Vastavalt EELK välissuhete komisjoni otsusele on misjonikeskus avanud korjanduse, toetamaks Ülem-Suetuki kiriku remonti ja uue kiriku ehitamist Karatusas. Krasnojarski krais Lõuna-Siberis kuuleb tänini eesti keelt. Siinsetesse luterlikesse küladesse ehitati esimesed kirikukoolid ja palvemajad 1850ndatel. 1888 valmis Ülem-Suetuki ja 1893 Alam-Bulanka kirik. Praegugi kasutab Ingeri Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse kuuluv kogudus hoonet, mis päästeti hävingust käesoleva ...

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks algatas petitsiooni samasooliste paaride kooselu seadustamise vastu. Palve allkirjastada petitsioon «Kaitskem üheskoos Eesti perekonda» jõudis paljude postkasti. Kirjas öeldakse, et «olukorras, kus ühiskonnas valitseb niigi moraalne kriis, surutakse meile peale homoseksuaalsete suhete õiguslikku võrdsustamist perekonnaga». Selleks on justiitsministeerium ette valmistamas kooseluseaduse eelnõud. Sihtasutus peab muret tekitavaks ...

Hilissügisene videvik otsekui tõusis maast üles. Vaatasin: vana talu seinad mustasid juba tugevasti pimenevas õhus. Millised krobelised, soonelised need seinalauad olid – ajavoost puretud. Vaid aknaid ja ülemist osa eraldas veel mustavas õhus. Tuli põles toas ja esikuuks seisis lahti. Me olime Moonikaga äsja koos elama hakanud, üheealised vanemad inimesed. Ja nüüd, pimeduse veerel me olime tulnud siia kaugesse tallu, et natukenegi omaette olla. Kui inimesed alles asuvad koos ...

Palve on tähtis, aga samas tekitab see kristlase elus tihti raskusi ja pingeid. Põlvkonnalt, kelle tähelepanu hoiab enda haardes üha laienev digitaalne maailm, peab küsima, kuidas taastada olulist osa meie suhteis Jumalaga. Kristlastena tunneme end sageli süüdi, et pole leidnud palvetamiseks aega, aga me peame teadvustama, et palvetamine pole see punkt, mida saab oma päevaplaanist maha tõmmata. Palve on suhtlus. See peaks olema avatud ja pidev dialoog. Paulus ütleb oma ...

Gustav Suitsu luuletuse «Kerkokell» (kirjutatud suvel 1912, võibolla jaanipäeva ja jaagupipäeva vahel) mõistmiseks tuleb tunda luuletaja kirja 24. maist 1902 (vkj) Kolga-Jaani pastorile Villem Reimanile. Luuletus on lähtekohalt tõsieluline: koos abikaasaga jõudis Suits Helsingist Võndu ajal, mil tema ema Liis (snd Kerge) oli 1. jaanuaril 1912 asetatud juba puusärki. Kirikukella lõi tõepoolest Suitsu isa vend Jaan (1853–1927), kes töötas Võnnu külakoolmeistrina 1874–1892, ...

2. Kui ma ütlen mõttekeeli «Piiri», kuulen vastust «jah», seda teeb ta alles nüüd, palju aastaid hiljem, aga mitte alati. Ta musta värvi mõtteline/vaimne kujutis ilmub kuskilt ning kinnitab end minu rangluude liitumise kohale, rohkem vasakule poolele. Ta vaikib ega häälitse. Vahel ilmub tema tuttav suur pea minu silmade ette, siis näen laia, otsast allapoole kõverat nokka ning väikseid musti teravalt vaatavaid või suuri tumedaid, justkui mind paitavaid pehmeid silmi. Tema ...

Kes see on? Naelajäljed kätel ja jalgadel, lahked silmad, kutsub – tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud. Kuidas on see võimalik? Kõik ju teavad, et ta löödi risti! Surmavallast ei tulda tagasi ... Aga siiski! See on minu Issand ja minu Jumal. Ta kutsub mind, ütleb: Mina olen ülestõusmine ja elu! Ta on tõesti üles tõusnud!

Luuka 24:1–12 Naised tulid hauale esimesel võimalusel. Varahommiku hämaruses oli näha, et kivi oli hauakambri eest ära veeretatud. Hauakamber oli tühi. Ei olnud võimalik Jeesuse ihu eest kombe kohaselt hoolt kanda. Seisid nõutuna, lõhnarohud käes. Nad olid pidanud viimastel päevadel palju üle elama. Jeesus vangistati ootamatult aasta suurimal pühal Jeruusalemmas. Sündmused järgnesid üksteisele kohutava kiiruse ja paratamatuse ängistava jõuga. Jeesuse ülekuulamise ajal ...

Püha Jumal, täname Sind, et Sina oled meid nii väga armastanud, et oled lasknud oma ainusündinud Pojal ristil surra ja inimkonna patud kanda. Anna meile lootust, et usk võiks kanda meid läbi elu raskuste, kuni kord jõuame igavesse ellu Jumala riigis. Õnnista saabuvaid pühi, et sõnum päästest ja elu võidust võiks kosta kõigini. Aamen.

Iga inimese ellu kuulub nii raskeid kui ilusaid hetki. Selleks, et märgata heade päevade ilu, on vahel vaja enne kannatada ja taluda raskusi. Ka Kristus kannatas selles maailmas. Tema õpetust ei võtnud kõik vastu. Inimlik kadedus ja kurjus ründasid teda põhjuseta ning viisid maailma Päästja ristile surema. Patuta inimese peale asetati kogu maailma patt, mis oli ränk ja valus koorem. Selle kannatuse põhjus oli lunastus, inimeste vabaks ostmine surma ja patu käest. Nii andis ...

Telli ajaleht aastaks endale või sõbrale vaid 27 euro eest. Pere nooremaid rõõmustab ajakiri PLUSS! Soodustellimus aastaks  (neli numbrit) ainult 7 eurot. Tellimiseks 1. Palun tasu tellimuse eest SA Ajaleht Eesti Kirik kontole 221020430989. Koos ajakirjaga PLUSS on tellimuse hind 34 eurot. 2. Teata tellijate aadressid toimetusse telefonil 733 7795 või sirje.kasemaa@eelk.ee

VASTUS 20. märtsi küsimusele Valik tehti liisuheitmise teel, valituks osutus Mattias (Ap 1:26). Toimetusse laekus 17 õiget vastust, loosi tahtel saab auhinna Magda Viilas. Auhinna saab kätte Eesti Piibliseltsist. KÜSIMUS 7. Tõotatud maale minnes ületas Iisraeli rahvas Jordani jõe. 12 meest (üks igast suguharust) pidi seejärel teatud sündmuse tähistamiseks midagi õlale võtma. Mille nad võtsid õlale ja missuguse sündmuse tähiseks see oli? Iga nädal loositakse õigesti ...

APRILL 10. Christian David, Herrnhuti saadik, vennastekoguduse tegevuse alusepanija Tallinnas ja Eestis (†1751); Johann Christian Quandt (†1750) ja Albrecht Sutor (†1758), pastorid, vennastekoguduse tegevuse algatajad ja eestvedajad Lõuna-Eestis 22. Johannes IV Kievel (†1527) ja Johannes III Orgas (†1515), Saare-Lääne piiskopid, Eesti kirikuelu uuendajad 22. Rudolf Kallas, pastor, rahvusliku liikumise tegelane (†1913) 24. Anton Thor Helle, pastor, piiblitõlkija, esimese ...

Sellel aastal toimub suurel reedel, 29. märtsil Tallinnas taas ristitee rännak. See algab kell 13 Jaani kirikust ja suundub edasi Kaar­li kirikusse, toomkirikusse ning mööda Pikka jalga Rootsi-Mihkli kirikusse. Orienteeriv lõpp kell 15. Kogudused kutsuvad kõiki süüvima sellel päeval Jeesuse teekonda ning andma Päästjast tunnistust oma kaasaskäimise ja palvetega. Üheskoos ristiteed käies antakse ühiskonnale nähtav märk meie kirikute ühtsusest ja usust ning kuulutusest.

13. aprillil kell 10 on Tallinnas Toompea 3 oikumeeniline misjonikonverents «Võimatu misjon?». 14. aprillil on misjonikeskuses välismisjoni tugikoguduste päev. Misjonitöö ei ole üksikute ettevõtlike kristlaste pärusmaa või maailma avastamise viis, vaid meeskonnatöö. Lisaks minejatele on vaja läkitajaid, annetajaid, eestpalvetajaid jne. Konverents annab ülevaate meie kirikute välismisjonitööst. Osavõtumaks 10 eurot (märtsis tasudes 8 eurot, kohapeal 12 ...