Silmast silma kontakt elavdab koostööd
Eestis oma esimesel visiidil olnud EELK Välis-Eesti piiskopkonna kirikuvalitsus eesotsas piiskop Andres Tauliga pidas isekeskis ja EELK konsistooriumiga arutelusid, külastas kogudusi ja kiriklikke asutusi. Lahkudes leiti, et Eestisse sõitmine oli mitmeti kasulik olnud.
Välis-Eesti konsistooriumi esindasid veel abipresident Peeter Põldre Kanadast, assessorid Virge James Inglismaalt, Ingo Tiit Jaagu Rootsist, Hendrik Laur USAst ja Tiit Salumäe Eestist ning konsistooriumi ...
Heategevusüritus Mustamäe kiriku ehituseks läks hästi korda, pakkudes vaimu- ja ihutoitu.
Päikseline ja soe ussimaarjapäev pakkus mustamäelastele võimaluse minna tutvuma noore kogudusega ja paigaga, kuhu tulevikus kerkib uus kirik, mõeldud just linnaosa elanikele. Ja korraldajad ei pidanud pettuma, sest inimesi jätkus keskpäevast, kui laat käima läks, kuni õhtuni välja, kui peapiiskop Andres Põder rahvast ja tulevase kiriku paika õnnistas.
Seal toimus jumalateenistus, ...
Kristliku demokraatia panus Põhjamaades
Sel teemal toimub sel reedel, 13. septembril Tallinnas hotellis Meriton konverents. Valimiseelsetest meeleoludest kantult on korraldajatena jõud ühendanud Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Kristlikud Demokraadid ning Adenaueri Fond.
Konverents, mille eesmärgiks on kristlik-demokraatliku maailmavaate tutvustamine, käsitleb nii Eesti kui Põhjamaade ja Saksamaa kogemusi kristlikel väärtustel põhinevast poliitikast.
Sõna saab Soome ...
Eestis tavatsetakse end kiita: kui hea, et meil on nii palju e-riiki. Kõiki seni riigile omistatud ülesandeid ei saa rahuldavalt täita e-lehekülgede abil. Lahendusi otsides on pakutud, et kirik võiks osa riigi ülesandeid üle võtta, nt otsesuhtlust inimestega, hingehoidu, väetite abistamist. Ja üldse palju, mis inimlikult ripakil, hüüab appi. Näitena tuuakse naabermaid, kus kirik palju neid osi täidab.
Mis mõtted Teil sellistel aruteludel tulevad?
Mõtlen, et küll on kena ...
«Koguduse juhatus toimib siis, kui kõik liikmed ühtmoodi mõtlevad ja üksteisele vastu ei tööta,» ütleb paarkümmend aastat Tartu Peetri koguduse juhatusse kuulunud Valdek Tagel.
Paarkümmend aastat on nii pikk aeg, et pabereid appi võtmata on täpset aega raske meelde tuletada, eriti kui tööd tehakse kulutatud tunde ja kellaaega jälgimata. Just nii on Valdek Tagel end kogudusele pühendanud alates ajast, mil ta 1986 Tartusse põllumajanduse akadeemiasse agronoomiat õppima ...
Tartu Maarja koguduse toimekas pere on võtnud suvel vastu mitmeid külalisi ja käinud ka ise külas.
Juulis toimus ühine kontsert Soome sõpradega ning laste ja perede laager kaunis Karksis, augustis tõid meile aga vaimukosutust muusikud Itaaliast.
Ühiskontsert Kesk-Pori koguduse sõpruskooriga
Soojal juulikuu teisel pühapäeval oli Maarja koguduse pere koos soome külalistega kogunenud tavapärase kirikukohvi asemel kirikugrillile. Kogudusemaja hoov täitus pärast ...
Tema Pühadus oikumeeniline patriarh Bartolomeus kohtus oma Eesti-visiidi ajal ka Eesti Kirikute Nõukogu esindajatega.
Kohtumisel osalesid patriarhi saatjaskonda kuuluvad Halkedoni metropoliit Atanasius ja Bostoni metropoliit Metodius ning Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus, piiskopid Eelija ja Aleksander ja teised vaimulikud. Samuti EKNi liikmeskirikute juhid ja esindajad, peakaplanid jt.
EKNi liikmeskirikute esindajad tegid lühiülevaate igaüks oma ...
Ussimaarjapäevaga algas taas Maarjalaulude festival. Avakontsert toimus Tartus ja muidugi Maarja kirikus.
Veel harjumatu on Tartu Maarja kirikut jumalateenistuse või kontserdipaigana võtta, sest ruum pakub nähtavaid märke ajast, kui siin korvpallilahinguid peeti. Vaid natuke on ta kiriku moodi, kuid akustika on saalis festivali korraldava Narva organisti Tuuliki Jürjo sõnul hea. «Maarja kiriku saalis on hea kerge laulda, see on praegu Tartu kirikutest akustiliselt üks ...
Reedel, 6. septembril esitles dr Riho Saard usuteaduse instituudis oma uut raamatut «Kristluse ajalugu selle algusest tänapäevani» (fotol).
See ligi 700-leheküljeline teos annab võimaluse tutvuda kristluse erinevate institutsioonide ning usu- ja mõttevoolude arenguga, mis kokkuvõttes on pannud aluse Euroopa identiteedile ja euroopluse levikule maailmas. Raamatus põimuvad erinevad aja- ja mõttelood ning sellele lisab oma nüansi Eesti kontekstiga arvestamine.
Raamatu on ...
9.
Meie folklooris on eesel pigem sõimusõnaks: loll nagu eesel, tõrges ja kangekaelne nagu eesel. Lolluse võiksime küll kohe kõrvale jätte, sest loll pole ükski loom (v.a mõni inimloom). Kangekaelsusel on aga kindlasti oma tõetera sees.
4. Moosese raamatus on ju üldtuntud lugu Bileami eeslist, kes kolm korda tõrkus oma peremeest edasi kandmast, küll tee pealt kõrvale põigates, vastu kaljut trügides ning maha heites (4Ms 22:22–35). Muidugi nägi eesel teel seisvat Jumala ...
Kas see puu on surnud või elav?
Mitte ühtegi rohelist lehte – järelikult surnud, ütlevad paljud.
Aga ta on ju kaetud rohelusega, tema õõnsuses sibavad sipelgad – järelikult on ta elav, ütlevad teised.
Inimene – kas tema on elav või surnud?
Ta ju tegutseb, hingab, liigub – järelikult ta elab, ütlevad paljud.
Aga temas pole usku, lootust ega armastust – järelikult on ta surnud, ütlevad teised.
Kristus – kas ta on surnud või elav?
Ta löödi risti – järelikult on ta ...
Lk 7:11–16
Naini linn asub metsase mäe jalamil. Taamal on Tabor. Kõikjal põllud. See on idülliline atmosfäär. Aga ometi on selles pildis midagi väga tõsist ja vahest ehmatavatki.
Linna väravast kanti välja surnut, lesknaise ainsat poega. See on suur kaotus. Poeg oli seni naise ainuke tugi siin elus, kes oleks ema eest hoolitsenud tema vanaduspäevadel. Ema on kurb, surm ligineb ju ka vananevale emale. Aga nüüd on hoopis poeg surnud ja vaja maha matta. See sündmus tähendab ...