Kontserdid 28. märtsil kell 19 Tallinna Niguliste kirikus ja 29. märtsil kell 18 Tartu Jaani kirikus. Renessansi suurmeistrite küpsed teosed ja kirikuaasta kõige poeetilisemad tekstid saavad kokku kavas Orlandus Lassuse ja Tomás Luis de Victoria muusikast vaikseks nädalaks. Kammerkoori Voces Musicales juhatab tunnustatud muusikateadlane ja vanamuusikaspetsialist Toomas Siitan. Piletid hinnaga 10/7 eurot saadaval enne kontserdi algust kohapeal.

Kontserdid toimuvad Pärnu Eliisabeti kirikus. Pärast kontserti on esinejate ja publiku vestlusring. 28.3. kell 16 Ines Maidre (orel), Iris Maidre Aarvik (vioola). Kavas Bingham, Gershwin, Ives. 4.4. kell 16 Kai Kallastu (sopran), Kristo Käo (teorb), Aare Tammesalu (tšello), Andrus Kallastu (continuo). STABAT MATER. Kavas Sances, Saracini. 11.4. kell 16 Kai Kallastu (sopran), Andrus Kallastu (klaver). Kavas Sibelius, Tobias, Tormis, Veeroos. 18.4. kell 16 Jaanus Torrim ...

Anna kogudus põranda väljavahetamiseks ja katuse tõrvamiseks, EE631010220056672016. MTÜ Harkujärve Kiriku Taastamise Selts, EE791010220110326017. Kuressaare Laurentiuse kogudus torni remondiks, EE782200001120090672. Kuusalu Laurentsiuse kogudus pastoraadi ülesehitamiseks, EE302200001120050311. Maarja-Magdaleena kogudus oreli remondiks; EE081700017002414454, EE401010220071724017 või EE622200001120226857. Mustamäe Maarja kogudus kiriku ehitamiseks, ...

KALJU KUREPALU MAIMU PLINKER RANNAR SUSI Head lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuks SA Ajaleht Eesti Kirik EE852200221020430989 Swedbank

29.3. kl 11 armulauaga jumalateenistus. 2.4. kl 18 armulauaga jumalateenistus. 3.4. kl 11 armulauaga jumalateenistus, jutlustab Kaido Soom. 4.4. kl 11 lastetund pastoraadis. 5.4. kl 11 armulauaga jumalateenistus. Kl 15 kontsert: käsikellade ansambel Campanelli.

Meelis Rosma 25. märtsil – 36 Kalle Rebane, diakon 26. märtsil – 54 Mart Jaanson, abipraost 31. märtsil – 49 Kirikumuusikud 28. märtsil Maiu Linnamägi 29. märtsil Reet Lend Ordinatsioonitähtpäev 9. märtsil – 22 Rene Reinsoo (preestriordinatsioon 29.08.2000) 25. märtsil – 14 Esa Pekka Luukkala 31. märtsil – 19 Tiiu Hermat (09.09.1997)

Peapiiskop Urmas Viilma saatis 25. märtsi ehk paastumaarjapäeva eel kogudustele ja Eestimaa kristlastele karjasekirja. Viidates ingel Gabrieli ilmumisele neitsi Maarjale, kõneleb peapiiskop inimese elu muutvatest kohtumistest isikutega, kellest võivad saada prohvetlikud sõnumitoojad.   Meenutades märtsiküüditamise sündmusi kirjutab peapiiskop: “Me usume, et Jumal võib meidki kõnetada isikute kaudu, kellega meie elutee või -saatus ristuvad. Vahel võib mõni selline ...

25. märtsil on paastumaarjapäev, oluline kevadpüha Eesti rahvatraditsioonis. Piibli järgi kuulutas peaingel Gabriel sel päeval Neitsi Maarjale ette Jeesuse sündi. See sündmus on kujundanud mitte ainult maailma palet, vaid ka rahva enesemõistmist. Käesolev teema-aasta “Kaheksa sajandit Maarjamaad” peaks aitama meil süveneda mitte ainult ajaloolistesse või geograafilistesse üksikasjadesse, vaid panema ka küsima, mida tunneme ja mõtleme, kui ütleme Maarjamaa. Keskse ...

Kontsertaktuse vaheajal jutuhoos president Konstantin Pätsi pojapoeg Matti Päts (paremalt), Jüri Eha­salu, teenekas vabadusvõitleja Heli Susi, peapiiskop Urmas Viilma ja Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma. Liina Raudvassar Estonia kontserdisaalis tähistati piduliku aktusega Eesti Kongressi 25. aastapäeva. Kui Arvo Pärdi klaveriminiatuur «Aliinale» oli saalijõudnud mõtlikku meeleollu juhatanud, tõusis kõnepulti peapiiskop Urmas Viilma. Täpselt nii nagu 25 aastat tagasi ...

3.–5. juulini Tartus toimuva EELK kirikupäeva ja vaimuliku laulupeo «Maarjamaa – Isa maa» ettevalmistused on korraldajate sõnul hoos ning kõigiti ajakavas. Tegevsekretär Kaie Tanner vahendab Eesti Kirikule, et korraldustoimingutega ollakse tõepoolest plaanitud järjel ning just neil nädalatel jagatakse veel viimaseid täpsustavaid ülesandeid, mis puudutavad päevade sisulist poolt. Läbirääkimised käivad solistide ning saatebändiga. Eriti suurt rõõmu tunneb Tanner lauljate ...

Nädalavahetusel on kristlike raadiote eetris EELK Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutuse saade, mis tutvustab 3.–5. juulil Tartus toimuvat kirikupäeva ja vaimulikku laulupidu «Maarjamaa – Isa maa». Saade tutvustab eeloleva laulupeo programmi, ettevalmistusi ning tegijaid, põigates tagasi ka minevikku ning heites pilgu sellele, kuidas laulupidu valmib. Igas saates esitatakse ka kuulajaküsimus. Vastuseid oodatakse alati järgmise nädala kolmapäevani aadressil ...

Jeesuse suhe raha ja pangandusega oli otsene. Ta pidas rahast lugu ja leidis, et see, kes rahast raha teha ei oska, ei väärigi selle omamist. Esmapilgul näib, et väide ei ole justkui Jeesuse kohta kohane. Kas meie Issand võis olla karm ja otsekohene mees, kes nõudis kasu ja juurdekasvu seal, kus ta ei olnud midagi külvanud? Luuka evangeeliumi 19. peatüki 20.–26. salm jutustavad: «Ja veel teine tuli ja ütles: «Isand, vaata, siin on sinu nael, mida ma olen alles hoidnud ...

Inimestel on mitmeid ettekujutusi ja arusaamu, mida tõeks peetakse. Laialt on levinud arusaamad, et kui üks või teine asi paika pandud ja üldsus selle heaks kiidab, siis nii see on ja jääb. See sobib lihtsustatud mõttemaailma ja selle ettekujutusega on kerge elada või vähemalt nii see näib. Ka tunnustatud teadlased olid 20. sajandil rahul oma töö tulemustega ja oma avastusi teadustöös peeti peaaegu absoluudiks. Nendeks teadusharudeks olid eeskätt astronoomia, füüsika ja ...

Oli meeltülendav viibida taas Estonia saalis, sedapuhku Eesti Kongressi 25. aastapäeva tähistades. Kontsertaktuse juhatas sisse peapiiskop Urmas Viilma avapalve, mis ühendas maise ja taevase, tänapäeva, tuleviku ja ajaloo. Üritusele andis auväärsuse muusikaline osa. Käidud võitlusteed tuletasid meelde ekraanil vahelduvad filmiklipid. Tunnustus Tunne Kelamile, kelle südameasjaks on olnud Eesti Kongressi tähtpäevade vääriline tähistamine. Eesti Kongress on väärt, et seda kui ...

Möödunud nädalal rõõmustas südameid päikesepaiste, Eesti Kongressi 25. aastapäev ja loomulikult emakeelepäev. Mõeldes emakeelele meenub kunagine naasmine Eestisse. Olin elanud kümme kuud Saksamaal. Ei olnud veel internetti, Skype’i ega mobiiltelefone. Eesti keeles sain rääkida väga harva. Saabudes kõndisin Tartu tänavail ja küllap naeratasin kohtlaselt, sest tundus sedavõrd ülev, et enamik, kes vastu tulid, rääkisid eesti keelt. Uskumatu – isegi lapsed! See kogemus oli ...