Slava Ukraine

Õnnitleme

Kalle Rebane, diakon26. märtsil – 50Andrus Norak, kaplan27. märtsil – 53Õnnitletavatel on preestriordinatsioon, kui ei ole märgitud teisiti. 

Juta Siiraku mälestuste­raamatu terviklik elutunnetus

 Emeriitõpetaja Juta Siiraku (81) mälestusteraamat «Kui kodud lõhuti» ilmus läinud aasta lõpus.Juta Siiraku kirja pandud mälestused pälvisid peapreemia juba 2008. a mais, mil Eesti Kirjandusmuuseum tõstis need esile eluloovõistlusele laekunud 120 töö hulgast. «Juta Siiraku töös on tähelepanuväärne kirjutaja hea väljendusoskus ja terviklik elutunnetus,» ütles toona ...

Immaculata – meie ideaal 1. osa

 Selle pealkirja all ilmus 2007. a katoliku preestri Karl Stehlini raamat Neitsi Maarja kohta. Katoliikliku vaate järgi on Jeesuse ema Maarja sündinud ilma pärispatuta, olles seega plekitu (ladina k immaculata), et olla võimeline sünnitama patust puhast Poega, kes on maailma Lunastaja. Õpetus Maarja pärispatuta eostamisest levis keskajal ning vastava dogma, mida ei tunnusta ei protestandid ega ortodoksid, kinnitas paavst Pius IX 1854. a. ...

Küsitlus: Miks on vaja kooli usundiõpetuse tundi?

 Sandra Sagar, Tartu Treffneri gümnaasiumi 11. kl õpilane:Minu jaoks on religioonilool natuke teistsugune tähendus. Mina ei ole seda õppinud usu kui sellise pärast. See tähendab minu jaoks peamiselt seda, et ma õpin tundma erinevate ühiskondade malle, eetikareegleid, seda, kuidas erineva usuga inimesega suhelda, uskude tagamaid ja nendega seonduvaid konflikte. See avardab silmaringi, õpetades teistsuguses usukeskkonnas õigesti ...

Wastne Testament ja eestikeelne kool

Kambja kirikuaeda on püstitatud mälestuskivi Ignatsi Jaagule, kelle teened köstri-koolmeistrina olid suured, et maarahvast võis saada raamaturahvas.  Internet8. aprillil peetakse Tartus konverentsi, kus kõneldakse 325 aasta pikkusest eestikeelsest kooliharidusest.Martin Luther (1483–1546) algatas katoliku kiriku reformimise ja seadis pühakirja ainsaks autoriteediks. Reformatsiooni vaimsed liidrid väärtustasid tööd ja lihtsaid eluviise. Luther tõlkis Piibli raamatud algkeeltest rahvapärasesse saksa keelde (Uus Testament 1522, kogu Piibel 1534). Protestantlik reformatsioon muutis kogu ...

Kirikuõpetajast kooliõpetaja

Urmas Viilma on 20. aastat koolis religioonilugu õpetamas.  Arhiiv Lisaks vaimulikutööle ka 20. aastat kooliõpetajaks olnud Tallinna toomkoguduse õpetaja kantsler Urmas Viilma peab plaani koolist lahkuda. Miks ja kuidas Teist sai kooliõpetaja?Mulle väga meeldis koolis käia. Mäletan, et gümnaasiumi viimases klassis tundsin päris nukrust, et meeldiv aeg läbi saab. Ja kui siis asjalood kujunesid nii, et mulle tehti ettepanek uuest sügisest värske vilistlasena oma kooli naasta, ...

Treffneristid: et avarduks maailmapilt

Töiselt loomingulises meeleolus möödub Treffneri gümnaasiumi religiooniloo topelttund klassiruumis, mille aknast vaatavad sisse Tartu Jaani kiriku terrakotafiguurid. Liina Raudvassar      Koolis, mille teoloog Hugo Treffner 1884 asutas ja kus kirjamees Anton Hansen Tammsaare 1898–1903 õppis, on religioonilugu pärast Eesti taasiseseisvumist katkematult õpetatud. Üle kümne aasta on õpetajaks Toomas Jürgenstein, kes lisaks religiooniloole annab ka filosoofiat ja on tänavu lõpuklassi juhataja. Eesti Kirik jõudis ajaloolisse majja Tartus Rüütli ja Munga tänava nurgal, kui 11.d klass alustas ...

Üks küsimus

 Usundiõpetuse arengut taasiseseisvunud Eestis on saatnud poolt- ja vastuargumendid. Suurema «tondina» on väidetud, et aine kultiveerib õpilastega manipuleerimist, usku «pööramist». Dr Olga Schihalejev, Tartu ülikooli religioonipedagoogika teadur:Kui tugineda uuringutele, pole taolistel hirmudel alust. 2006. aastal viis uuringu läbi firma SaarPoll ning taolist tendentsi ei täheldatud. Samuti osales Eesti aastail ...

Vaimulik, kes käib purjekaga kogudust teenimas

Kalle Rebane elab Kuusalus, õpib Tartus ja töötab Pranglil. Arhiiv26. märtsil 50. sünnipäeva tähistav Prangli koguduse diakon Kalle Rebane on üle kümne aasta erinevaid ilmaolusid trotsides käinud mandrilt saarele jumalasõna viimas.«Oli see siis Jumala seadmine või juhuste rida,» kommenteerib juubilar vaimulikuametisse jõudmist. Üks samm on viinud teiseni. «Suu oli kuiv ja kraevahe märg,» meenutab mees oma esimest jutlust 1987. aastal Kuusalu kirikus, mil ei ...

Kuulutustöö sugulasrahvaste juures jätkub

Anu Väliaho ja õigusteaduste professorist teoloog ja vaimulik, Kaasani koguduse pastor Anatoli Pogasi pakkusid kuulamisrõõmu ka oma lauluga. Mari PaenurmMärtsikuu alul olid Eestis käimas misjonärid Anu ja Juha Väliaho, kes kohtusid siin hulga inimestega oma tugikogudustes.Venemaa Uurali praostkonnas juba 18 aastat kuulutustööd tegev misjonäripaar ei tulnud Eestisse sedakorda kahekesi. Laulude ja olulise sõnumiga rikastasid kokkusaamisi mari muusikud Anna Mišina ja Konstantin Zainet­dinov ning Kaasani luterliku koguduse pastor Anatoli Pogasi. Kokkusaamised olid Tallinnas, ...

Ingli kuulutus üheksa kuud enne jõule

Ingli kuulutus: sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Internet25. märtsil on paastumaarjapäev, mille tähendus võetakse lühidalt kokku usutunnistuses: …saadud Pühast Vaimust…Mitte kõik kirikupühad ei kajastu meie usutunnistuses – selles mõttes on paastumaarjapäev eriline püha. Täpsem oleks paastumaarjapäeva nimetada Issanda kuulutamise pühaks, sest selle päeva keskmes ei ole niivõrd Maarja kui ikkagi Jeesus. Luukas jutustab oma evangeeliumi alguses, kuidas ...

Truu Loojale ja muusikale

Oma elu muusikale ja Jumala teenimisele pühendanud Erna Säägi oma kodus. Rita Puidet   Eakas tartlanna, kirikumuusika liidu liige  Erna Säägi võis reedel rõõmustada, sest sel aastal tervitab ta kevade tulekut 90. korda. Pühapäeval läks ta Peetri kirikusse, et vastu võtta sünnipäevaõnnitlusi – rohkem kui veerand sajandit rikastas ta koguduseelu koorijuhi ja organistina.Erna Säägi võtab külalise vastu väikeses kodus Annelinnas ja on valmis oma pikast elukäigust ...

Eestlaste väljarännupaik oli ka Toropets Kesk-Venemaal

Toropetsi luterlik Peetri kirik.  Postkaart XX sajandi algusest Toropets on väike ligikaudu 14 000 elanikuga provintsilinn Eestist umbes 400 kilomeetri kaugusel Pihkva ja Tveri oblasti piirimail. See Kesk-Venemaa väikelinn oli sadakond aastat tagasi suur eestlastest ümberasujate keskus. Eestist hakkas Toropetsi kanti saabuma ümberasujaid 1860.–70. aastatel, kuid see protsess jätkus veel XX sajandi esimesel kümnendil.Enamik ümberasujatest tuli siia Võru- ja Tartumaalt, eriti aga Sangastest ja ...

Mahajäetud kirik Puutlipalus

Kalli Ristija Johannese kirik Pärnu maakonnas Koonga vallas. Ida-Võrumaal liivase põllutasandiku ja künkliku metsamaastiku serval asub Puutliküla. Metsad ulatuvad üle Piusa Vene piirini.1920. aastail asus siia kümmekond vene peret Irboskast, kes Vabadussõja järel olid saanud Eesti kodanikeks. Osteti paar kohalikku talu, jaotati need omavahel, ehitati hooned. Lapsed pandi Loosi kooli, kuna mõisteti riigikeele vajadust. Kehval pinnal, aga väsimatu tööga avaramais oludes ...

Fotodel varemetes kirikud

Villu Männik on mööda Eestimaad ringi sõites jäädvustanud peaaegu kõik pühakojad. Erakogu Muinsuskaitseameti hinnangul on Eestis 336 jumalakoda, mis kuuluvad luterlastele, ortodoksidele ja vanausulistele, varemetes neist üle kolmekümne. Kui lisada juurde teiste konfessioonide pühakojad, ulatub nende arv üle 400. Koolmeistriharidusega harrastusfotograafi Villu Männiku eriliseks hobiks on olnud kirikute pildistamine, sealhulgas ka kaduvikku hääbuvate pühakodade ülesotsimine ja jäädvustamine. Tema sõnul on ...