Haapsalu Püha Johannese kogudus korraldab 24.–26. maini sõpruspäevad, millest võtab osa 80 väliskülalist Saksamaalt, Rootsist ja Soomest. Päevad algavad 24. mail kell 20 tutvumisõhtuga, mis lõpeb palvusega Jaani kirikus. 25. mail kell 10–13 on ümarlaud; kell 14 ekskursioonid ja vaba aeg linnas; kell 18 kontsert toomkirikus. 26. mail pidulik missa kell 11 toomkirikus. Pealiturg ja jutlustaja on piiskop Einar Soone. Kaasa teenivad sõpruskoguduste vaimulikud. Laulavad ...
Anne Burghardt Aino Ehala Head lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuks SA Ajaleht Eesti Kirik 221020430989 Swedbank
30. juunist 5. juulini Pühajõel toimuvasse laagrisse oodatakse leeritatud ja leeritamata noori. Ööbimine telkides. Osalustasu 20 eurot (kolm söögikorda päevas ja loengumaterjalid), teatada 20. juuniks. Info: Avo Kiir, tel 502 5739 või Tauno Toompuu, tel 529 0651; vpleerilaager@gmail.com.
Ants Kivilo 15. mail – 60 Algur Kaerma 16. mail – 51 Eenok Haamer, titulaarpraost 17. mail – 78 Margit Nirgi 19. mail – 54 Peeter Kaldur, praost 20. mail – 59 Indrek Kõiv 21. mail – 45 Ordinatsioonitähtpäev 14. mail – 4 Lauri Lehtinen, diakon 19. mail – 14 Vallo Ehasalu, praost (preestriordinatsioon 29.08.2000) 20. mail – 9 Anne Burghardt Kerstin Kask Tarmo Kulmar, dr
Teoloog Priit Rohtmets kirjutab, et Eesti rahvuslikku lugu pole tänini õnnestunud luterlusega siduda, seevastu taara- ja maausuliste kuvand ühiskonnas on selgelt rahvuslik ja kristlikule minevikule vastanduv. Hiljuti avalikustatud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse usku puudutavale statistikale on Eesti avalikkuses järgnenud ootuspäraselt elav diskussioon. Ühed rõõmustavad, et Eesti elanikkond ei pea endiselt religioossetesse ühendustesse kuulumist ülearu ...
Jämaja kogudus tänab kõiki, kes aitasid kaasa kirikutorni kordategemisele. Aasta tagasi oli Jämaja kogudus tõsises mures oma järjest enam värvi kaotava kirikutorni pärast. Kaunis punane tornikiiver ajas värvi maha lausa päev-päevalt. Lähenemas olid sõrulaste päevad, kokku oli tulemas sõrulasi lähemalt ja kaugemalt. Hädasti oli tarvis torni remontida. Kuid olemasolevaid vahendeid üle vaadates tunnistasime, et kirikul ei jätku raha vajalikeks parandustöödeks. Pöördusime ...
Kas mul on õigus surra? Alustagem algusest: kas mul on õigus sündida? Tundub rumal küsimus. Aga ei ole. Seda ei küsi loote käest keegi, kas ta tahab sündida, selle otsustavad teised. Aga just see annab küsimusele filosoofilise dimensiooni. Kes on see, kellel (millel?) ei ole õigusi, üksnes kohustus ilmale tulla? Lugege E. M. Ciorani «Sündimise ebaõnnest». Eesti Vabariigi karistusseadustiku paragrahv 116 sätestab: «Ema poolt oma sündiva või vastsündinud lapse ...
Tartu Ülikooli õppejõud Tõnu Lehtsaar leiab Postimehe arvamusportaalis rahvaloenduse tulemustest ja Eesti elanike religioossusest rääkides, et kogu maailmas muutub religioon üha individuaalsemaks ning heaoluühiskondades inimesed taganevad Jumalast. Miks on Eestis nii vähe usklikke? On see hea või halb? Esmalt tuleks määratleda, mida mõistame usklikkuse all. Kui mõõdupuuks on jumala või kõrgema jõu olemasolu tunnistamine, siis erinevate uuringute andmetel ...
Vabakutseline näitleja ja teoloog Malle Pärn kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et kristlik kirik on jäänud sekulaarmaailma hammaste vahele. Veider, et kiriku «muutumist» nõuavad need, kes kirikust suurt midagi ei tea, kes ise kirikus ei käi, kiriku liikmete hulka ei kuulu, kellel on olemas vaid mingi imelik ettekujutus kirikust kui üpris vägivaldsest ja ajast maha jäänud organisatsioonist. Kas pole see umbes sama, kui põhikooli õpilased hakkaksid nõudma, et ...
30. aprillil kogunes EELK XXVIII kirikukogu Paidesse oma koosseisu viimasele, 9. istungjärgule.
Paide Püha Risti kirikus jumalateenistusega alanud päev kulges edasi Järvamaa kutsehariduskeskuse 2012. aastal valminud uue õppehoone mugavates tingimustes, kus peeti kaks istungit. Istungite vaheajal külastati ühiselt Paide linnuse vallitorni, kus on avatud ajakeskus Wittenstein (sama nime kandis linn enne 17. sajandit).
Istungeid juhatas peapiiskop Andres Põder, abijuhatajad ...
Tänases lehes kirjutab õpetaja Hedi Vilumaa oma tööst hingehoidjana Viljandi haiglas. Toimetus palus kahe lapse emal Hedil mõtiskleda ka emaks olemise üle. Emadepäeval mõtlen eelkõige oma emale ja vanaemadele, mitte niivõrd enda emaksolemisele. Ehk alles siis, kui lapsed suured, hakkab viimane mingit kuju võtma. Mäletan, kuidas vanaema mind õpetas nõukogude ajal emadepäeva pidama. Ostis roosid ja seletas, millal ja kuidas. Kui rongiga koju sõitsime, panin lilled üles ...
Tallinna väikseimas keskaegses kirikus, mille ehitusajaks 14. sajandi viimane veerandik, pakutakse tutvustavaid ekskursioone. Tähelepanu pööratakse altarile, mille retaabli tellis tõenäoliselt raad 1480. aastate alguses peaaltari jaoks Lübeckist tuntud maalijalt Bernt Notkelt. Avastamist pakuvad ka väärid, nn pildipiiblid ja orel.
Esmaspäev, 13. mai – altaripäev. Kell 16 ekskursioon inglise keeles, õp Gustav Piir. Kell 17 ekskursioon eesti ja kell 19 vene keeles, ...
Nüüdseks on Eesti rahvas ja tema usk ära loendatud – 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete põhjal on 15aastaste ja vanemate eestimaalaste hulgas õigeusklikke 176 773 ja luterlasi 108 513. Kui 2000. aasta rahvaloendusel tunnistas luteri usku 14,8% ja õigeusku 13,9% elanikkonnast, siis mullu olid vastavad protsendid 10 ja 16.
Mis siis õigupoolest lahti on? Postimehe juhtkiri (30.04) viibutab kiriku suunas näppu: «Kui kirik on autoritaarsuse ja minevikku hoidmise ...
Käesolev aasta on nimetatud kultuuripärandi aastaks. Käimas on veel muinsuskaitsekuu, mis avati 18. aprillil ja kestab 18. maini, rahvusvahelise muuseumipäevani. Seda päeva on kutsutud tähistama muuseumiööga, milles osalevad ka mitmed kirikud ja hoiavad pühakodade uksed lahti hilise õhtuni.
Kirikul on auväärne koht kultuuripärandi hoidmisel. Üheks ajalooliseks tähtsündmuseks sai Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt eesti rahvusvärvide väljatoomine Tartu muinsuskaitsepäevadel ...
Üldiselt mitte kuigi vana, alla 70se seni tegusa inimese läbipõlemine ühes kiire sattumisega tarbijast-maksumaksjast hoopis abivajajaks juhtub enamasti äkitselt. On ka õige, et ette hädaldamisest kasu pole ja planeerida oma elu lõpuni ei saa mitte keegi, kuid tänapäevaseid tendentse vaadates võib midagi siiski aimata. Põhiliselt seda, et järgmise kümnendiga kasvab abivajajate hulk veelgi ja et abistajate hulk kahaneb. Ja et abi võin mina isegi vajada juba ...