Kogudus lisab möödunud nädalal ilmunud loole «Vaikselt hõisates» täienduseks, et Lohusuu luteri kiriku 345. aastapäeva ja uue kirikuhoone 130. aastapäeva tähistamist ning altarikatete valmimist toetas kohaliku omaalgatuse programm (EAS).

Saima Sellak-Martinson, diakon 22. augustil – 38 Peeter Krall, diakon 24. augustil – 61 Priit Rebane 24. augustil – 75 Ordinatsioonitähtpäev 26. augustil – 1 Triin Käpp Kõikidel õnnitletavatel on preestriordinatsioon, kui ei ole märgitud teisiti.

Kullamaa ja Lääne–Nigula koguduse esindus külastas 4. ja 5. augustil sõpruskogudust Soomes Raahes, et tänada koostöö eest ja tähistada Pattijoe kiriku 100. aastapäeva. Lääne–Nigula ja Raahe ning Kullamaa ja Pattijoe koguduste vahelised sõprussuhted said alguse 1989. aastal. „Mõlemal pool on välja kujunenud ustav sõprade ring, kes on aastaid neid suhteid hoidnud ja arendanud,” ütles kevadel pensionile jäänud Kullamaa kirikuõpetaja Ants Leedjärv.  „Selline käik ei ole ...

Otepääl tähistati Eesti taasiseseisvumispäeva, 20. augusti perepäevaga, mille käigus muu hulgas sõditi kirikumõisa pärast. Nimelt peeti maha õppelahing, kus osalesid kaitseliitlased ja noorkotkad. Lahingust andis ülevaate EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja ja Kaitseliidu Valgamaa maleva kaplan Marko Tiirmaa. Lisaks lahinguvõtetele oli võimalik jälgida esmaabi andmist haavatutele. Kohaletulnuid tervitas Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol. Edasi loe ajalehest ...

Pühapäeva pärastlõunal kõlas Kõpu kiriku tornist teistsugune kellahelin. Suure kirikukella mängu täiendasid väiksema kella löögid. Õigupoolest on uus kell vanem kui Kõpu praegune, ülemöödunud sajandi algul ehitatud kivikirik. Taasleitud väike kell kannab kirja «LG. V. Vietinghoff. 1793». Pärast Kõpu mõisnike järeltulijate, perekond von Stryki esindajatega konsulteerimist ja perekonnakroonikate uurimist on jõutud seisukohale, et tegemist peab olema endise pühakoja ...

Toris peeti taasiseseisvumispäeva puhul tänujumalateenistus ja söödi sõdurisuppi. Eesti sõjameeste mälestuskirikus pidasid riigi taastamise 21. aastapäeva teenistust kaitseväe peakaplan emeeritus Tõnis Nõmmik ja staabikaplan major Raivo Nikoforov ning Kaitseliidu kaplan leitnant Eduard Kakko. Nii nende kui hiljem kiriku kõrval ratsamonumendi juures kõnelejate sõnum viitas vajadusele õppida ajaloost ja olla oma tegemistes taas iseseisvuse saavutanud riigi ...

Narva Aleksandri kiriku ehitus seisab rahapuuduse tõttu, kuna Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ei kiitnud projekti heaks. Aleksandri kiriku ehituse projekt sisaldas ka orelit, ütles Narva Aleksandri koguduse muusikajuht, organist ja koorijuht Tuuliki Jürjo BNSile. Raha on küsitud ka Eesti-Läti-Vene piiriülese Euroopa naabruse ja partnerluse koostööprogrammist Estlatrus, kuid ka sealt saadi eitav vastus. «Enam ei oska kuskilt küsidagi,» tõdes Jürjo. «Inimesed ...

Uurimistööd Pöide kiriku juures on toonud päevavalgele mitmeid üllatusi. Krohvikihtide alt tuli välja keskaegse maalingu jälgi ning põrandalt vanaaegseid münte. “Kõige põnevamad ongi keskaegsete maalingute fragmendid ja mõned mündileiud,” ütles Central Baltic Interreg IV A projekti “Läänemere piirkonna ajalooliste maakirikute jätkusuutlik haldamine” (SMC) projektijuht Kaire Tooming. Nii vana maalingu jäljed on üsna üllatavad, kui arvestada, millises seisukorras kirik ...

Toimetuse kolleegium on heaks kiitnud Eesti Kiriku uuenenud kodulehekülje, mis alates augustist on kõigile kättesaadav internetis aadressil www.eestikirik.ee. Kodulehe uue kujunduse eest oleme tänulikud Aivo Prükile. Üleminekuaeg võib põhjustada tõrkeid, aga loodame lugejate heatahtlikkusele.

Lohusuus elab tagasihoidlik, sõbralik ja hooliv rahvas, sain kinnitust möödunud laupäeval, kui kogudus pidas kiriku esmamainimise 345. ja praeguse kiriku 130. aastapäeva. Peipsi-äärsest 600 istekohaga neogooti stiilis kivikirikust 150 aastat vanem kell kutsus ümbruskonna rahvast ja külalisi tänujumalateenistusele ning igaüks oli tõesti oodatud, tundus kaugemalt tulijale. Varane päralejõudja võis näha küünalde süütamist kirikus, kus puudub elektrivalgus, kolmes ...

Kambja külas võis 5.–8. juulini näha kiriku juures tegutsemas üle saja noore, kes olid kogu Eestist kohale tulnud kristlikule noortefestivalile Järgmine Peatus. Tänavune JäPe on arvult juba 23. Neljapäeval vihmaga kohale jõudnute südames säras päike. Tundsin, et Jumal on kohal selles paigas ja tegemas midagi imelist nende päevade jooksul. Minu jaoks oli see kolmas JäPe. Kahe aasta tagune ja minu esimene kristlik noortefestival aga on ja jääb minu jaoks kõige ...

Lõppev suvi on olnud Risti koguduses sündmusrohke. Pühapäevakoolihooaja lõpetasime laagrikeskuses Talu. Kohal oli 36 last, juhendajad Kristel Maltis, Tiia Niinemaa ja Heli Iljašenko, õpetaja Annika Laats, mõni koguduse noor ja lapsevanem, kes lastel silma peal aitas hoida. Köögis andsid oma panuse vabatahtlikud. Laagrit läbivaks teemaks oli «Kogudus kui üks ihu». Piiblitundides arutlesime selle üle, et kuigi oleme erinevad, oleme siiski kõik osa ühest kirikust, ühest ...

Viis aastat tagasi taaspühitsetud Rohuneeme kabel sai viimase särava killu augusti esimesel nädalavahetusel, kui õpetaja Mikk Leedjärv pühitses kabeli altarimaali. Viimsi kirikust on saanud kunstnikele armastatud paik, kus oma töid näidata. Üks neist on olnud tuntud maalikunstnik ja graafik Andres Tolts, kellele kogudus eesotsas näitusi organiseeriva diakoni Erkki Juhandiga tegi ettepaneku maalida Rohuneeme kalmistul paiknevasse kabelisse altarimaal. Teated kabeli ...

Ruhnu Maarja Magdaleena kivikiriku 100. aastapäeva tähistamiseks andis kogudus välja raamatu «Ruhnu uus kirik 1912–2012» (fotol), mis pakub ajaloolise ülevaate saare mõlemast pühakojast. Õhukese, ent kasutajale Ruhnu kirikuloost väga hea ülevaate andva raamatu on koostanud ja toimetanud kunstiajaloolane Sirje Simson, kelle sulest on teose originaalosad. veel on raamatusse lisatud mitmed varem ajakirjanduses publitseeritud kirjatööd (artikkel uue kiriku pühitsemisest ...

Tarvastu kirikus mälestati 8. augustil Maimu ja Harri Haamerit. Kesknädala keskpäevale vaatamata oli Viljandimaale kohale sõitnud palju rahvast. Haamerite järeltulijad, kristlased, kes noortena kasvades Memme ja Taadi lähedusest ja heast sõnast osa said, Mustla-Tarvastu rahvast ja kaugemaltki tulijaid. Armulauaga jumalateenistusel teenis Maimu ja Harri poeg Eenok Haamer, laulis tütar sopran Maarja Haamer-Renter, kirikupingis istusid poeg Andres Haamer ning kasupoeg ...