2013. aastal tähistab Rõngu Mihkli kirik esmamainimise 600. aastapäeva. Seetõttu kutsub kogudus üles koguma materjale Rõngu kihelkonna ajaloost. Oodatud on kõigi endiste ja praeguste rõngulaste mälestused, eriti sellised, mis on seotud kiriku või koguduse eluga (kunagised laululehed, pildid kiriklikest talitustest jms). Nooremad inimesed võiksid küsitleda oma vanavanemaid või eakamaid sugulasi, et nende mälestusi kirja panna. Edasi loe Tartu ...

Kas riik peaks hoidma distantsi kõigi uskumuste ja veendumustega, mis pole tolerantsed ning seonduvad näiteks rassismi, homofoobia või naiste diskrimineerimisega? Äsja sai Eesti põhiseadus 20aastaseks. Kui põhiseadust 1990. aastate alguses koostati, siis polnud usuküsimusi reguleeriva paragrahvi üle vaidlusi. Muude küsimuste lahendamine oli palju tähtsam. Oligi hea, et palju usu ja selle viljelemise reguleerimisega seonduvat jäi lahtiseks, andes võimaluse asjadel n-ö ...

Käsmu koguduse suurimaks kordaminekuks 2012. aastal oli kiriku kapitaalse siseremondi teostamine. Kiriku siseremondi käigus vahetati elektrisüsteem, seina asetati uus algupärase mustriga käsitsi maalitud tapeet, aaderdati kantsel, puldid ja pingistik, marmoreeriti altar altarisambad ja kantsel, värviti lagi ja põrand ning teostati oreliprospekti remont. Töid rahastasid PRIA Leader programm, Muin­suskaitseamet, riiklik Pühakodade programm, eraannetajad ja kogudus. Tööde ...

"Ajalik ja ajatu" käis Haapsalus vaatamas, kuidas praosti Tiit Salumäe ja organisti Lia Salumäe peres jõule tähistatakse. Tiit Salumäe meenutas, kuidas ta 1970. aastal oma esimest jutlust pidas. Lia Salumäe rääkis aga, et jõulud on tema jaoks tihe aeg, sest jõululapäeval mängib ta vähemasti neljal jumalateenistusel. Vaata saadet siit.

Kolmandat korda toimunud Lõuna-Eesti palvushommikusöögi eesmärk on teenida Lõuna-Eesti liidreid, pakkudes kohtumisvõimalust heade mõtete jagamiseks ning omavaheliseks vestluseks ühendamaks inimesi ja valdkondi, mida keegi esindab. "Ühise jõuluaja lõpetamise tähe all keskendume püsiväärtustele, mis on elus olulised sõltumata pühadeajast või tööperioodist. Nii ülemaailmselt kui ka üle Eestimaa levinud palvushommikusöökide traditsiooni keskmes on suhted, mis ühendavad ...

Kas siis, kui Tartu Pauluse kiriku suur remont 2014. aasta sügisel lõpeb, tõmbab uues suures kirikusaalis pilke enda poole ka taastatud altarikuju Kristuse, Maarja Magdaleena ja pimeda kerjuse Bartimeusiga? Keegi ei tea seda veel. Kas kujust loodav koopia tuleb marmorist, nagu Amandus Adamson selle lõi? Või kipsist, tehtud järele mõne meie aja kunstniku käega, või luuakse see hoopis 3D-printeri abil koopiana? Või ripub hiiglaslikus seinaorvas ...

Esimesel jõulupühal sõlmisid Tallinna Kaarli kogudus ja Rocca al Mare kool koostöölepingu, mida oma allkirjadega kinnitasid koguduse õpetaja Jaak Aus ja kooli juhataja Rein Rebane. Sündmuse kinnituseks toimus kirikus heategevuskontsert Kaarli kooli toetuseks. Kontserdil esinesid Dave Benton, Paul Daniel, Jana Abzalon, Merja Kägu ja Henry Laks, Astrid Lindgreni jõululugusid luges koguduse noortetöö juht Meelis Holsting. Kasvab välja lasteaiast Oma kooli asutamise ...

Armas Eesti rahvas! Jõulud pole juhuslikult aasta kõige pimedamal ajal, mil valgus hakkab ometi tasapisi kasvama; ajal, mil pimeduse selgroog murdub, ent külmem aeg on alles ees. Ka meie, inimeste seas on palju sellist, mis sünnitab sünget meeleolu. Eurokriis, hirm tuleviku pärast, pettumine poliitikutes, välispoliitilised ohumärgid, meie rahva väljaränne ja kahanemine – kõik need kasvatavad ebakindlust ja toovad lisa meie igapäevastele ja isiklikele ...

Johannesepäeval, 27. detsembril tähistas Viljandi Jaani kogudus oma kiriku ja koguduse 540. aastapäeva ning koguduse taasasutamise 20. aastapäeva kolmanda jõulupüha tänujumalateenistusega ning piduliku vastuvõtuga. 17. sajandil frantsiskaanlaste kloostri kabelist Viljandi linnakogudusele ehitatud ja Ristija Johannesele pühitsetud Jaani kirik on sajandite jooksul näinud paremaid ja halvemaid aegu. Aga ta on püsinud, jõudes tänasesse kaunimana kui iial enne. 1950. aastal ...

Paar tundi enne maailmalõppu seisan ligi 750 isamaale truudust tõotanud sõduri ees ning püüan pakasest kangeks hangunud suud liigutades öelda nendele noortele meestele midagi aatelist ning püha. Mõtted ning emotsioonid on hardaks muutunud juba hümni ajal, mis madalhäälselt kõmisedes mööda külmunud riviplatsi laiali valgub. Päikest ei ole, aga taevas on endiselt omal kohal ja pilved – otsekui teadlikult lohakalt sügavsinisele lõuendile puistatud. Kõik on paigas, kõik toimib. ...

Oli üks kargelt tuuline sügispäev, kui pereliikmetega kodumetsas kõndisime ja otsustasime koju pöörduda suurema ringiga, mis meid juba teise valda kuuluva küla veerele tõi. Tee hargnes kaheks, üks viis külasse, teine koduküla suunas. Valisime viimase, mis lõppes ootamatult ühel lagunenud taluasemel. Endisest hiilgusest sai veel üsna hästi aimdust: sissevajunud katusega suursugune elumaja, kaks sauna ja lauta, mahalangenud aed, mis õuealale piiriks. Sammaldunud õunapuud ja ...

Sotsiaalseid vahesid võib pooldada või mitte. Praegu on jätkuvalt moes rääkida, et võrdsust pole tegelikult kunagi olnud, ei ole ega tulegi, nii on alati olnud ja nii jääb. Sõnadega võib palju muuta – kõveraks või õigeks, sõnal on jõudu leevendada. Lõpuks aga tuleb ikka vastu kõige alumise ühiskonnakihi tasand, milles enam lihtsalt ei ole võimalik toime tulla ega elada. Ja ei aita targutamine, et vaesus, teate, see on lihtsalt iganenud mõtteviisi küsimus! Mõtle positiivselt, ...

Ma ei mäleta, et kunagi oleks jõulude eel ja ajal kõneldud nii palju selle kommertslikkusest. Pühadeaja kaubanduslik aspekt võeti vaatluse alla meedias, kõnelemata sotsiaalmeediast. Viimase sõnumiväljad olid pilgeni repliikidest, mille kokkuvõtteks küsimus: «kas me selliseid jõule tahtsimegi?». Ah, ma olen nendest jõuludest nii väsinud; lõpeks juba see jõulu tingel-tangel; no raha on ikka absoluutselt läbi ja kõik kingitused polegi ostetud – selliseid mõttekäike kohtasin ...

Kristi Sääsk, Suure-Jaani Johannese koguduse õpetaja: Aastaid, vist alates sajandivahetusest, on ilus tava helistada aastavahetusel kirikukelli. Täpselt nii mitu korda, kui algav aastanumber lubab. Ma ei tea, kui levinud see üle Eesti on, aga mäletan, et Kolga-Jaani koguduse vana õpetaja Heino Viks rääkis sellest toredast kombest, kusjuures ta selgitas ka oma nn kartulimeetodit: kartuleid ühest anumast teise tõstes ei läinud ta numbrite lugemisega sassi. Mina kartuleid ei ...

Ei pea tegema põhjalikku statistikat, piisab pistelisest küsitlusest, veendumaks, et märkimisväärne protsent EELK vaimulikest ei too oma leiba lauale üksnes vaimuliku teenistusega.   Nii diakoni- kui preestriordinatsiooni kandjad jagavad oma aega peale kiriklike tegemiste ka rohkem või vähem ilmalikus sfääris. On see hea, halb või paratamatus, uurib Eesti Kirik. On vaimulikke, kes töötavad kirikuvälisel töökohal majanduslikel kaalutustel, ja neid, kes ongi n-ö ilmalikus ...