Slava Ukraine

Pühendunud ja sihikindlad

Autor: Käbi Kanter Silmapaistvatele Eesti kodanikele teenetemärke üle andes ütles president Toomas Hendrik Ilves, et Eesti riik tunnustab inimesi, «kes annavad või on andnud rohkem, kui nõuab nende igapäevane töö», «kes teevad oma tööd suure südame ja hingega» ning «kes on pühendunud ja sihikindlad, ootamata selle kõige eest mingit erilist vastutasu». Sõnapaar «pühendunud ja ...

Politsei kaplaniteenistuses muutused

 Tänapäeval on kombeks korraldada mitmesuguseid küsitlusi, et teada saada, mida rahvas ühest või teisest asjast arvab. Kui palju inimesi usaldab presidenti, kui paljud valitsust ja kui paljud riigikogu. Statistika ütleb, et politseid usaldab üle kaheksakümne protsendi elanikkonnast. See on hea tulemus organisatsioonile, mida enam pole. Kas nendest küsitlustest ka kasu on, pole mina pädev ütlema. Uuest aastast oleme ...

Kes on pannud käe adra külge

 Eesti Kirik tähistab 4. märtsil taasilmumise 20. aastapäeva. Neist 20 aastast olen lehe peatoimetaja olnud 14 aastat. Enne seda olin lihtsalt lehe lugeja ja tellija. Töötasin Põlva maakonnalehe toimetuses ja aitasin välja anda Võru praostkonna lehte. Ühel väga soojal ja päikselisel päeval, kui erastamislained lõid alles laksu maakonnalehtede ümber, kohtasin Põlvas Kadri Ugurit, kes oli siis Eesti ...

Maailma müra hulgast püsiva ja mõtteka leidmisest

 Tõnu Õnnepalu toob oma viimases raamatus «Paradiis» esile kirja 18. sajandi Ungern-Sternbergide Paradiisi vapilt: Tõesti ma ütlen sulle, täna pead sa olema minuga paradiisis (Lk 23:43). Raamatut lugedes peab tunnistama, et oleme vähe nende sõnade tähenduse üle mõelnud. Paradiisi ei saa tulla, sind pannakse siia, kui Jumal näeb, et sa ausalt tahad iseendaks saada Tema kava kohaselt. Õnnepalu nõustub ...

Piibli mõjust eesti keelele, 6. osa

(Algus EK nr 4, 27.01.2010)Aleksandria Clemens seletab, et Kristus kui Logos on kõigi tähtede summa. Kuna sellist sümboolikat kasutati Jumala kõikehõlmavuse tähistamiseks – talmudis spekulatsioonid Gn 1:1 akusatiivi väljendav תא «taeva ja maa» ees kui heebrea tähestiku esimene ja viimane aabe, seega universumi põhielemendid. Siin oleksid vastavad aaped mõistetavuse huvides kreeka tähestiku omadega asendatud ja ...

Teadus ja doktriin

Katsega saab teha kindlaks midagi, mida teooria kas näeb ette või seletab ära pärastpoole. Ettevaatust, pildil nähtav katse on teaduslik, ärge üritage seda kodus proovida. Internetifoto Usuteaduse aluste õpetamisel tuleks lahti rääkida ka see, mis on teadus. Teaduseks võib nimetada uurimistööd ehk põhjendatud vastuse leidmist niisuguse küsimuse suhtes, kus selgus puudub. Näiteks kuidas taastada maasoojuspumba töövõime. Teoreetilisest küljest tähendab see termodünaamikat, praktiliselt poolelt 800 meetri pikkuse torustiku kordategemist temperatuuril 20 kraadi Fahrenheiti ...

Õnnistust meie riigile ja rahvale

Mati Märtin, kes on lugejatele eelkõige tuttav muusikakriitiku ja kontsertide arvustaja ning ajalooliste ülevaadete tegijana, on Eesti Kiriku kõige pikemaajaline kaasautor. Mati Märtini enda arhiivi andmeil on tema esimene kaastöö Eesti Kirikus ilmunud 25. juulil 1991. Käesolev kirjatöö on järjekorras 206. Foto: erakogu80 aastat tagasi kajastas Eesti Kirik elavalt muusika­elu kirikutes.«Rõõmustavaks nähteks on kujunemas, et rohkem hakatakse pöörama tähelepanu kirikumuusika harrastusele. Leidub noori kui ka vanu, kes on asjast huvitatud ja asunud muusikaõhtute tegelikule korraldamisele. Ja peab ütlema, et korraldajate meeleheaks ning Jumala auks on kasvamas ka kirikumuusika õhtute külastajate arv,» kirjutas Eesti Kirik ...

Usundiõpetajad uue õpiku ootel

Toomas Jürgenstein on religiooniõpetajana töötanud 11 aastat. Eesti Kirikule on ta teinud aktiivselt kaastööd alates 1998. aastast. Eriti meeldejäävad on olnud tema arvamuslood. Foto: Merje TalvikUues riiklikus õppekavas valikainena kinnitatud usundiõpetust loetakse praegu ligikaudu 60 Eestimaa koolis, seejuures tuleb õppematerjalid leida aineõpetajal.Äsja kinnitatud gümnaasiumi riiklik õppekava sisaldab lisaks ainevaldkondadesse kuuluvatele valikkursustele ka usundiõpetuse, riigikaitse, majandus- ja ettevõtlusõppe, karjääriõpetuse, uurimistöö aluste valikkursuste kavu. Usundiõpetuse ...

Kui Eesti Kirik ilmus Viljandis

 Helgi Kaldma, ajakirjanik, aastast 1973 Sakala leival:Ühel 1990. aasta veebruaripäeval astus minu kabinetti Sakala toimetuses, kus ma töötasin osakonnajuhatajana, Põltsamaa koguduse õpetaja Joel Luhamets ja teatas, et on vaja teha uut lehte. Nii sai minust oma põhitöö kõrvalt kuni 1991. aasta jaanuarini Eesti Kiriku tegija selle sõna otseses tähenduses.Leht ilmus toona kaks korda kuus ja trükiti Viljandi ...

Esimene lehenumber pandi kokku erakorteris

Anne Schotter oma kodus Tartus Poe tänavas. Siin pakkus ta kakskümmend aastat tagasi peavarju taas ilmuma hakkava Eesti Kiriku esimese numbri tegijatele töökoosoleku pidamiseks. Foto: Liina RaudvassarEesti Kiriku numbri kokkupanekut oma kodus Anne Schotter üksikasjalikult ei mäleta, ent hindab kõrgelt võimalust, et sai anda oma panuse ajaloolisse hetke.«Taevake, kuidas ma küll seda ei mäleta,» ahhetab Anne Scho­t­­­­­­­­ter, kui Eesti Kirik uurib mälestusi 1990. aastast. Toona Tartu ülikoolis teadurina töötanud Anne Schotteril on meeles, kuidas poeg Avo Üprus ...

Tormilised 1990ndad Eesti ajakirjanduses

Kui 1990ndate algul oli ainus väliskapitalile kuuluv leht Äripäev, siis 1990ndate lõpus jäi suurematest väljaannetest eestlaste kätte ainult Maaleht. Foto: reproÜlemöödunud kümnendil toimusid meedia sisus ja vormis suured muutused, sel perioodil sündisid praeguseks täiesti tavalised, toona aga seninähtamatud tendentsid – kollane ajakirjandus, lapsajakirjanikud, erameedia.1990ndate algul käis Eestis rahvusloome ja riigi ülesehitamise protsess, mistõttu otsiti kangelasi ja eelistati – ka ajakirjanduses – tegijaid, ideeinimesi ja suurkujusid. Vabaduse tulles mõtles ajakirjandus oma ...

Sakari ja Riikka on Tartu eluga kohanenud

Sakari ja Riikka Seppälä tunnevad end Tartus koduselt ja panustavad kristlikku kuulutustöösse. Foto: Rita PuidetPoolteist aastat on Tartus Karlovas elanud misjonärid Sakari Seppälä ja Riikka Lautamo-Seppälä, kelle tööpaigaks on Pauluse kogudus. Sakari ja Riikka kaua küpsenud mõte teostus, kui nad said misjonäridena Eestisse tulla. Eriti hea meel on mõlemal selle üle, et teenimispaigaks sai Tartu, mitte Tallinn, mis nende arusaama kohaselt on nagu Lõuna-Helsingi. Ka on inimesed Tartus hästi sõbralikud ja siinsed ...

Näha õnnistusi koguduse osaduses

 Eesti Kirik jätkab Elu lehekülgedel intervjuude sarja meie kirikuvalitsuse liikmetega, et viia lugejaid kurssi erinevate teemadega ning saada lähemalt teada, millised on haldusala juhi – assessori – teemakohased mõtted ning kes on need inimesed, kes meie kirikut juhivad. Eesti Kirikuga on mõtteid vahetanud peapiiskop Andres Põder ja kantsler Urmas Viilma. Täna intervjueerime diakoonia- ja misjonitöö assessorit, Tartu Pauluse ...

Toimetuse kirjakast

Soovin Eesti Kirikule sünnipäeva puhul jätkuvalt jõudu meie ajakirjanduselu rikastamisel ning rahva harimisel. Õnnistust!Ain Kaalep ElvastOlen lugenud Eesti Kirikut tema ilmumisest pääle ja tänu peatoimetaja Sirje Semmile teinud ka tagasihoidlikku kaastööd sellele lehele. Kuna olen kristlane ja hindan kõike, mis kristlusest kirjutatakse, siis on meie Eesti Kirik ju ainuke tõsiselt võetav religioosne ...

Keeletoimetaja mitu piiblit

Eesti Kirikus töötamise üks võlu on kaheldamatult võimalus kohtuda paljude inimestega. Ja küll siis on kõrvu mööda, kui öeldakse, et seda lehte on hea lugeda, sest kirjutatu on heas eesti keeles ja õigekirjareegleid järgiv. Iga kristlase püha raamat on teadagi Piibel. Igal keeletoimetajal, olgu ta siis kristlane või mitte, on oma piibel, nagu mina armastan öelda. Mahukaim (loe: suurim ja raskeim) neist on «Eesti keele sõnaraamat», aga kui otsustusvõimest ka selle raamatu ...