Usust ja ei miskist muust
Sina, Jeesus, hõbedaste silmadega, kui Sa sõrmil hoides vikerkaare ringe käisid kõrves, siis ei tunnud inglid ega Jumal enam isegi maad seda neetut. Käisid vaikselt, oi kui tasa, järve teetut, et vaid marus rohtu sattund kalamaimu, kes just Sinu palve kõrval vaakus hinge, koju viia. Aga teest tal polnud aimu. Kandsid teda iga kalapesa suule, hulga aega silmad vajund vette maha. Kui ta viimaks koju jõudis, ...