Viljandi muuseumis avati möödunud neljapäeval näitus kristlikest sümbolitest, mida võib leida praostkonna kirikutest.
Näitus sündis tänu sellele, et muuseum korraldas konkursi, millest otsustas praostkonna egiidi all osa võtta Kõpu koguduse õpetaja Hedi Vilumaa, kes on aastaid huvitunud sümbolitest ja enda sõnul neid tutvustanud kolmel varasemal väljapanekul. Näituse avamisel tunnustas muuseumi direktor Jaak Pihlak konkursile laekunud võistlustööd, öeldes, et kõige ...
Möödunud laupäeval, 12. oktoobril toimus laagrikeskuse Talu uue peahoone avamine.
Ilusa sügisilmaga õnnistatud avamisüritust oli kaema tulnud ligi 200 pealtvaatajat. Esines tore lasteorkester, EELK peapiiskop Andres Põder pidas kõne ning õnnistas hoone sisse. Südamest tänati kõiki, kes on nõu ja jõuga aastate jooksul abistamas käinud.
Talu külastajad said laagri suurel ja ilusal territooriumil ringi uudistada ning suppi, pirukat ja kringlit süüa. Talu suvekööki oli püsti ...
Punane kaaruspael ja linaõie sinine
Tarvastu kirikus õnnistas Viljandi praost Marko Tiitus 12. oktoobril oikumeenilisel jumalateenistusel Mulgimaa lipu (fotol), mis nüüd lehvib vallavalitsuseesisel platsil. Mulgi Kultuuri Instituudi ja Tarvastu vallavalitsuse välja kuulutatud lipukavandi konkursi võitis mulgi juurtega Tõnno Habicht.
Lipu põhitooniks on linaõie sinine, vasaku ääre must riba sümboliseerib Sakala kõrgustikku oma mägede ja orgudega, valge aga hingesära ja ...
EELK tänukirja ustava teenimise eest said Jõgeva koguduse kauaaegsed kaastöölised Helju Übner, Valve Sillaste, Helgi Kukk ja Aime Tooming. EELK tunnustusmärgi saab 55. sünnipäeval silmapaistva tegevuse eest kirikumuusika arendamisel koorijuht ja helilooja Sirje Kaasik. Peapiiskop on andnud Jüri Pallole loa kandideerimiseks Koeru koguduse õpetaja ametikohale ja Joona Toivanenile Tartu Maarja koguduse õpetaja ametikohale.
Hageri koguduse koorijuht ja EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse liige Sigrid Põld meenutab septembris Strasbourgis toimunud Euroopa protestantlike kirikute muusikute kohtumist, kus peateemaks oli Hollandi kiriku uue lauluraamatu ilmumine.
Käesoleva aasta teemaks oli uus lauluraamat kirikus, ajendatuna eelkõige sellest, et tänavu ilmus trükist uus lauluraamat Hollandi kogudustele.
Kuidas valmis ja milline on siis uus, telliskivi mõõdus, rõõmsates toonides kaantega ...
Tartu ülikooli usuteaduskonna ruumes pidas kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool intensiivseminari «Religious Change» (Religioosne muutus).
Kahepäevasest seminarist võtsid osa muusika- ja teatriakadeemia, Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja kunstiakadeemia doktorandid ja õppejõud ning see toimus koostöös kultuuriteooria tippkeskuse ja Tartu ülikooli usuteaduskonnaga.
Toimus kolm loengut, mida lugesid sotsioloogid prof Jim Beckford Warwicki ülikoolist ja prof Linda ...
6.–7. oktoobrini tähistati pidulikult Nissi Maarja kiriku pühitsemise 140. aastapäeva.
Imelise akustikaga ja võimsalt kõlava oreliga pühakoja ehitamist alustati 1871. a ja koda pühitseti 7. oktoobril 1873.
Enne jumalateenistust avaldasime austust lillede asetamise ja küünalde süütamisega surnuaias ja kirikuaias neile, kes on meie koguduse rahvast tões ja vaimus vaimulike, köstrite ja organistidena teeninud.
Kontserdi avasid võimsad orelihelid sõpruskoguduse organisti ...
Kolmapäeval, 9. oktoobril tutvustas EELK Usuteaduse Instituudi rektor dr Ove Sander Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) sinodil õppimisvõimalusi instituudis.
Õigeusu preestriks saab praegu õppida püha Platoni seminaris, mis aga ei anna lõpetanutele riiklikult tunnustatud haridust. EAÕK metropoliit Stefanus on rektor Ove Sandri poole pöördunud sooviga kahe õppeasutuse koostööst kuni ühinemiseni, sest ka õigeusu preestrid vajavad riiklikult tunnustatud haridust.
«Ma usun, ...
Väike-Maarja kogudus võis rõõmustada, kui septembri keskpaigas toodi Väike-Maarja kirikuaeda hulga lauamaterjali ja algas aastaid oodatud katusevahetus.
Sel aastal eraldas muinsuskaitseamet riiklikust pühakodade programmist 68 000 eurot, ühe suurematest summadest, Väike-Maarja käärkambri katuse restaureerimiseks. 14. sajandist pärit kirik sai uue katuse 1991.–1992. aastal, kuid juba 2006. aastal pöördus kogudus konsistooriumi poole palvega avariilise katuse ...
Valimised on usu küsimus. Valimiste eel tavaliselt öeldakse selline lause. Valimised on religiooni küsimus. No see religioon kõlab juba päris halvasti. Relikt on jääknähtus vanast ajast ja nii edasi.
Valimised on usu küsimus. Eestis on parem, kui sa kusagil ei avalda, et usklik oled. Kahtlustav pilk igal juhul: vaeseke ... No see on loomulik. Konkursil sa valituks kindlasti ei osutu, kui midagi usuga seotut mainid. Narkomaan või homo on leebemad omadused kui usklikkus. ...
2. Mis on vana Andres muud kui vana Mooses! Tema suurim unistus on jõe allalaskmine, mis tooks Vargamäele ja ümbruskonnale palju head maad(!) juurde. Andres ootab jõe allalaskmist ja sellega kaasnevaid uusi haritavaid maid kui tõotatud maad. «Kui minu silmad seda veel näeks, ... siis läheks minagi jõe äärde ja hakkaks sealt risu välja kiskuma. … Ma oleks siis kõige õnnelikum inimene ilmas.» Temagi on oodanud seda terve inimpõlve. Temagi ei saa seda ise päriselt kätte. Jõe ...
Kivises südames võib olla usuväge
kui elu väge kivimüüris, millest kasvab puu.
Olgu Sinu usuvägi meie südameis, Issand,
et võitluses kivise südamega võitjaks jääks ikka usk Sinusse!
Jh 4:46–53
Lugedes käesoleva jutluse aluseks olevat kirjakohta, meenub tähelepanelikule piiblisõbrale, et sarnast sündmust kirjeldavad ka Matteuse ja Luuka evangeelium (Mt 8:5–13, Lk 7:1–10).
Seal kerkib meie ette paganlik väeülem Kapernaumast, kes palus Jeesust appi oma valudes vaevlevale sulasele. Mehe hoiaku tegi erakordseks usk, et piisab vaid Jeesuse öeldud sõnast, ning olukorras toimub muutus.
Väepealik uskus Jeesuse meelevalda käsutada sõnaga vaimse, nähtamatu ...
Püha Jumal, me täname Sind selle eest, et oled andnud meile eluteel tuge ja abi. Me täname, et annad meile märke, mis kinnitavad meie usku. Aita meil usuvõitluses saada tuge palvest ja pühakirjast. Aita, et võiksime olla teistele inimestele valguseks ja toeks. Ole õnnistamas meie maad ja rahvast ning aita, et meie kohalikku elu juhiksid need inimesed, kes teevad seda hästi, siiralt ja rahva huve silmas pidades. Aamen.
Iga inimene on kogenud oma elus hetki, mil Jumal on talle väga lähedal. Teisalt kuuluvad meie ellu ka viivud, mil kahtleme usus ega tea, kuidas edasi minna. Nii toimub inimeses sageli usuvõitlus: ta ei tea, kas uskuda või mitte. Tihti on usutee alguseks mingi eriline kogemus. Kui hättasattunu palub Jumalalt abi ning Issand aitab, siis on seeläbi ka inimese usk tugevam. Aja möödudes võib sugeneda selle esimese siira usu kõrvale kahtlusi. Ning siis inimene küsib, kas Jumal ...