Loomisloo 7 & Messialoo 14

Üle paksu lumevaiba sammub väike mees. Vaja õiget rada leida, teekond pikk on ees. Juba metsa tagant hüüab vana tornikell. Viivuks seisab poiss, siis püüab kiiremini veel. «Ema, tule rutem juba, hiljaks jääme nii!» – «Astu, poeg, sul selleks luba, jõuan minagi.» Jõudsid läbi metsa. Vaata! Kirik särab seal. Vanad aknad võisid saata valgust maantee peal’. Kõrge uks nad vastu võttis. Oo, kuis säras siin! Valgus sära silmi ...
Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõtt. Jh 1:14 Kristuses on ühendatud möödunu ja saabuv, nii on iga jõul ainukordne, sest selle tähendus peitub mõistmises, kuidas saab elada tõeliseks oma elusat elu. Üksnes praegu on aeg, mida saab otseses mõttes selgeks elada. Jõulu pühadus saabki ilmsiks selle erakordsuses – «Ja Sõna sai lihaks», sünd muutus sündmuseks. Näha ja osaleda jõulupühas, nii oleme ...
Püha Jumal, täname Sind, et saatsid oma Poja siia maailma selleks, et meid päästa! Täname, et annad meile temas elu mõtte, usu homsesse. Ole õnnistamas saabuvaid pühi, et võiksime mõista Sinu saadetud pääste olulisust. Ole ligi neile, kes seda päästet vajavad ja igatsevad. Aita meil olla neile abiks ja anda hea tunnistus oma Päästjast. Kingi meie südamesse rahu ja rõõmu. Aamen.