Pühendunud ja sihikindlad
Silmapaistvatele Eesti kodanikele teenetemärke üle andes ütles president Toomas Hendrik Ilves, et Eesti riik tunnustab inimesi, «kes annavad või on andnud rohkem, kui nõuab nende igapäevane töö», «kes teevad oma tööd suure südame ja hingega» ning «kes on pühendunud ja sihikindlad, ootamata selle kõige eest mingit erilist vastutasu». Sõnapaar «pühendunud ja ...
Tänapäeval on kombeks korraldada mitmesuguseid küsitlusi, et teada saada, mida rahvas ühest või teisest asjast arvab. Kui palju inimesi usaldab presidenti, kui paljud valitsust ja kui paljud riigikogu. Statistika ütleb, et politseid usaldab üle kaheksakümne protsendi elanikkonnast. See on hea tulemus organisatsioonile, mida enam pole. Kas nendest küsitlustest ka kasu on, pole mina pädev ütlema. Uuest aastast oleme ...
Eesti Kirik tähistab 4. märtsil taasilmumise 20. aastapäeva. Neist 20 aastast olen lehe peatoimetaja olnud 14 aastat. Enne seda olin lihtsalt lehe lugeja ja tellija. Töötasin Põlva maakonnalehe toimetuses ja aitasin välja anda Võru praostkonna lehte. Ühel väga soojal ja päikselisel päeval, kui erastamislained lõid alles laksu maakonnalehtede ümber, kohtasin Põlvas Kadri Ugurit, kes oli siis Eesti ...
Tõnu Õnnepalu toob oma viimases raamatus «Paradiis» esile kirja 18. sajandi Ungern-Sternbergide Paradiisi vapilt: Tõesti ma ütlen sulle, täna pead sa olema minuga paradiisis (Lk 23:43). Raamatut lugedes peab tunnistama, et oleme vähe nende sõnade tähenduse üle mõelnud. Paradiisi ei saa tulla, sind pannakse siia, kui Jumal näeb, et sa ausalt tahad iseendaks saada Tema kava kohaselt. Õnnepalu nõustub ...
Usuteaduse aluste õpetamisel tuleks lahti rääkida ka see, mis on teadus. Teaduseks võib nimetada uurimistööd ehk põhjendatud vastuse leidmist niisuguse küsimuse suhtes, kus selgus puudub. Näiteks kuidas taastada maasoojuspumba töövõime. Teoreetilisest küljest tähendab see termodünaamikat, praktiliselt poolelt 800 meetri pikkuse torustiku kordategemist temperatuuril 20 kraadi Fahrenheiti ...
80 aastat tagasi kajastas Eesti Kirik elavalt muusikaelu kirikutes.«Rõõmustavaks nähteks on kujunemas, et rohkem hakatakse pöörama tähelepanu kirikumuusika harrastusele. Leidub noori kui ka vanu, kes on asjast huvitatud ja asunud muusikaõhtute tegelikule korraldamisele. Ja peab ütlema, et korraldajate meeleheaks ning Jumala auks on kasvamas ka kirikumuusika õhtute külastajate arv,» kirjutas Eesti Kirik ...
Uues riiklikus õppekavas valikainena kinnitatud usundiõpetust loetakse praegu ligikaudu 60 Eestimaa koolis, seejuures tuleb õppematerjalid leida aineõpetajal.Äsja kinnitatud gümnaasiumi riiklik õppekava sisaldab lisaks ainevaldkondadesse kuuluvatele valikkursustele ka usundiõpetuse, riigikaitse, majandus- ja ettevõtlusõppe, karjääriõpetuse, uurimistöö aluste valikkursuste kavu. Usundiõpetuse ...
Helgi Kaldma, ajakirjanik, aastast 1973 Sakala leival:Ühel 1990. aasta veebruaripäeval astus minu kabinetti Sakala toimetuses, kus ma töötasin osakonnajuhatajana, Põltsamaa koguduse õpetaja Joel Luhamets ja teatas, et on vaja teha uut lehte. Nii sai minust oma põhitöö kõrvalt kuni 1991. aasta jaanuarini Eesti Kiriku tegija selle sõna otseses tähenduses.Leht ilmus toona kaks korda kuus ja trükiti Viljandi ...
Eesti Kiriku numbri kokkupanekut oma kodus Anne Schotter üksikasjalikult ei mäleta, ent hindab kõrgelt võimalust, et sai anda oma panuse ajaloolisse hetke.«Taevake, kuidas ma küll seda ei mäleta,» ahhetab Anne Schotter, kui Eesti Kirik uurib mälestusi 1990. aastast. Toona Tartu ülikoolis teadurina töötanud Anne Schotteril on meeles, kuidas poeg Avo Üprus ...
Ülemöödunud kümnendil toimusid meedia sisus ja vormis suured muutused, sel perioodil sündisid praeguseks täiesti tavalised, toona aga seninähtamatud tendentsid – kollane ajakirjandus, lapsajakirjanikud, erameedia.1990ndate algul käis Eestis rahvusloome ja riigi ülesehitamise protsess, mistõttu otsiti kangelasi ja eelistati – ka ajakirjanduses – tegijaid, ideeinimesi ja suurkujusid. Vabaduse tulles mõtles ajakirjandus oma ...
Poolteist aastat on Tartus Karlovas elanud misjonärid Sakari Seppälä ja Riikka Lautamo-Seppälä, kelle tööpaigaks on Pauluse kogudus. Sakari ja Riikka kaua küpsenud mõte teostus, kui nad said misjonäridena Eestisse tulla. Eriti hea meel on mõlemal selle üle, et teenimispaigaks sai Tartu, mitte Tallinn, mis nende arusaama kohaselt on nagu Lõuna-Helsingi. Ka on inimesed Tartus hästi sõbralikud ja siinsed ...
Eesti Kirik jätkab Elu lehekülgedel intervjuude sarja meie kirikuvalitsuse liikmetega, et viia lugejaid kurssi erinevate teemadega ning saada lähemalt teada, millised on haldusala juhi – assessori – teemakohased mõtted ning kes on need inimesed, kes meie kirikut juhivad. Eesti Kirikuga on mõtteid vahetanud peapiiskop Andres Põder ja kantsler Urmas Viilma. Täna intervjueerime diakoonia- ja misjonitöö assessorit, Tartu Pauluse ...