Mustamäe Maarja Magdaleena kiriku arhitektuurivõistlusele, mille eesmärgiks on leida Mustamäel Kiili tn.9 krundile kavandatavale kirikukompleksile parim arhitektuurne lahendus, laekus tähtajaks 31 võistlustööd. Žürii valis võistlustööde hulgast välja neli preemialaureaati. Edasi loe Delfist.
Mustamäe Maarja Magdaleena kirik ei saa tulla kõrgem kui 11 meetrit, sest detailplaneering tehti noortekeskuse tarbeks. Mustamäe Maarja Magdaleena kiriku arhitektuurivõistlusele laekus tähtajaks 31 võistlustööd, millest žürii valis neli preemialaureaati. Nende hulgas on ka võidutöö, kuid see avalikustatakse koos teiste premeeritutega 28. augustil. Edasi loe Eesti Päevalehest.
Tartu Pauluse kiriku saal ja ümbrus on juba pool aastat olnud suur ehitustander. Kui ehitustööde käigus jõuti tellingutega torni tippu, selgus, et 1999. aastal kullatud ristil on kullakiht lahti ja maha koorumas. Seetõttu otsustas SA Tartu Pauluse kirik, et praegu on kõige õigem aeg risti uueks kuldamiseks. Tegu pole planeeritud töödega ning seda ei ole ette nähtud rahastusplaanides, siis saab see toimuda vaid annetuste toel. Hetkel on juba laekunud nii mõnigi annetus, ...
Pühapäevast, mil Ridalas peeti ajaloopäeva, seisavad kahel pool Ridala kiriku peaust mälestustahvlid Läänemaa metsavendadele ja neljale Ridala kaitseliitlasele, kelle Punaarmee 1941. aastal tappis. „Et see oleks tunnistus nende vendade armastusest ja tööst,” ütles praost Tiit Salumäe tahvleid pühitsedes. Mõlemad mälestustahvlid on tehtud Haapsalu Paekivis, kus raha nende eest ei küsitud. Tänutäheks said Haapsalu Paekivi juhid Eesti Endiste Metsavendade Liidult ...
Kirjanik Jaak Urmet kirjutas Eesti Päevalehes, et eestlastel on liiga palju rahvustunnet ja see teeb ühiskonna närviliseks, paranoiliseks, kibestunuks. Jätkem liigne mälestamine, sellest elu paremaks ei muutu, leiab ta. Urmetil on mõneti õigus, mõneti mitte. Praegu on ühiskonnas murdehetk: ühed veel mäletavad nõukogude aja algust ja repressioone, nooremad inimesed aga võivad küsida niisama süüdimatult, nagu tegid välismaalased, kuuldes küüditamisest: aga miks te politseid ei ...
“Jah, suvevaheaeg oli õnnekombel pikk. Kalle arvates oli see kõigist kunagi väljamõeldud asjadest kõige parem. Päris imelik, kuidas täiskasvanud olid selle peale tulnud.“ (A. Lindgren “Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu“). Kuigi viimastel päevadel on olnud ilma poolest juba tunda sügise hõngu, kestab veel suvi ja kestab lastel õnnekombel pikk suvevaheaeg. Suvevaheaeg on aeg erinevateks laagriteks. Saarte praostkonnal on tavaks korraldada Saaremaa lastele 2 ...
Ei kirik ega kiriku ametikandja saa olla apoliitiline, on õpetaja Vello Salum (80) täna sama kindel nagu 25 aastat tagasi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliikmena.
Keskpäevakuuma eest Põltsamaa kirikla jahedusest varju leides sisustame siesta meelelt keelele jõudvaga. Räägime elus olulisest, heast ja kurjast. Hiljuti 80. sünnipäeva tähistanud eakas pastor üksnes ei osuta taunimist väärivale, vaid pakub ka lahendusi. Küsimus, kuidas ehitada õigluse ja rahu riiki ...
Pühapäeval seati Häädemeeste Miikaeli koguduse õpetajaks Tauno Teder (41), kes ligi kaks aastat on teeninud sama kogudust hooldajaõpetajana.
Introduktsioonitalituse viis läbi peapiiskop Andres Põder, teda assisteerisid Pärnu praostkonna praost Enn Auksmann ja abipraost Tõnu Taremaa. Jutluse aluseks kasutas praost Auksmann selle pühapäeva kirjakohta, tähendamissõna variserist ja tölnerist (Lk 18:9–14), mis sobis suurepäraselt oma õpetliku sisuga koguduse õpetaja ametisse ...
Projekti «Ajaleht EESTI KIRIK koguduste uutele juhtidele» raames vormistatud tasuta tellimuste aeg saab augustis ümber. Toimetus loodab, et leht on olnud heaks kaaslaseks oma koguduse asjaajamistes ja aidanud paremini kursis olla teistes kogudustes toimuvaga. Oma ajaleht on suur väärtus. Tellijate ringi laiendamiseks pakume nüüd kõigile projektis osalenutele pooleks aastaks soodustellimuse võimalust hinnaga 8 eurot. Igasse kogudusse on koguduse nõukogu liikmetele võimalik ...
5.–10. augustini Würzburgis toimunud Societas Liturgica (rahvusvaheline liturgiateadlaste, õppejõudude ning kirikute jumalateenistuselu korraldajate ühendus) biennaalkonverents oli pühendatud 50 aasta möödumisele II Vatikani kirikukogu liturgiakonstitutsiooni Sacrosanctum Concilium vastuvõtmisest ning kandis pealkirja «Liturgiareformid kirikutes».
Nimetatud dokumendi näol oli tegemist mitte üksnes roomakatoliku kiriku liturgiareformi ametliku sissejuhatusega, vaid olulise ...
Esmaspäevases Postimehes arutleb kolumnist Mihkel Mutt eestlaste õnnelikkuse üle (Eestlaste õnnetunne on nihkes, Postimees 12.08.2013). Ta küsib retooriliselt, kas eestlaste püsimine alati erinevate õnnepingeridade tagaotsas ei viita meie rahvuslikule omapärale, ning tõdeb, et eestlasel on ilmselt oma õnne ja õnnelikkuse avaldamiseks vahel natuke teised sõnad ja iseäralik maneer. Poolnaljatledes lisab Mutt, et vist üksnes armunud tüdrukud, süvausklikud ja olümpiavõitjad ...
Eesti möödunud aastatuhande varasemast ajaloost on teada, et vähemasti kivikirikute rajamisest alates püstitati neid küllalt sageli kristluse-eelsetesse pühapaikadesse. Seda on käsitletud mõnede arvamuste kohaselt negatiivsena – nad tulid ja võtsid üle meie pühad kohad –, aga ka vastupidi: ühendatud sai kaks vägevat asja, endisaegsete paganlike jumalate asemele ilmusid ja kasvasid loomuliku arengu käigus kokku püha kolmainsus ja püha Neitsi.
Niisiis võiks ühe püsiva ...
Armastuse üldinimlik omadus annab sellele sügavale tundele erinevaid vorme nagu emaarmastus, kodumaa-armastus, mehe ja naise vaheline armastus jne. Armastuse sisuks on hoolimine ja nii võib armastust leida igalt poolt. Armastusest on põhjust kõnelda möödunud nädalal Nõos peetud kuulutusnädala kontekstis, kui pühakojas iga päev sõna ja muusikaga Jumala armastust kuulutati. Ja vähem tähtis pole hoolimise märgina ühine vestlusring, kus heast südamest pruukosti tuuakse. Veel ...
Noarootsi Püha Katariina kirikust alustas 8. augustil heategevuslikku kontserdireisi segakoor HUIK! Lääne- ja Saaremaa neljas kirikus, et tuua neisse rahvast ja näidata väärtuslike kultuurimälestiste seisukorda. Kontsert anti ka Hanila Pauluse, Pöide Maarja ja Muhu Katariina kirikus. Omapoolne põhjus oli kooril ka – möödus 35 aastat Eesti Filharmoonia Kammerkoori eelkäija, toonase Ellerheina kammerkoori kontserdireisist samasse paika. 1978. aastal püüti osutada ...
Erakordne pilt avanes kolmel juulikuu päeval Maarja-Magdaleena kirikus, kus poolsada inimest orelivilesid pesi. Kogu suurt väge juhendas orelimeister Olev Kents.
See, et orelivilesid tolmuimejaga puhastatakse ja vee ning lapiga pestakse, on tavaline, ütleb meister Olev Kents, aga sellised talgud on siiski ainukordne ettevõtmine.
Mõttele orelipesu ette võtta tuldi asutamisel oleva Orelihoidjate Seltsi koosistumisel, kus kõneks oli järgmisesse aastasse plaanitav festival, ...