16. septembril seati Kullamaa Püha Johannese kirikus uue koguduseõpetajana ametisse Lembit Tammsalu. Juhtliturgiks oli peapiiskop Andres Põder, assisteerisid Lääne abipraost Leevi Reinaru ja emeriitõpetaja Ants Leedjärv. Kaasa teenis Tallinna praostkonna abipraost Arho Tuhkru. Introduktsiooniteenistuse, mida rahvasuus nimetatakse õpetaja laulatamiseks kogudusega, jutluse pidas kirjakohale 2Ms 16:15–19 õp Tammsalu. Orelil oli organist Aet Reinhold, lisaks kohaliku ...

Eestlaste rahvusliku ärkamise ja iseolemise taotlustega ligikaudselt samal ajal sai alguse ka vaimulik äratus, mille viljana tekkinud priikogudused tähistavad käesoleval kuul oma 130. aastapäeva. Evangeeliumi Prii Usuühingute Liidu iseseisval kujul likvideeris nõukogude võim juba enam kui 60 aastat tagasi, seepärast oleks juubeli künnisel paslik meelde tuletada priikoguduste sünnilugu. Kooliõpetajate tegevuse läbi Ükski liikumine ei teki tühjale kohale. Priikoguduste ...

Kuigi kristlased väikeses Eestis paljut koos teevad, rõhutatakse ikka mõnikord oma prioriteete. Me nagu vahepeal unustaks, et Jumal on üks. Agape Eesti on kristlik ühendus, kes lähtub oma tegevuses oikumeenilistest põhimõtetest. Selles on tema tugevus, arvavad nad ise. Võib-olla just inimese valikuvabaduse austamise tõttu ongi Agape Eestis juba 25 aastat tegijaks jäänud. 13 aastat Agapes tegutsenud Herman ja Kristel Jürgens Tartust arvavad, et algselt ameerikalik ...

Mäletan lapsepõlvest selgesti mõnd sumedat suveõhtut Peedul, mil enne aiataguse öökino algust võtsin kapist vanavanemate kohvivaru ja tegin tassi kosutavat rüübet. Vanatädi, kes pärast lapse kaotust ja mehe kadumist sõja ajal suurema osa oma järgnenud elust õe pere juures oli elanud, käis siis mööda maja ringi ja tõmbas ninaga õhku – ta oli kõrge vererõhu tõttu kohvi joomisest loobunud. Sõõrmeisse tungiv lõhn aga tõi küllap meelde mälupilte, mis olid olulised ja meenutasid ...

Eesti Vabariigi valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu vahel sõlmitud ühishuvide protokolli allakirjutamisest möödub kümme aastat. Eesti taasiseseisvumise järel oldi harjutud sellega, et kiriku esindajad osalesid aktiivselt nii poliitilises, kultuurilises kui avalikus tegevuses. ERSP ja Kristliku Liidu asutamine, vaimulike osalemine Eesti Komitee ja riigikogu töös, sinimustvalge lipu aastapäeva tähistamine Otepää kirikus, üldlaulupeo rongkäigu alustamise eel koos peotule ja ...

Nendesamustegi kaitseks Pussy Rioti teemal on arvata jõudnud juba küllap kõik, kellel poliitika ja religiooni vallas midagi öelda on. Aga Eesti Kirikus (nr 32, 22.8.2012 – toim.) Jüri Raudsepa artiklit «Psühhedeelne revolutsioon on hoos» lugedes korraga kihvatas. Sest autor jagab muusika ja selle kaudu kogu kultuuri jämedalt kaheks: heaks ja pahaks. Ja lõpuks leiab, et sihikul on kristluse elimineerimine. Artiklist koorub välja soov maailma mustvalgeks jagada, teatav karmi ...

Käes on september, jälle alustavad tööd leerikoolid. Sellest on hea meel, sest paljutki võib ise lugeda ja targemaks saada, aga hea õpetaja suudab ühe tunniga rohkem anda kui iseõppija mitme allikaga tutvudes. Kuidas nii? Sest õpetaja loob arusaamiseks süsteemi. Leerikool õpetab, kuidas kirikus käituda, ja see on oluline inimese jaoks, kes tuleb pühakotta, teab ja tunneb Vana ja Uut Testamenti, aga ei tea, kuidas lauluraamatut kasutada, ei oska meieisapalvet peast lugeda. ...

26.–30. septembrini toimub Tartus XII soome-ugri vaimulik konverents pealkirjaga «Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti: kiriku missioon muutuvas maailmas». Viiel päeval kohtuvad Soome, Ungari, Ingeri, Rumeenia ja Eesti luterliku kiriku vaimulikud, et kuulata ettekandeid ja ülevaateid erinevate maade kirikute olukorrast, arutleda rühmiti ning viibida üksteist toetavas osaduses. Avajumalateenistus peetakse 26. septembril kell 18 Tartu Jaani kirikus, konverents ...

Raamatumessil Moskvas Kirjastaja Urmas Tamm Johannes Esto Ühingust üllatus Moskvas rahvusvahelisel raamatute näituslaadal vaimulike raamatute rohkusest. «Kaasajastatud VDNH (rahvamajandussaavutuste näituse) väljaku paviljonis hõivas vaimulik sõna kümmekond boksi: õigeusukiriku Moskva patriarhaat suure valikuga, mitmed kloostrid. Pakuti piibleid, selle selgitusi, usukannatajate lugusid jmt,» rääkis Urmas Tamm. «Kiriku pärand 1917. a eelsest ajast on taas välja antud, nii ...

2007. aastal alguse saanud Maarja-laulude festival pakkus kuulajatele laupäeval koorikonkursi ja pühapäeval uudisloomingu kontserdi. Narva Aleksandri kirikus toimunud konkursile oli end üles andnud kuus koori, neist pooled koguduse- ja pooled ilmalikud koorid, millest tulenevalt oli festivali korraldava Tuuliki Jürjo sõnul kooride tase väga erinev. Kuigi koguduste koorid olid tehniliselt nõrgemad, oli neil vaimuliku muusika esitamiseks rohkem sisukust ja vaimsust. Ka ...

Eelmise nädala reedel ja laupäeval tähistas Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu (EEKBKL) kõrgkool kõrgem usuteaduslik seminar (KUS) oma 90. aastapäeva. Sel puhul toimus Tallinna Oleviste kirikus rahvusvaheline teaduskonverents «Teoloogiline haridus muutuvas ühiskonnas – ajalugu ja tänapäev», millest võttis osa üle 40 inimese. KUS avati 16. oktoobril 1989. aastal Tallinnas ja tegu on 1922. aastal Keilas tööd alustanud Eesti baptisti jutlustajate ...

Issand, sina saadad meile rahu, sest kõik meie teodki oled sina teinud. Issand, meie Jumal! Meid on valitsenud muud isandad peale sinu – me kiidame üksnes sind, sinu nime. Surnud ei ärka ellu, kadunud ei tõuse üles. Sest sina nuhtlesid neid ja hävitasid nad ning kaotasid neist iga mälestuse. Aga sinu surnud ärkavad ellu, minu laibad tõusevad üles. Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest sinu kaste on valguse kaste ja maa paiskab välja kadunud. Js 26:12–14,19 Meie maine ...

Oh Isa, miks tunnen ma end taas nagu ussike? Kõik need murekoormad, mida kannan, ja hirmud ja luhtunud lootused, kõik need suruvad mind vastu maad. Aga siiski – siiski tohin uskuda, et siin, siin kuskil minu sees on keegi teine. Ja tohin uskuda, et ühel päeval ta murrab vabaks sellest alanduse kestast ja siis ... siis saan olla nagu ingel taevas.

Elu ja surma küsimused on alati inimesi vaevanud, sest ainus asi, mis siin maailmas kunagi päris kindlalt juhtub, on meie surm. Niikaua kui inimene on elanud, on ta otsinud vastust küsimusele, mis on pärast surma. Kas surmaga on kõik lõppenud või on pärast seda veel midagi? Kõik religioonid on tegelnud selle temaatikaga ja ainult usul on vastus surmajärgse kohta. Kristlus kõneleb igavesest elust, mis ootab usklikke ees viimse kohtu järel. See usk annab inimesele lootust ...

Püha Jumal, täname, et Sinule võime loota elu kõige lootusetumates olukordades. Täname, et surma järel ootab neid, kes usuvad, igavene elu Jumala riigis. Aita meil uskuda nii, et võiksime kord sinna ellu pääseda ja kogeda seal jäädavat rõõmu. Aamen