Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopid kirjutavad oma ühises ülestõusmispühade läkituses, et kiriku suurima püha sõnum ei ole oma aktuaalsust kaotanud ka täna. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder ütles intervjuus "Aktuaalsele kaamerale", et sageli on oma muredega üksi jäänud lapsed. "Tihtipeale ta on jäänud ilma oma kodusest kasvukeskkonnast armastuse mõttes, tähelepanu mõttes, eeskujude mõttes. Perekonnad on laiali, kool ei ole suuteline ...

Suuremad Eesti riiklikest pühadest on seotud kirikupühadega ning ülestõusmispühad on neist kõige tähtsamad, milleta poleks ka jõulude tähistamisel mingit mõtet, ütleb usutluses Tallinna Püha Vaimu kiriku abiõpetaja Tiiu Hermat. Vaimulik arutleb ka religiooniõpetuse vajalikkuse ja eestlaste paljuräägitud usuleiguse üle ning teeb põgusa tagasivaate nõukogude-aegsele ateistlikule kasvatusele. Mida me peaksime teadma ülestõusmispühadest? Tegelikult on ülestõusmispüha kõige ...

Kirikukalendri järgi on täna vaikne laupäev. Luteri kirikus täna jumalateenistusi pole, kuid mitmed kogudused olid täna koos, et valmistuda ülestõusmispühaks. Tallinna Kaarli kogudus on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku suurim. Ülestõusmispühade ettevalmistamist alustati täna munade värvimisest, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Homme, pärast ülestõusmispüha hommikust jumalateenistust hakkame me kogudusega hakkame neid mune veeretama," selgitas Kaarli koguduse lastetöö ...

Täna toimus Tallinnas suure reede puhul ristitee rännak. Rännak algas kell 13 Jaani kirikust ja suundus edasi Kaarli kirikusse, toomkirikusse ning mööda Pikka jalga Rootsi-Mihkli kirikusse. Kogudused kutsusid kõiki üles süüvima täna Jeesuse teekonda, rännakul osalema ja palvetama. «Üheskoos ristiteed käies antakse ühiskonnale nähtav märk meie kirikute ühtsusest ja usust ning kuulutusest,» teatas väljaanne Eesti Kirik. Vaata Tallinna Postimehest.

Järvamaal on keegi rüüstanud Järva-Madise kalmistut ja kabelit ning peksnud puruks Vabadussõja ausamba jalamile asetatud pärja ja küünlad. Muinsuskaitse ja Järva-Madise kogudus peavad vandaalitsemist oma-laadseks protestiaktsiooniks puude mahavõtmise vastu kalmistul ja selleni viival paplialleel. Puud ohustasid kalmistut ja kirikut, mitmetele kohalikele oli nende mahavõtmine aga vastumeelt, vahendas "Aktuaalne kaamera". Anarhia märgid ilmusid Järva-Madise kalmistu ...

Aasta ringi kõik päevad tööd rassida ega ka lakkamatult lõbutseda ei jaksa keegi. Vaheldus on vältimatu.  Kuutsükli veeranditeks jagamisega saab hingamispäevaks sabat (vene k subbota), kristlaste pühapäev (kuna Kristus tõusis surnuist nädala esimesel päeval, vene k voskressenje) või mõlemast eristumiseks muhameedlastel reedene päev. Ei ole mõtet tööga tappa – 1926. aastal kehtestas Henry Ford oma töölistele viiepäevase töönädala, ilma tasu vähendamata. Tark tegu – ...

Kõikjal Eesti kirikutes peeti täna Suure Reede ehk Kristuse surmapäeva jumalateenistusi. Tallinlased käisid selle tähistamiseks ristiteel, mis viis läbi vanalinna kirikute. Suur Reede  tähendab kristlastele päeva, mil Jeesus liikus Kolgata mäe poole. See oli tema kannatuse ning surma päev. Ristitee on selleks, et ühiselt mõtestada Suure Reede tõsist tähendust. Ristitee algas Tallinna Jaani kirikust, viis Kaarli Kirikusee, Toomkirikusse ja viimased peatused olid ...

Teenib Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming, laulab Tartu Peetri koguduse segakoor ja kammerkoor, koorijuht Kristiina-Maria Lorenz, organist Anneli Klaus. Otseülekande režissöör Toivo Kõster, produtsent Ene Kõster. Vaata siit.

Eelmisel nädalal avaldas Priit Pruul arvamust sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks algatatud allkirjade kogumise kohta, väljendades nördimust ka kristlaste ja kiriku vastu ning tuues välja talle teada olevaid puudusi ja silmakirjalikkust (“Silmakirjakristlased barrikaadidele”, SH 22.03). Mingil määral ma isegi mõistan nii tema kui ka paljude teiste inimeste mõtlemise loogikat ja küsimusi, aga õnneks ei saa ma Priiduga nõustuda. Inimesed, mitte ...

Pühadenädal on käes. Mida see õigupoolest tähendab? Üht lisandunud puhkepäeva, et kauem magada, võimalust olla koos perega, teha üks suurpuhastus? Mis üldse on "pühad"? "Pühad" on kahtlemata need, milles on midagi püha. Inimese jaoks on "püha" see, mis südamepõhjani liigutab, see, mille ees ta tunneb ühteaegu aukartust ja rõõmsat ärevust. "Püha" on see, mille ees me vakatame, sest me tunneme, et meid puudutab "miski", mis on midagi suuremat kui me ise, enamat kui meie ...

EELK Usuteaduse Instituut kuulutab välja konkursi järgmiste korraliste õppejõudude ametikohtade täitmiseks alates 1. juulist 2013. Piibliteaduste õppetooli professor (Uus Testament) 1,0 koormusega Kirikuloo õppetooli dotsent 1,0 koormusega Süstemaatilise teoloogia õppetooli dotsent 0,5 koormusega Praktilise usuteaduse õppetooli lektor (hingehoid) 1,0 koormusega Piibliteaduste õppetooli lektor (Piibli keeled) 0,5 koormusega Praktilise usuteaduse õppetooli ...

«Miks teil, kristlastel, on oma usu sümboliks mingi kohutav piinariist. Ja siis veel selle küljes rippuv laip! Kas te midagi kenamat ei suutnud välja mõelda?» Nii olen kuulnud küsitavat. Tõesti, ristiusu kõige tuntum sümbol on kohutav piinariist ja lausa selle usu nimigi on sealt tulnud, see on risti usk. Miks küll nii? Taeva poole kisendanud Kui väike laps õpib maailma tundma, siis puistab ta pea kogu aeg küsimusi «miks?». Küllap teatakse, kui raske on siis vahel ...

Aga ingel pöördus naiste poole ja ütles: «Teie ärge kartke! Ma tean, et te otsite ristilöödud Jeesust. Teda ei ole siin, ta on üles äratatud, nõnda nagu ta ütles. Tulge, vaadake paika, kus ta magas!» Mt 28:5–6 Armsad vennad ja õed Kristuses, ärge kartke! Pühakirja suurim rõõmusõnum meile on kuulutus Kristuse ülestõusmisest. Jeesus on surnuist üles äratatud ja me ei pea teda otsima surnute hulgast. Mure ja lein on lõppenud, uus elu ja uus hommik on koitnud jumalikus ...

Täna, priiuse põlistumise päeval, on Eesti vabadus saanud põlisemaks kui kunagi varem. Teist korda on seljataha jäänud 7890 päeva, mil Eesti rahvas on olnud vaba. 24. veebruaril 1918 välja kuulutatud Eesti Vabariik ei ole mitte kunagi lakanud olemast – riigiõiguslikult on ta kestnud katkematult üle 95 aasta, tänaseks 34 730 päeva. Kuid Eesti riik on olnud varjusurmas suurema aja oma olemasolust. Täna pühitseme päeva, mil surnuist ülestõusmisest on möödunud rekordarv päevi. ...

Liturgilise kirikuaasta vältel käsitletakse Looja õndsusloo erinevaid aspekte. Rõõm vaheldub kurbusega, kaotuse järel võib tulla võit. Talve möödumisel ootame kaunist kevadet. Igale asjale on määratud oma aeg. Pühapäevased jumalateenistuse teemad puudutavad elu võimalikke tahke. Nii on aastasadadega välja kujunenud kindel ja vajalik rütm. Elu ja surma müsteeriumi mõtestamise kulminatsioon asetub vaikse nädala sündmuste pingetesse. Evangeeliumid kirjeldavad Jeesuse maise ...