Slava Ukraine

Kus algab lootusetus?

Möödunud kuul alustasime lehes nõuanderubriiki, mille käigus püüame toetada inimesi, kes ühel või teisel viisil on jäänud kimpu oma elu korraldamisega, ümbritsevate suhetega vmt. Täname neid, kes oma asjust on kirjutanud, püüame saabuvatele kirjadele vastata ja probleemidega tegelda. Tänase loo avaldame perekonna nõusolekul, pereema nimi on muudetud.Tea pere luguTea elab maakonna ...

Õpetaja Ants Leedjärv lahkub koguduse teenistusest Kullamaalt

Ants Leedjärv on Kullamaal teeninud kogudust üle 34 aasta. Tiiu HermatPeaaegu 35 aastat Kullamaal ja Piirsalus kirikuõpetaja olnud Ants Leedjärv (63) paneb kevadel ameti maha, läheb pensionile ja kolib elama Tallinna külje alla Jürisse Karla külla.Leedjärv ütles, et läheb tervise pärast n-ö eelpensionile. Kirikuõpetajad saavad muidu pensionile 65aastaselt, temal on sinnani aega peaaegu kaks aastat. Kui täie jõuga ei saa, siis niisama pensionini tiksuda ta ka ei taha. Viimase ...

Tiina Ool sai Kuressaare koguduse abiõpetajaks

Aastaid Kuressaare koguduses laste- ja noortetööd teinud Tiina Ool jätkab 1. märtsist koguduses tööd abiõpetajana. Sirje SemmPeapiiskop Andres Põder ordineeris 19. veebruaril Tallinna piiskoplikus toomkirikus EELK preestriks Tiina Ooli.Peapiiskopi otsuse aluseks on õpetaja Anti Toplaane taotlus ja Kuressaare koguduse nõukogu otsus 2011. aasta juunist. Juba 2010. aasta juunis pastoraalseminari lõpetamise järel vaimuliku ametiks vajaliku pro ministerio eksami sooritanud Tiina Ool on 1. märtsist Kuressaare koguduse abiõpetaja. Kogudusse kasvanudKoguduse õpetaja ...

Kodu teisel pool vett

Espoo koguduse vaimulik Raigo Liiman, kelle korraldada on koguduse misjonitöö, teeb palju ka selleks, et eestlasi koondada. Jõulude ajal kutsub ta neid kirikusse kuulama kontserti, kuhu esinejaks on palunud artisti Eestist. Eesti vabariigi 90. sünnipäeva aastal korraldati Espoos samuti suurejoonelised pidustused väljasõiduga merele.  Sirje SemmEestlane Raigo Liiman (44) teenib Soome luterliku kiriku vaimulikuna Espoo toomkoguduses 2004. aastast. Mõnikord talle öeldakse, et sa pole vist soomlane, ja küsitakse, kas oled saamlane. Raigole meeldibki, et vaatamata kahekümnele Soomes elatud aastale tema soome keel nii puhas pole.Kohtume Raigoga Espoos päev pärast presidendivalimisi. Erinevalt eestlastest saavad soomlased endale presidendi otse valida. Kui küsin tema valikut, hakkab ta ...

Jumal on mind tõesti juhtinud ja aidanud

Jaan Tooming usub, et oma loomingulise teega on ta ära teeninud lunastuse. InternetVabariigi aastapäeva eel jagatakse paljudele tunnustust, üks neist on tartlane Jaan Tooming.Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest on riigi kultuuripreemia koos 64 000 euroga määratud näitleja ja lavastaja Jaan Toomingale, helilooja Jaan Räätsale ning Washingtonis elavale ajakirjanikule, kirjanduskriitikule ja kirjastajale Hellar Grabbile. Preemia antakse üle Tartu ülikooli aulas 24. veebruaril.Jaan Tooming on ...

Avo Kiir: olen muutunud vaikust ja omaette olemist hindavaks

Õpetaja Avo Kiir: «Olulisim on armastus, mis on elu alus. Ka armastus kui suhtumine. Armastada inimest ja kõike elavat, loodust ja lootust, armastada ligimest kui iseennast. Armastada pika meelega ja vastutasu ootamata, see on minu elu moto.»  Liina Raudvassar  Vabariigi aastapäeva eel, 23. veebruaril oma 60. sünnipäeva tähistava õpetaja Avo Kiirega kohtume Iisaku kogudusemajas, et kõnelda jumalikest ja inimlikest asjadest ja nende kahe kokkupuutealast. Sünnipäevateemast laveerib mees aga järjekindlalt kõrvale, kuna ei hooma uue eluaasta ümarust.Peipsi-äärsete tasandike ja Alutaguse metsamassiivide kokkupuutepunktis asuvale Iisakule on Tartu poolt läheneda ilus. ...

Eetilise esseistika auhinna pälvis Ilmar Raag

Ilmar Raag on öelnud, et essee on natuke aristokraatlik ajaviide. Arho Tuhkru Enn Soosaare 75. sünniaastapäeval, 13. veebruaril andis temanimeline sihtasutus välja esimese eetilise esseistika auhinna.President Toomas Hendrik Ilveselt auhinna vastu võtnud filmimees Ilmar Raag ütles, et «essee funktsioon on tekitada ühiskonda selliseid sõnumeid, mida poliitikud ei saa välja öelda, sest neid rõhub imperatiiv, et nad peavad ütlema enam-vähem meeldivaid sõnumeid, et olla ...

Enn Soosaare tekstid on raamatusse köidetud

 Raamat hõlmab eesti rahvuskultuuri silmapaistva mõtleja Enn Soosaare esseid ja artikleid aastaist 2000–2009.Tekstid on ilmunud Eesti Päevalehes, Postimehes ja Diplomaatias. Lisaks ilmub tervikuna Soosaare pikem essee «Nuripidine aastasada. Ajast, isast ja teistest». Võime uhkust tunda pikka aega meie juhtivaks kolumnistiks olnud Soosaare erudeerituse üle ajaloos ja poliitikas, filoloogias, filosoofias, kaunites kunstides. Tal oli oskust ...

Pühakodade riiklikust programmist toetuste saajad

XIII–XIV sajandist pärit Pöide kirik on Eesti vabariigi kultuurimälestis. XXI sajandil vaetakse, kas ikka jätkub võimalusi selle unikaalse hoone päästmiseks. Sel aastal toetatakse Pöide kiriku katuse avariirestaureerimise alustamist. Sirje Semm Riikliku programmi «Pühakodade säilitamine ja areng» 2012. aasta eelarve on kinnitatud ja pühakodade restaureerimiseks eraldatakse 660 486 eurot.Programmi juhtnõukogu otsusel saavad restaureerimistoetust seitsme konfessiooni pühakojad. Rahastamise eesmärk on programmi raames varem alustatud tööde lõpetamine. Tööd jätkuvadPooleliolevatest töödest viiakse lõpule Väike-Maarja kiriku torni ...

Küünlajala lummus: Kuressaare kirikus saab süüdata palveküünla

Anti Toplaan (vasakult), Pentti Laukkanen ja Touko Talasterä Espoost kingitud küünlajala taustal Kuressaare kirikus. Tõnu VeldreKolmekuningapäevast on Kuressaare Laurentiuse kirikus kasutuses sõpradelt Espoo toomkogudusest kingitusena saadud suur küünlajalg ehk kandelaaber. Selle väline vorm ja tähendus on väga sümboolne ja kõnetav. Soomes sepistatud küünlajala kaared moodustavad koos ümara kaare, mis meenutab maakera. Kaare sisemuses asetseb suurem küünal, millest kirikuline saab süüdata väiksemaid ...

Taevataat lasi aastapäeval päikesel paista

Pildil on Eesti Vabariigi esimese aastapäeva tähistamine Tallinnas Vabaduse platsil 24. veebruaril 1919. aastal. 1932. aastal jäi samas paraad esimest korda riigi ajaloos külma tõttu ära.  ArhiivKüünlakuu tähtsaim sündmus on teadagi vabariigi aastapäev, sestap tähistati seda ka 1932. a kõikjal Eestis. Vabariigi aastapäevaks kinkis taevataat selge ja päikesepaistelise külma ilma. Kraadiklaas Tallinna raekoja seinal näitas 10 külmakraadi. Tuhanded inimesed olid tulnud Vabaduse platsile paraadi vaatama, mis aga esimest korda riigi ajaloos külma tõttu ära jäi. Kuid kirikukellad helisesid, ...

30 aastat kirikutööl on möödunud kui üks päev

Juta Siirak 17. veebruaril 1982. aastal ordineeriti Tallinna piiskoplikus toomkirikus vaimuliku ametisse Juta Siirak, Urmas Arusoo ja Jaan Jaani.Juta Siirak (82) meenutab ordineerimispäeva oma mälestusteraamatus «Uus algus» (2011): «Toomkirik oli rahvast täis. Info oli kuidagi levinud ja tervitama olid tulnud paljud tuttavad ja kaastöölised endistest töökohtadest ning õpingute kaaslasi.» Kiriku ülesehitajaJuta Siirak ...

Taeva ja maa vahel

Ajakirjanik ja kirjanik Hille Karm on oma lapse- ja noorpõlvemälestused kirjutanud raamatusse. 2005. aasta varakevadel, kui Risti koguduse õpetajana tööd alustasin ja sealse ajalooga tuttavaks püüdsin saada, jäid näppu mõned korralikult välja lõigatud ja kausta vahele pandud artiklid omaaegsest Harju rajooni ajalehest. Nende teema oli üks: Risti koguduse õpetaja, kohaliku rahvavaenlase Raul Oki omakasupüüdlikkus ja rumalus. Igast reast uhkas vastu pahatahtlikkust ja salvavat õelust. Selline ...

Ilmus teine trükk Uku Masingu tõlgitud «Tooma evangeeliumist»

 Johannes Esto Ühingu kirjastuselt ilmus teine trükk Uku Masingu tõlgitud «Tooma evangeeliumist», mis kuulub Uue Testamendi apokrüüfide hulka. See on Jeesuse ütluste kogumik, mis pärineb tõenäoliselt 2. sajandi keskpaigast ja on säilinud koptikeelses tõlkes. Osa Tooma evangeeliumis leiduvatest Jeesuse ütlustest olid kuni evangeeliumi avastamiseni 1945/46. a tundmatud; osa on tuntud ka kirikuisade tsitaatide ...

Vabadusele eelneb usk sellesse

 Ilmunud teos on oluline kõigile Eesti lähiajaloo huvilistele. Kas on juhuslik, et kõvakaanelise kogumiku «Usk vabadusse» avalõigus on pehmelt öeldes küsitav väide? Lugupeetud Trivimi Velliste kirjutab: «Olgugi, et olime (Saksamaaga) sõjas relvavennad.» Kelle relvavend sai okupeeritud Eesti riik olla? Teades Vellistet võib aimata, kuidas ta püüab eelmainitud sõnaseadet siluda, rääkides näiteks Uluotsast, peaministrist vabariigi presidendi ülesannetes, kes kutsus Eesti ...