Täna, vastlapäevale järgneval tuhkapäeval algab ülestõusmispühadele eelnev suur, ligi 40-päevane paastuaeg. Rapla koguduse õpetaja Kalle Kõiv pidas pühapäeval, 10. veebruaril kirikukohvi ajal (jumalateenistusele järgneval koosviibimisel) loengu paastust. Ta ise ja veel mõned koguduse liikmed plaanivad alustada mõnepäevase veepaastuga. Kalle Kõivu sõnul on ta teinud veepaaste ligi kümme aastat ja teab oma kogemustest veepaastu kasulikkusest nii ihule kui ka hingele. Edasi ...
Nõo kogudust Tartumaal on ikka kandnud laul ja isamaalised aated. Nii on see praegugi, kui koguduse tuumiku moodustavad laululembesed mehed.
Nõo alevik ja sealne pühakoda on väikesed, ent rajatud tugevale kaljule. Siin ei paista kellelgi ruttu olevat, apteegiuks on kutsuvalt avatud (õnneks pole asja sisse astuda), Aleksander Lätte tänav viib raudteejaama (kahju, et rong harva sõidab), läbi pargi paistab koolihoone, eemal kirikutorn.
Otsija leiab vallavalitsuse hoone, kus ...
«Ma usun, aita mind mu uskmatuses.» Mk 9:24 Armsad õed ja vennad! Usuaasta palvepäeval on mitmekordselt põhjust tunnistada oma usu nõtrust ja paluda Jumala armu ja abi, nii nagu eeltoodud piiblitekstis tegi haige poisi isa. Ka tänane ühiskond pole terve. Ühed ütlevad, et eestlased on kõige vähem usklik rahvas, teiste meelest oleme üks usklikumaid, kahjuks ebausklikumaid. Ka mitmete pahede poolest nagu perekondade lagunemine, alkoholitarbimine, narkosurmad või tapmised ...
Rohkem kui veerand sajandit tagasi kirjutasin ma ajalehele TRÜ ligemale paarkümmend artiklit maailmakultuurist kui õhtumaa vaimsest ühisosast. Sealt jäi paljugi välja põhjusel, et mul puudusid siis sellekohased teadmised. Ma ei käsitlenud reformatsiooni ja protestantismi ajaloolist sisu ega keskaja teise poole juurat, vaid keskendusin renessansile kui ühiskondlikule pöördumisele minevikus sündinud loomingu ülevuse poole.
Ainus teoloogiline aspekt, mida võinuksin välja tuua, ...
Juhan Liiv mõtiskleb oma luuletuses «Aeg»: «Õhk on kord soojem, teine kord kare’m: / millal me teame, mil aeg ajast parem?» Ka Koguja väidab oma raamatus, et igale asjale on määratud aeg ja et aeg on igal tegevusel taeva all. Kristlik maailm seisab paastuaja lävel ja ilma suurema kõhkluseta võime öelda, et see on kindlasti väga hea aeg kontrollimaks, kas meie sisemine kompass näitab ikka õiget suunda.
Meie kirikus ei ole välja kujunenud reegleid ja tavasid paastuajaks. ...
Küllap on nii mõnigi lugejatest pidanud vastama konksuga mälumänguküsimusele, mitu rüütlit langes teadaolevalt Ümera lahingus. Vahel on selle küsimuse juurde veel segadusseajamiseks lisatud eksimisvõimalus pluss-miinus viis rüütlit.
Mäletan isegi, kuidas ma Mait Metsanurga «Ümera jõele» toetudes langenud rüütleid kokku lugesin – külavanem Kiur tappis ühe, vanem Vello lõi ühel hobuse surnuks ja rüütel jäi kukkudes võitlusvõimetuks, ümmardaja Vaike lasi ühele noole silma ...
Lehetegijad on põnevil tagasisidest, seetõttu on alati teretulnud telefonikõned, (elektron)kirjad ja tänavanurgal «nööbist võtmised». Lõviosa reageeringutest viitab silma riivavale, oluliselt vähem repliike pakuvad tuge lehesisu ülesehitamiseks. Seda enam rõõmustas titulaarpraost Ivar-Jaak Salumäe e-kiri, kus ta tähelepaneliku lehelugejana viitab EK nr 6 ilmunud artiklile «Kus suri laulu «Hoia, Jumal, Eestit» autor?». Pastor Raudkepi saatuse küsimuses soovitab ta pöörduda ...
Palvepäevi on kristlikus kirikus peetud alates selle algusest. Palvepäevaga liitub sageli kahetsus ja paastumine. Palvepäevade eelkäijaiks võib pidada katoliku kiriku Quatember-päevi (Quatuor tempora, neli aega), mis olid tugevalt seotud aastaaegade vaheldumisega ja millega sooviti igat neljast aastaajast «kahetsuse, tänu ja palvega pühitseda Jumalale». Aastaaegade vaheldumist mõisteti Jumala kingina. Samas nähti inimese sõltuvust looduse andidest ja sellega seoses sooviti ...
Piiskop Aarre Kuukauppi tähistab 14. veebruaril 60. sünnipäeva.
20. jaanuaril 1996 algas Ingeri kiriku ajaloo täiesti uus etapp. Iidne kirik sai endale esmakordselt oma rahvusest piiskopi. Toonases kiriku keskuses Kelttos ordineeriti piiskopiks Aarre Kuukauppi. Seni olid piiskopiametit pidanud ikka mujalt tulnud töötegijad, sealhulgas ka eestlased. 20. saj eesti koguduste piiskopid Oskar Palsa ja Aleksander Jürgenson teenisid samuti rasketel aegadel ingeri ...
Tallinna toomkogudus annab head eeskuju
Juba suvel kerkis koguduse nõukogu liikmete seas idee, et toomkogudus võiks toetada rahaliselt üht maakoguduse vaimulikku. Juhatus innustus sellest ja käesoleva aasta eelarvet koostades planeeriti sisse vastav summa.
«Otsustati ka, et toetatav peaks olema meie oma koguduse liige, varasem praktikant ja diakon, eelmisel aastal preestriordinatsiooni vastu võtnud Georg Glaase (fotol), kes on 1. detsembrist Laiuse koguduse õpetaja,» ütles ...
85aastane Benedictus XVI (fotol) põhjendab oma soovi astuda tagasi nõrgenenud tervise ja kõrgest east tuleneva väsimusega.
Benedictus XVI, sünninimega Joseph Alois Ratzinger, kes on paavst alates 19. aprillist 2005 pärast Johannes Paulus II surma, kavatseb ametist loobuda 28. veebruaril kell 20 kohaliku aja järgi.
Vatikani koduleheküljel teatatakse, et pärast oma südametunnistuse korduvat uurimist Jumala ees jõudis paavst veendumusele, et tema jõud ei ole kõrge ea tõttu ...
Tartu teoloogia akadeemia on 20 aasta jooksul andnud tuule tiibadesse 90 lõpetajale. Praegu on nimekirjas 40 üliõpilast. Koolielus on olnud raskemaid ja kergemaid aegu, aga eesmärk anda oma õpilastele eluks hea teoloogiline ja humanitaarne vundament on alati olnud peamine.
Ümberringi valitseb vaikus, kui õppeprorektor Siimon Haamer kolme õppeklassiga hubastes ruumides Ujula tänavas ringkäigu teeb. See on teine hoone, kus kantselei ja loenguruumid on ühe katuse all. ...
Tartu luterlik Peetri kool ja lasteaed avavad sügisel uksed, taganemisteed ei ole, kinnitab vastne direktor Tarvo Siilaberg.
Seda, et mõne inimese eestvõttel kool sünnib, juhtub harva. Just sellega on hakkama saanud Pille Valgu õpilased Tarvo Siilaberg, Triin Käpp ja Külvi Teder koos Peetri koguduse õpetaja Ants Toomingaga, taastades aastatel 1906–1940 tegutsenud Peetri kooli. 2011. aasta novembris asutasid nad kooli taastamiseks ...
Seto Instituudi väljaandena sarjas «Seto kirävara» ilmus esimese teosena setu keelde tõlgitud Uue Testamendi neli evangeeliumi.
Tegemist on teise, oluliselt parandatud trükiga. Esimene ilmus Õpetatud Emakeele Seltsi toimetistes 1926. aastal. Pühakirja setu keelde ümberpanemise oli toona võtnud enda kanda Tartu Treffneri gümnaasiumi (eksternina) lõpetaja Ernst Puusepp, kes veel polnud jõudnud astuda õppima ülikooli usuteaduskonda, hilisem mitme EELK koguduse pastor. ...
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf autasustas Tema Majesteedi Kuninga medali ja sinise lindiga Lääne-Rootsist Uddevallast pärit õpetaja Patrik Göranssoni (45) panuse eest eestirootsi kultuuripärandi säilitamisel.
Laureaat arvab, et oma koguduse ja selle liikmete ajaloo väärtustamine, kogumine ning elus hoidmine on lihtsalt üks osa tema loomulikust tööst eestirootsi koguduses.
Ta jagas Eesti Kirikule muljeid kuninglikult vastuvõtult Stockholmis: «See oli igati suur au ja ...