Liive Koppel ja näituse nimimaal «Õhtuvalgus». Kerto Koppel-Catlin Kunstnik Liive Koppel tähistas 75. sünnipäeva meeleoluka näitusega Võrus. Vana-Võromaa kultuurikojas (Katariina 11) on 1. märtsini kolmapäevast pühapäevani vaadata 35 õlimaali ja kaheksa akvarelli. Kunstniku viimase aja töödest on koha näitusel leidnud Võrumaa maastikud kirikutorniga, linnavaated ja lilled. Sekka püüab pilku ka üks armas lapse portree kunstniku pojatütrest Mariist. Liive Koppel on ...

Jõgeva kogudus on võtnud nõuks ehitada endale päris kirik. Kui plaan teostub, kõrgub aastaks 2026 Jõgeval torniga kirik. Suur torn on linnas juba olemas, nimelt vana veetorn (fotol), mille ala tagastati kogudusele paarkümmend aastat tagasi. Koguduse juhatuse esimees Mare Rosin ütleb, et krunt kingiti kogudusele juba 85 aastat tagasi ja kui pikka aega on tehtud nalja, et ehitame torni külge kiriku, siis nüüd proovitaksegi seda teha. Kuus-seitse aastat on kogudust toetanud ...

Suurde kellatuppa tuleb kolmas kell. Erakogu Keila kogudus plaanib renoveerida kiriku kellasüsteemi ja osta juurde kolmanda kella. Küll on kaunis kellamäng kõrvale hea kuulata! Keila kogudus on plaani võtnud väsinud ja algeliselt mehhaniseeritud kellasüsteem uue vastu välja vahetada. Samuti kavatsetakse kokkuleppel muinsuskaitseametiga uuendada torniluuke. Ei ole normaalne, et kirikumees, kellel pealegi esimene noorus seljataga, käib üleval torni luuke avamas ja sulgemas. ...

Tallinnas 1921. aastal: piiskop Jakob Kukk (vasakult), peapiiskop Nat­han Söderblom Uppsalast ja Porvoo piiskop Jaakko Gummerus Soomest. Arhiiv Rootsi peapiiskop Nathan Söderblom tegutses sada aastat tagasi maailmarahu ja oikumeenia heaks. Uppsalas tähistati läinud aasta 8. novembril peapiiskop Nat­han Söderblomi (1866–1931) piiskopiks seadmise 100. aastapäeva. Olulise sündmuse tähistamiseks korraldas Rootsi kirik sümpoosioni teemal «Elu-usk-tulevik: Nathan Söderblom, meie ...

Möödunud aasta lõpus ilmus Tallinna Ülikooli Kirjastuselt Kurt Rudolphi raamat «Gnoosis. Ühe hilisantiikaegse usundi olemus ja ajalugu» (fotol). Kohe raamatu eessõnas antakse gnoosisele pikk ja põhjalik seletus: «Ei eksita, kui selles [gnoosises] nähakse paljudest koolkondadest ja suundadest koosnevat dualistlikku religiooni, mille hoiak maailma ja tollase ühiskonna suhtes oli rõhutatult hülgav ja mis kuulutas inimese vabanemist («lunastust») maise olemise vanglast läbi ...

Jeruusalemm, sa püha taevalinn … Seisin tee veeres ja vaatasin linna. See polnud sama tee, mida mööda läksid Sina, Issand. Ka linn polnud enam sama. Mõtlesin: kas leiangi sealt enam Su jälgi? Ometigi oli see siiski sama linn. See oli täis Sind. Linn, kus Su teekond algas. Linn, kus Su teekond lõppes. Sa olid seal. Ma ei näinud Sind, kuid iga küngas ja müürijupp jutustas Sinust. Sa olid seal. Aga Sa oled ka praegu just seal, kus on need, kes Sind otsivad. Ma tunnen ...

Jüngrid olid minemas teel üles Jeruusalemma ja Jeesus käis nende ees, ja nad olid ehmunud, aga kaasaminejad kartsid. Ja võttes need kaksteist taas endaga, hakkas Jeesus neile rääkima, mis teda ees ootab: «Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte ning need teotavad teda ja sülitavad ta peale ja piitsutavad teda ja tapavad ta ära ning kolme päeva pärast tõuseb ta ...

Hea taevane Isa, täname, et saatsid armastusest meie vastu oma Poja siia maailma, et inimkond päästa. Aita meil uskuda elu kannatustes sellesse, et Kristus on meie eest surnud ja avanud tee ühendusse Jumalaga. Anna, et märkaksime head, mida Kristus end ohverdades on meie heaks teinud, ja elaksime selle vääriliselt. Aita meil teha õigeid valikuid ja loobuda halvast ning teha head. Aamen.

Läheneme paastuajale ja saabuv pühapäev keskendub Kristuse teele Jeruusalemma. Jeesuse jaoks oli see tee, mis viis vastu kannatusele ja surmale. Eluraskused on meie jaoks alati väga valus teema. Keegi inimestest ei taha kannatada. Ometi on kannatusel ja kannatusel vahe. Jeesus kandis koormaid inimeste heaks. See oli ennastohverdava armastuse ohvritee. Inimeseks olemise üks üllamaid jooni on armastus. Ema armastus lapse vastu, abikaasa armastus abikaasa vastu, ...

Kirikumuusika Liit kuulutab välja taotluste vastuvõtu aasta kirikumuusiku aunimetuse andmiseks. Aasta kirikumuusikuks saab esitada kirikumuusikut, kes on viimased viis aastat järjest tegutsenud kirikumuusikuna ühes ja samas koguduses; on kirikumuusikuna viimase kahe aasta jooksul teinud midagi sellist, mis on heaks eeskujuks teistele kirikumuusikutele. Taotluse esitamise tähtaeg on 1. märts. Taotlused saata Kirikumuusika Liidu aadressile kml@eelk.ee või posti teel ...

In memoriam Sirje Simson (24.8.1947 Tallinn – 29.1.2015 Soodla, Harjumaa) Ajast on igavikku kutsutud kunstiajaloolane Sirje Simson, meie kiriku kunstivara suurepäraselt tundnud inimene. Leningradi Repini-nimelises instituudis omandatud hariduse, aastakümnete pikkuse erialase kogemuse ja pühendumusega oli Sirje autoriteet, kelle arvamusega arvestati. Ta oli sageli kaasatud oma ala ekspertide ringi, koostades muinsuskaitsemeti ja Tallinna kultuuriväärtuste ameti tellimusel ...

In memoriam Aarne Kriisk (28.1.1944–31.1.2015) Igavikku on kutsutud Eesti Kirikute Nõukogu asutajaliige Aarne Kriisk. Kuremäel Pühtitsa kloostris loodi 16. veebruaril 1989 Eesti Kirikute Nõukogu, mille asutamisprotokollile andis teiste hulgas allkirja Seitsmenda Päeva Adventistide vanempresbüter Aarne Kriisk. Ta töötas adventkoguduse pastorina alates 1970. aastast, 1979–1988 teenis Eesti Adventistide Koguduste Liidu esimehena, oli 1998–2003 liidu peasekretär ning ...

Kirikus saab näha koguduse õpetaja Mikk Leedjärve pildinäitust «Tee ilu», mis on avatud 27. veebruarini. «Ikka kõneldakse sellest, et meil igal ühel on käia oma tee. Eks see nii ole, kuid sel teel, mida käime, satume me igaüks kindlasti käima väga erinevaid teid, kohtame paiku ja hetki, mida keegi teine võib näha ja kogeda hoopis teisiti. Sel pildinäitusel on mõned hetked, mida olen kohanud oma teel. Juhuslikult on siis olnud kaasas ka kaamera, millega ikka aeg-ajalt ringi ...

Tänavusel muusika-aastal soovib festivali korraldav Pille Lille Muusikute Fond suunata tähelepanu lastemuusikakoolides muusikuteed alustavatele lastele. Oma panuse saate anda Pille Lille Muusikute Fondi kontole EE803300332069700006 märgusõnaga «pillifond». 12.2. kl 15 Rahvusraamatukogu. Irina Zahharenkova (klaver). Kavas Bach, Beethoven, Brahms. Vaba sissepääs. 15.2. kl 18 Mustpeade Maja. Aksel Kolstadi show. Esineb pianist ja koomik Norrast. Kavas Aksel Kolstadi ...

Mehis Pupart 11. veebruaril – 51 Arne Hiob, dr 12. veebruaril – 54 Kalle Kõiv 12. veebruaril – 44 Veiko Vihuri, dr, praost 13. veebruaril – 47 Andrus Mõttus 17. veebruaril – 44 Kirikumuusikud 11. veebruaril Ester Sims 14. veebruaril Anneli Klaus 14. veebruaril Vaike Juursalu 15. veebruaril Anne Jalakas Ordinatsioonitähtpäev 11. veebruaril – 14 Vladimir Batuhtin 17. veebruaril – 33 Urmas Arusoo, emeeritus Jaan Jaani, peakaplan Juta Siirak, emeeritus