalt Võnnu kirikusse kontserdi, kus kõlavad ka Martin Körberi laulud. Laule juhatab Nissi koguduse organist Jaan Vaidla. Kõneleb Anseküla ja Jämaja koguduse õpetaja Anu Konks. Martin Körberi Seltsil on traditsioon käia Võnnus, kus pastori pojana sündiski nende seltsile nime andnud mees. 2004. aastal istutas Martin Körberi Selts koos Tallinna Saarlaste Segakooriga Võnnu kiriku juurde tammed ...

Saamid on eestlaste sugulasrahvas. Maailmas on alla saja tuhande saami, kuid tegu on tugeva rahvaga, kes kannab hoolt oma kultuuripärandi eest. Kui viibisin Soomes, sain headelt sõpradelt idee tutvuda saamide kirikliku teenimisega. Kirik on kandnud hoolt, et jumalasõna saamideni emakeeles jõuaks. Suhtumine näitab selgelt Soome luterliku kiriku eriti toetavat suhtumist rahvusvähemustesse. Üks tuntumaid saame teenivaid kirikuõpetajaid Soomes on Utsjoe koguduse õpetaja praost ...

Ei ole just väga tavapärane, et inimene, keda on harjutud nägema ühes rollis, astub avalikkuse ette hoopis kellegi teisena. Urmas Arumäe (58), ühiskonnategelane, õigus- ja juhtimisteadlane, keda kirikurahvas teab kui Tallinna praostkonnast valitud kirikukogu saadikut, õppis selgeks lõõtsa ehitamise ja sellel mängimise. Miks ja kuidas kõik toimus, sellest alljärgnevas intervjuus. Olite lõõtsamehena 5. Põlva harmoonika peol Intsikurmus laval mängimas, põlvedel endatehtud ...

Suurtel riiklikel tähtpäevadel on ikka tavaks pöörduda inimeste poole, kelle tegevus on aidanud meil iseseisvust taastada ja oma riiki taasluua. Ehkki Eesti põhiseaduse üks peamisi autoreid Jüri Adams ei tunne, et 20. august tema südant väga puudutaks, on see päev kalendrisse kiigates kui riigi poolsünnipäev ja ühtlasi ka aeg poliitikuil pikemalt suvepuhkuselt naasta. Käesolevaks intervjuuks valmistudes leidsin 2005. aasta veebruaris ajalehes Põhjarannik ilmunud intervjuu ...

Juunikuus avaldas paavst Franciscus uue magisterium’i, oma teise entsüklika «Laudato si». «Laudato si» tuleneb püha Franciscuse (1182–1226) palvesõnadest Loojale («Kiidetud ole Sina»), milles keskaegne pühak ülistab Loojat kõige loodu eest. Nõnda püüab ka püha isa omakorda pühaku, kelle järgi ta oma pontifikaadi nime võttis, palvega pöörduda inimkonna poole, et viimane piiraks ja lõpetaks loodu hävitamise. Uus entsüklika on leidnud katoliku kiriku sees pärast ilmumist ...

Praegune Kärdla kivikirik, mis on pühitsetud Ristijale Johannesele, ehitati 1861–1863 kalevivabriku töölistele. Kultuurimälestiste riiklikus registris on kirjas, et pärast seda, kui muinsuskaitse seltsi Hiiu maakonna vaneminspektor Dan Lukas 5. oktoobril 2012 kirikut inspekteeris, on kiriku seisundit hinnatud halvaks. Koostöökokkulepe Eelmisel aastal alustati Kärdla koguduse juhatuse ja Hiiumaa Sõprade Seltsi (HSS) koostööd kiriku renoveerimiseks. «Algatus oli HSSi-poolne,» ...

Tallinna Jaani kiriku lõunasaalis esitas sel suvel oma rõõmsatoonilisi, helge meeleoluga maale juuditar Gila Wiemer. Sündinud 1959. a Jeruusalemmas, asus ta 1982 elama Saksamaale. Gila Wiemer on õppinud Jeruusalemma pedagoogilises koolis ja seejärel töötanud õpetajana. Saksamaal koolitas ta end meditsiiniõeks ning abiellus Saksa diplomaadiga. Ja nii on ta elanud pikemat aega nii Ameerikas kui mitmel pool Euroopas. Praegu resideerivad nad Eestis. Kunstiga hakkas Gila Wiemer ...

Väike, vaid 25 liikmega ja pisut veel väiksema liikmesannetajate arvuga Sindi kogudus on tegus ja tähistab sel sügisel koguduse taastamise 25. aastapäeva. Kuigi Sindi kogudus loodi juba aastal 1899, katkes tema tegevus nõukogude võimu perioodil. See on ka igati mõistetav, sest kogudusel oma pühakoda polnud – jumalateenistusi peeti 19. ja 20. sajandi vahetusel ehitatud koolimajas. Kogudus taastati 1990. Kogudus ostis endale raudteejaama tööliselamu, mis ehitati enda tarbeks ...

Tartu ülikooli usuteaduskonnas on võimalik sügissemestril esmakordselt kuulata loengukursust «Loodus Eesti usundites». Kursuse eest vastutab religiooniuuringute vanemteadur dr Lea Altnurme ja selle eesmärgiks on anda ülevaade loodusega seotud uskumustest Eestis alates muinasajast kuni tänapäevani. «Aastatega on kogunenud üliõpilaste välitööde kogu, kus on küsitletud neid, kellel on mingi pühapaik looduses: allikas, metsatukk, mägi jne. 2014. aastal toimunud üleriigilises ...

Kõlab ühislaul Audru valla segakoori ja Konguta segakoori esituses. Dirigeerib teenekas muusikapedagoog ja koorijuht Tiia Tamm. Erakogu Suvi on muusikasõbrale hea aeg, erinevaid kontserte ja muusikafestivale jätkub igasse maanurka. Nõnda saavad maakirikudki avada uksed kontserdikülastajatele, kirikuruumid on piisavalt soojad, et muusikud ja publik saaksid end seal mugavalt tunda. Kontserdipakkumisi tuleb mitmesuguseid ja kuigi nende hulk kõigub aastate kaupa, saab maakogudus ...

Igal suvel toimuv kristlik noortefestival JäPe toimus sel aastal väikeses ja armsaks saanud Pilistveres 9.–12. juulil teemaga «Siin ma olen». Festivalil osales ametlikult 170 noort, kuid oli neidki, kes tulid aeg-ajalt kaema, mida põnevat tehakse. Kogu laagri jooksul oli noortel võimalus leida uusi tuttavaid ning jutustada vanade sõpradega, kes üle Eesti kokku olid tulnud. Noortelaagrile kohaselt oli ka palju muusikat ja liikumist. Kuigi ilm oli sel ajal pisut sombune, ei ...

Koguduse eestvedamisel tähistati esimest korda Kõpu kihelkonnapäeva. Õpetaja Hedi Vilumaa juhatusel tehtud ringkäigul surnuaias asetati küünlad kihelkonna väärikate ja sõdades hukkunute kalmudele. Päev jätkus kirikus, kus Eesti lippu kandsid Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo ja koguduse juhatuse esimees Taivo Lehesmets. Palvuse pidas Hedi Vilumaa, orelil mängis koguduse kauaaegne organist Mihkel Pajupuu. Kõigile sõdades ja repressioonides hukkunuile süüdati küünal, mis asetati ...

2. Tema enda sõnul: «See seitsmesaja-aastane valitsemine ja elu siin armsal Gottesländchenil – Maarjamaal, see likvideeriti kolme nädalaga ära, nagu oleksime mänguasjad, mis tõstetakse ühest kohast teise ja pannakse kusagil karpi, et nüüd lõpetame selle mängu ära ja algab üks teine.» Vajadus mõtete korrastamisel tulemus kirja panna muinasjutu või luuletuse kujul saatis Salmet kogu elu, niisamuti kui vajadus päevikusse märkmeid teha. Muide, abielludes sai mehega kokku ...

Suvel peeti laulupäevi ja vabaõhu-jumalateenistusi, Järva sinodil tõdeti, et inimesed on rohkem hakanud arvestama Jumala seadustega. 80 aastat tagasi, 29. juulil 1935. aastal said Eestimaa muhameedlased oma esimese mošee. Selleks ehitati Narvas üks suurem elumaja ümber pühakojaks. Avamisele oli tulnud muslimeid Helsingist, Tallinnast, Tartust, Jõhvist jm. Eestis arvati elavat umbes 200 muslimit, neist 100 Narvas. Kirikus ja tammikus 18. augustil oli Pühajõel piiblipüha. ...