Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) juhid on Tartu praosti Ants Toominga sõnul pakkunud Eesti riigile partnerlust pagulaste vastuvõtu küsimuse lahendamisel. Tartu praostkonna vaimulikud arutasid asja esmaspäeval. Pagulaste teema tuli jutuks ka piiskoplikul nõupidamisel juuli esimesel nädalalõpul Tartus peetud kirikupäevadel. «Küsimus oli, mida kirik tervikuna suudaks teha, kas me suudaksime pagulasi ka otseselt aidata,» ütles Ants Tooming. «Nüüd on see küsimus ...

Juba 25 aastat on Vormsi kõige olulisemaks kohalikuks tähtpäevaks 29. juulil tähistatav olevipäev, mis on saanud nime Norra kuningalt Olav II Haraldssonilt. Tegemist on kirikupühaga, mis toob igal suvel Vormsile sadu külalisi. Pidustuste kulminatsiooniks olnud eesti- ja rootsikeelsest jumalateenistusest võttis tänavu osa ka Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma, vahendas "Aktuaalne kaamera". Pärast teenistust koguneti kirikuaias ühisele ...

Kas sõjapõgenikud leiavad elukoha koguduste hoonetes, mis enne Euroopa rahaga korda tehakse? Kirikukogudused on pagulastele valmis pakkuma elamist oma pindadel: mitmes koguduses on jõutud juba reaalsete otsusteni.  Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) kogudustele kuulub üle Eesti palju kinnisvara. Näiteks on koguduste juures vanad pastoraadihooned või muud hooned kiriku külje all ja veidi kaugemal, kuhu saaks pagulaste peresid majutada.   Edasi loe Delfist.

Narva pankrotistunud Aleksandri koguduse kirik ja kalmistud on praeguse seisuga pääsenud enampakkumisele minekust. Koguduse pankrotihaldur ja pankrotitoimkond otsustasid juuni lõpus panna enampakkumisel müüki mitmed pankrotis kogudusele kuuluvad kinnistud. Selle otsuse alusel müüki pandud vara hulgas ei ole praegu neid kinnistuid ja vallasasju, millede väljaarvamist pankrotivara hulgast siseminister oma ettepanekus taotles, ütles siseministeeriumi pressinõunik Toomas Viks ...

Tänapäeva maailmas on palju enam religiooniga seonduvaid probleeme kui mõned aastakümned tagasi. Kooliõpetus peab ajaga kaasas käima, seega tuleb religioonidest anda sügavamaid teadmisi. Kas selleks on vaja eraldi õppeainet või tuleks religioone rohkem õpetada ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tundides, see on pigem õppekorralduse küsimus. Religioone tuleb õpetada nii, et tulemuseks ei oleks mitte vastandumine, vaid ühendumine. Kõigi peamiste religioonide tuumaks on aukartus ...

Umbes viiskümmend aastat tagasi otsis rahvusvaheliselt ehk kõige tuntum eesti usuteadlane Arthur Võõbus (1909–1988), kes 1944. aastal Nõukogude okupatsiooni eest põgenes, Süüria kloostritest teadusmaailma eest varjatud käsikirju. Ta koges sealsete inimeste võrratut külalislahkust, leidis kloostrite hoidlatest haruldasi käsikirju, samas tajus Süüria poliitiliste olude ohtlikkust ja haprust. Omamoodi teejuhiseks tänasesse päeva võiks olla selle suure teadlase ja rahvuslase ...

Jüriöö ülestõusu ajal hävitatud Pöide ordulinnuse varemetele ehitatud Pöide kirik, mille üksikud müüriosad pärinevad aastast 1230, osutus paar aastat tagasi ebaseaduslikuks ehitiseks. “Kiriku ebaseaduslikkusest saime teadlikuks kaks või kolm aastat tagasi. Siis pöördusime vallavanem Andres Hanso poole ja tema lahendas asja ära. Nüüd, kui Maaleht kirjutas ehitusregistri muudatustest, vaatasime oma kinnistu andmeid ja avastasime, et ka pastoraat ja niinimetatud “tõllakuur” ...

Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid algatas käesoleva aasta maikuus annetuskampaania “Toomkirikule uus katus – tee sajandi annetus!” Tänaseks on annetatud kokku 9397 eurot. Sellele lisandub katuselt eemaldatud pleki müügist saadud 2640 EUR. Suur summa (3690 eurot) koguti ka Tiit Salumäe piiskopiks seadmise päeva tähistamisel. Kokku on seega kogutud neljandik vajaminevast rahast. Annetajate ring on lai – üksikisikutest perekondadeni, rahvatantsurühmast kooli ja ...

Usundiõpetust õppinud noored oskavad märgata igapäevaelus ning maailmasündmustes ette tulevaid religioosseid nähtusi ja seda nii probleemsetes kui ka eluterveis ilmingutes, kirjutab Tartu Ülikooli religioonipedagoogika dotsent Olga Schihalejev. Pean kohe alguses tunnistama, et ma ei ole erapooletu – olen olnud aastaid usundiõpetuse õpetaja ning hetkel töötan Tartu Ülikoolis religioonipedagoogika dotsendina. Koolitan õpetajaid ja viin läbi uuringuid. Mulle väga meeldis ...

Kaarel Tarand (Eelistagem uskmatuid PM 06.07.2015) ja EELK peapiiskop Urmas Viilma (Haridusega hirmu vastu – vajame kohustuslikku religiooniõpet PM 10.07.2015) on tänuväärselt üles tõstnud teema Eestisse vastuvõetavate pagulaste religioossusest, meie teadlikkusest usuasjadest ning usundiõpetusest kui võimalikust põhjendamatute hirmude leevendajast, kirjutab Hugo Treffneri Gümnaasiumi usundiõpetuse ja filosoofia õpetaja Toomas Jürgenstein. Olen ikka väljendanud mõtet, et ...

Sel aastal möödub 800 aastat suurest kirikukogust, kus eestlaste piiskop tutvustas maailmale esimest korda Maarjamaad. Seekordne 3.-5. juulini Tartus toimunud EELK kirikupäev ja vaimulik laulupidu oligi pühendatud Maarjamaa 800. aastapäevale. 4. juuli kirikulaulupeol esinesid laste-, nais- ja segakoorid, puhkpilliorkester, Collegium Consonante sümfooniaorkester, Urmas Lattikase bänd ning solistid. Esitusele tuli nii Eesti kui ka rahvusvaheline vaimulik ...

Tartu lauluväljakul kõlas tuhandehäälne «Aituma» nii esinejate kui ka pealtvaatajate suudest tänuks õnnestunud kontserdi eest. 2 x Jaan Männik 32 dirigenti, 124 kodumaist koori, lisaks 12 väliskoori ja 6 puhkpilliorkestrit – selline oli numbrites väljendatuna muusikute vägi, kes EELK kirikupäevade laulupeol 4. juulil Tartu lauluväljaku kiituslauludega täitis. Lauldi tänu Maarjale ja Isale, nii nagu laulupeo motole «Maar­jamaa – Isa maa» kohane. Repertuaaris oli laule ...

Jeesus pööras mäejutluses pea peale palju toonases ühiskonnas üldlevinud tõdesid. Jeesusega sai lahutuskirja andmise aeg läbi, naist ei tohtinud enam minema ajada ega minemaaetud naist võtta. Läbi sai ka silm silma ja hammas hamba vastu aeg. Matteuse evangeeliumi 5. peatüki 43.–45. salmis ütleb Jeesus: «Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast! Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et ...

Kirikupäev ja vaimulik laulupidu on selleks korraks jäänud seljataha, ent puudutavad ja inspireerivad kohtumised, laulu- ja mängurõõm, kogemus lootusrikkalt Jumalale vaatavast ning kaasinimesi ja ühiskonda teenivast ja rikastavast Eesti kirikust ja kristlaskonnast tuleb kaasa homsesse ja ülehomsesse. On põhjust olla uhke oma kiriku üle ning veel kord südamest tänada kõiki, kes kirikupäeva ja laulupeo õnnestumiseks panuse andsid. Religiooniõpetaja ja Eesti Kiriku kolumnist ...

Praegune Maarjamaa juubeliaasta seisab selles, et 1215. aasta suvel ristiti Sakalas ja Ugandis suur hulk eestlasi, kindlasti sadasid, kui mitte tuhandeid. Aasta lõpus peeti üleilmne kirikukogu, kus esimest korda oli Eestimaa piiskop, kes jutustas kõigile maailma piiskoppidele, et siin on sündimas üks uus ristikogudus. Sellest saab nüüd 800 aastat. Meil on põhjust tagasi vaadata, mis selle 800 aasta jooksul on sündinud siin Maarjamaa ristikirikus ja mida me saame sealt kaasa ...